← Eesti

2-21-19070/38

Obsah (9)§ 368§ 423§ 376§ 659§ 652§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Maris Kuurberg, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21

§ 368lg 1 järgi.

Vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostja palus 20.05.2022 vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata ja lõpetada asjas menetluse, kuna hageja võõrandas sõiduki 17.05.2022 kolmandale isikule ja hagiga ei ole enam võimalik taotletavat eesmärki saavutada (

§ 423lg 2 p 2).

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. 6. Ringkonnakohus selgitas 17.10.2022 toimunud kohtuistungil hagejale, et ta võib soovi korral seoses muutunud olukorraga (sõiduki võõrandamisega kolmandale isikule) täpsustada oma nõuet, st esitada rahalise nõue ja tõendid oma väidete tõendamiseks (

§ 376lg 4 p 3).

Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 22 000 eurot ja selgitas, et tugineb hagi lisadena esitatud tõenditele auto remondi maksumuse kohta. Pooled said tähtaja täiendavate tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Hageja esitas tõendid sõiduki hariliku hinna kohta ja kostja palus jätta hagi täpsustamise avalduse rahuldamata. 5

(8)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus (

§ 659

). Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka hageja seoses asjaolude muutumisega esitatud nõude kostjalt 22 000 euro väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 8. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotlused asja ja nõude täpsustamise avalduse läbivaatamata jätmiseks. Hageja on seoses asjaolude muutumisega täpsustanud oma nõuet ja taotleb esialgselt nõutud omandiõiguse tunnistamise asemel kostjalt 22 000 euro väljamõistmist. Seega puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks

§ 423lg 2 p 1 alusel.

  1. Hagi võimalikuks rahuldamise aluseks sai maakohtus olla asjaõigusseadus (AÕS) §
  2. Seoses asja võõrandamisega kostja poolt saab apellatsioonimenetluses olla hageja nõude aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) §
  4. Kuna pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu tuvastatud praeguse otsuse p-s 3.1 kajastatud asjaolude üle, võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel.
  5. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et müügilepingus ostuhinna kokku leppimata jätmine ei tähenda seda, et tegemist on kinkelepinguga. Tegemist võib olla lahtise tingimusega või pooled võivad müügi hinnas kokku leppida ka suuliselt. Hageja ei väitnud aga, et konkreetsel juhul lepiti kokku sõiduki hind just eelnimetatud viisil ja kostja jättis ostuhinna tasumata. Hageja ei esitanud ka lepingu täitmise nõuet, vaid nõudis endale omandiõiguse alusel kuuluvat asja välja võõrast ebaseaduslikust valdusest. Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähendust, kas pooled sõlmisid müügi- või kinkelepingu. Vaidlusaluse tehingu näol oli tegemist asja võõrandamisele suunatud lepinguga. Isegi, kui tegemist oleks olnud müügilepinguga, nagu hageja väidab apellatsioonkaebuses, ei ole hageja väitnud sellest taganemist ostuhinna tasumata jätmise tõttu. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele ka VÕS § 189, mis annaks õiguse hagejale kehtivast müügilepingust taganemise korral nõuda kostjalt asja tagastamist.
  6. Maakohus ei ole väitnud, et tavapärane on teha abikaasale 25 000-euroseid kingitusi ja poolte tavad seoses kinkide suurusega ei oma vaidluse lahendamisel ka määravat tähendust.
  7. Hageja väidab, et tal puudus tahe võõrandamislepingu sõlmimiseks. Hageja väitis maakohtu menetluses, et ta allkirjastas lepingu projekti, kuid ei andnud seda kostjale üle, vaid pani oma dokumentide hulka. Hageja väidete kohaselt võttis kostja projekti, tegi sellest koopia, andis koopiale vana paberi välimuse ja pani selle hageja dokumentide hulka. 13.
  8. Mõlema lepingu poole poolt allkirjastatud lepingudokumendiga on kostja tõendanud oma väite, et hageja soovis lepingut sõlmida. 09.03.2022 toimunud kohtuistungil eitas kostja lepingu projektist koopia tegemist (tl 91, protokolli ajamärge 00:17:05). Hageja pidi seetõttu oma vastupidiseid väiteid tõendama. Seda hageja teinud ei ole, kuigi pidi kostja esitatud vastuväidetest mõistma oma väidete tõendamise vajalikkust. Hagejat esindas õigusteadmistega esindaja. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et hageja sellekohased väited on tõendamata. 13.
  9. Maakohtu põhjendused lepingu tühistamise või lepingust taganemise kohta kajastavad alternatiivset põhjendust juhul, kui hageja oleks lepingu sõlminud. Kuna hageja ise tugines asjaolule, et ta tühistas müügilepingu pettuse tõttu ja taganes kinkelepingust jämeda tänamatuse 6

(8)tõttu, ei muuda see otsust ebaõigeks. Maakohus leidis põhjendatult, et sellistel juhtudel ei oleks hageja vastavasisulistel avaldustel toimet. Maakohus ei ole väljunud hageja nõude piiridest. 13.3. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kostja peab esitama tuvastushagi müügi- või kinkelepingu kehtivuse tuvastamiseks. Sellist kohustust kostjale seadusest ei tulene. 14. Kostja võimalik vastutus hageja ees seoses hagejale kuulunud sõiduki võõrandamisega saab tuleneda delikti üldkoosseisust (VÕS § 1043), mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 14.1. Delikti üldkoosseisu elementide tuvastamine toimub etapiviisiliselt järgmises järjekorras: 1) objektiivne teokoosseis, mille elementideks on:
  1. a)tegu või tegevusetus;
  2. b)kahjulik tagajärg;
  3. c)teo ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos; 2) õigusvastasus; 3) süü. Kui puudub mõni objektiivse teokoosseisu element, ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü küsimusele. 14.2. Teoks, mida hageja kostjale ette heidab, on hagejale omandiõiguse alusel kuuluva sõiduki võõrandamine kolmandale isikule. Asjas leidis tuvastamist, et sõiduki omanik on kostja. Järelikult oli kostja asja võõrandamisel kolmandale isikule selle omanik. Kuna puudub objektiivse teokoosseisu element – tegu, ei saa rääkida kahju õigusvastasest tekitamisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust hageja kahju hüvitamise hagi rahuldamiseks. Seetõttu puudub vajadus anda hinnangut ka hageja esitatud tõenditele sõiduki väärtuse kohta. 14.3. Apellatsioonimenetluses esitatud uue asjaolu, et poolte kodus oli üksnes must-valge printer, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest hageja ei ole põhjendanud uue asjaolu esitamist alles apellatsioonimenetluses (

§ 652lg 4 alusel).

15. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kostja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Vastavalt

§ 174

lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes. 15.

  1. Kostja taotleb hagejalt lepingulise esindaja kulude katteks 2394 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Kostjale osutatud õigusabiteenuse sisuks on menetlusse võtmise määrusega tutvumine 10 min, apellatsioonkaebuse ja apellandi kirjalike seisukohtadega tutvumine ja sellele vastuse koostamine, tõendi kogumine, suhtlus kliendiga 5 h 45 min, kohtuistungiks ettevalmistumine 1 h 15 min, kohtuistungil osalemine 40 min, vastuväite koostamine ja edastamine 1 h, hageja 07.
  2. taotlusega tutvumine, sellele vastamine koos kliendile tutvustamisega ning edastamine 5 h 55 h, menetluskulude nimekirja koostamine 30 min, kokku 14 h 15 min. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Õigusteenust on osutatud hinnaga 168 eurot (sisaldab käibamaksu). Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. 15.
  3. Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. 7

(8)15.
  1. Kolleegium peab apellatsioonkaebuse ja apellandi kirjalike seisukohtadega tutvumise ja sellele vastuse koostamise, tõendi kogumise ja kliendiga suhtluse põhjendatud ajakuluks, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, seisukohtades suures osas varasemate seisukohtade kordamist, põhjendatud ajakuluks 4 h (5 h 45 min asemel). Samuti on vajalik ja põhjendatud hageja 07.
  2. taotlusega tutvumise ja sellele vastamise (koos kliendile tutvustamisega ning edastamisega) ajakulu, arvestades dokumentide sisu ja mahtu, 4 h (5 h 55 min asemel) ulatuses. Muude toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu suurus (140 eurot, millele lisandub käibemaks) vastab vandeadvokaadist esindaja tunnitasule Eesti õigusabiturul sellise keerukusega asjades. Kokku on kulud põhjendatud 10 h 35 min ulatuses ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista (10 h 35 min * 168) 1778 eurot. 15.
  3. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15.5.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.