Obsah (4)

§ 3§ 6§ 1028§ 1027

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-118904 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kang

) §-dele 76 lg 1 ja 396 lg 1. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud laenulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel.

§ 3

2 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda üksnes rahaülekande tegemine laenulepingu sõlmimist.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul hageja käesolevas menetluses tõeseid avaldusi teinud ei ole. Kohtule on esitatud hageja arvelduskonto väljavõte, millelt nähtub, et 02.12.2018 on kostja arvelduskontole tasutud 1000 eurot, 22.12.2018 2 800 eurot ja 28.12.2018 300 eurot. Hagiavalduses ja väidetava lepingu ülesütlemise avalduses puudub viide selle kohta, millal tähtajatu suuline laenuleping kostjaga sõlmiti. 16.11.2020 menetlusdokumendis väidab hageja, et laenuleping sõlmiti Y vahendusel, kes küsis hageja seaduslikult esindajalt Q-lt raha kostja jaoks. Kohtuistungil kinnitas hageja, et suuline laenuleping sõlmiti
2. a suvel hageja ja kostja vahel, keda esindas lepingu sõlmimisel Y. Kohtuistungil selgitas hageja ka, et raha palujaks oli kostja. Kohtuistungil selgitas hageja veel, et leping sõlmiti
3. a novembris, mil Y küsis raha kostja jaoks.
4. Kohus on käesolevas menetluses palunud hagejal korduvalt selgitada oma nõude tekkimist. Hageja seda ei ole teinud. Kohus on seisukohal, et hageja on jätnud raha ülekannete tegemise tegeliku majandusliku sisu kohtule avaldamata. Hageja
5. a majandusaasta aruandes väidetav laenukohustus ei kajastu. Hageja enda väitel olid Q ja Y vahel ärilised suhted. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hagejal ja hageja seaduslikul esindajal Q-l puudusid igasugused eraelulised või ärilised suhted kostjaga. Kohtu hinnangul on käesolevas menetluses kostja vastu nõude esitamise põhjus üksnes selles, et Y oli väidetava laenulepingu sõlmimise ajal maksejõuetu isik ning tema vastu nõude esitamine on ilmselt perspektiivitu.

§ 6

lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Hageja väited oma nõuet maksma pannes on olnud käesolevas menetluses kohtu hinnangul vastuolulised ning hageja on oma nõuet maksma pannes käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. 10. Hageja on 24.09.2020 ja 16.11.2020 esitanud alternatiivselt kostja vastu ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude

§ 1028alusel.

Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja ei ole hagejalt midagi saanud ning hagejal puudus ka soov kostjale midagi üle anda. 4100 eurot on kostja kontole hageja poolt üle kantud, kuid kohtu hinnangul täitis hageja ülekannetega kokkulepet, mis oli sõlmitud hageja ja Y vahel, seega oli hageja sooritusel õiguslik alus. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus 3

1. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus arvestanud kõiki hageja esile toodud asjaolusid ja tõendeid ning on lähtunud kostja paljasõnalistest väidetest. Kohus ei ole analüüsinud alusetu rikastumise nõuet. Kostja jättis reageerimata hageja esitatud laenulepingu ülesütlemise avaldusele. Kindlaks on tehtud, et kostja nimel on tegutsenud tema vend Y, kes palus anda laenu kostja jaoks. Seega ei jäänud kahtlust, et laen oli küsitud ja antud kostjale. Volitus, mille kostja andis oma vennale, annab ligipääsu kostja arvelduskontole ja õiguse teha seal tehinguid. Kõik tehingud selle volituse alusel peavad olema sooritatud kostja kasuks. Kostja ja tema vend vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt. Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohus pole võtnud arvesse, et kostja ja tema vend on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Kostja vaidles apellatsioonkaebuse vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
5. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et tõendamata on poolte vahel laenulepingu sõlmimine. Hageja tegi kostja pangakontole 2018.a detsembris kolm ülekannet kokku summas 4100 eurot, selgitustega ülekanne ja laen. Üksnes rahaülekannete tegemisega kostja kontole ei saa aga lugeda tõendatuks laenulepingu sõlmimist poolte vahel.
6. Kostja on maakohtule esitanud Harju Maakohtu 27.10.2020 istungi protokolli tsiviilasjas 220-8204, kus oli läbivaatamisel Makabi Finance OÜ hagi X vastu samuti laenulepingust tulenevast nõudes. Nii Marberry Group OÜ kui ka Makabi Finance OÜ juhatuse liikmeks on Q. Q selgitas 27.10.2020 istungil tsiviilasjas 2-20-8204, et tal olid head suhted kostja venna Y-ga, kes palus kostja jaoks korduvalt laenu; hageja seaduslik esindaja on teinud kostjale ülekandeid nii oma isiklikult arvelt kui ka äriühingute arvelt, mille juhatuse liige ta on; Y tegutses justkui kostja vahendajana, kuigi mingit sellekohast volitust ta Q-le ei 4 esitanud; kostjat nägi ta esimest korda 27.10.2020 kohtusaalis; rääkinud on Q temaga varem üks kord – eelmise aasta septembris.
7. Kostja esitas ringkonnakohtule Harju Maakohtu 05.08.2021 istungi protokolli tsiviilasjas 2-20-8204, kus kuulati tunnistajana üle kostja vend Y, kes andis ütlusi, et: tal olid Q-ga tööalased suhted; Y palus vennal avada tema jaoks pangakonto, kuna tema arveldusarved olid arestitud; vaidlusalust pangakontot kasutas ainult Y; Q teostas pangaarvele üle 30 ülekande, lisaks veel kolmest firmast; nimetatud 30 väiksemat makset olid seotud firma kuludega; suuremad summad olid Q poolt kontole üle kantud selleks, et ta võtaks summa sularahas pangakontolt välja ja annaks tagasi Q-le, mida Y ka tegi; ta ei ole kunagi Q-ga suhelnud kostja esindajana; Q teadis, et kostja arvelduskonto tegelikuks kasutajaks oli Y.
8. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub eeltoodud tõenditest, et rahasummad kanti kostja arvelduskontole hageja ja Y vahelise kokkuleppe alusel, mitte pooltevahelise laenulepingu alusel. Nii Q selgitusest, Y ütlustest tsiviilasjas 2-20-8204 kui ka kostja selgitustest käesolevas asjas nähtub, et Q ja kostja ei tundnud 2018.a detsembris üksteist. Suhtlemine käis ainult Q ja Y vahel. Tsiviilasjas nr 2-20-8204 kinnitas Q, et Y volitust kostja esindamiseks ei esitanud. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud ka talumisvolituse olemasolu (TsÜS § 118 lg 2). Ainuüksi asjaolust, et rahaülekanded tehti kostja kontole ei saa järeldada, et kostja teadis või pidi teadma, et Y tegutses hageja väidetud laenulepingute sõlmimisel kostja esindajana ja kostja talus seda. Y on eitanud kostja esindamist ja kinnitanud, et ülekanded tehti Q ja Y omavahelise kokkuleppe alusel ning pangakontot kasutas üksnes Y. Viimast kinnitab ka kostja esitatud volikiri Y-le SEB Pangas kostja nimel kontode avamiseks ja sulgemiseks ning kontodega seotud hoiuse-, arveldus- ja elektrooniliste teenuste lepingute sõlmimiseks. Sellest ei tulenenud aga volitust Yle kostja nimel hagejaga laenulepingute sõlmimiseks.
9. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et vaidlusalused kolm rahaülekannet tehti hageja ja Y omavahelise kokkuleppe alusel, mitte poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel. Seega ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet laenulepingust tulenevalt. Kuna rahaülekannete tegemise aluseks oli hageja ja Y vaheline kokkulepe, siis ei saa hagejal olla kostja vastu ka alusetust rikastumisest tulenevat nõuet (

§ 1027

). Lisaks, arvestades, et arvelduskonto oli Y kasutuses, ei ole ka tõendatud, et kostja oleks hagejalt midagi saanud.

1. Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 960 eurot (9,6 töötunni eest, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta)).
3. Võttes arvesse menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus kostja esindaja ajakulu 9,6 töötunni ulatuses põhjendatuks. Samuti on 5 põhjendatud kostja esindaja tunnitasu suurus 100 eurot (käibemaksuta). hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 960 eurot. Seega tuleb (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 6