← Eesti

2-21-14268/38

Obsah (10)§ 657§ 456§ 439§ 652§ 233§ 171§ 150§ 178§ 654§ 177

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 25. november 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. 3

(7)3.
  1. Maakohus tuvastas Facebookis grupis „Таллиннцы“ avaldati
  2. juunil 2021 postitus: „Hinge appi karje!!! Meie maja kõrval Mahtra 16 on selline iludus. Aga meie juhatusele esimehega eesotsas see kõik ei meeldi. Ja nad tahavad selle iluduse hävitada. Äkki keegi annab nõu, kuhu abi saamiseks pöörduda. Ja kuidas seda iludust säilitada“. Sellele postitusele järgnesid teiste isikute postitused. Käesoleva vaidluse ese on kostja
  3. ja
  4. juuni 2021 postitused, milles sisaldusid avaldused
(1)–
(6). 3.
  1. Maakohus kohaldas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-te 4 ja 8, § 1046 lg-d 1 ja 2, § 1047 lg 2, mille põhjal leidis, et kostja käitus õigusvastaselt rikkudes hageja isikuõigusi. Käesoleval juhul ei kaalu kostja õigus kritiseerida korteriühistu juhatust üles hageja õigust aule ja heale nimele. 3.2.
  2. Kostjal ei ole keelatud avaldada seisukohti juhatuse tegevuse osas, kuid kostja avalduste sisust tekib keskmise mõistusega lugejal arvamus hagejast kui ajufunktsioonide ja mälu halvenemisega juhatuse esimehest. Kostjal kui korteriühistu liikmel, oli küll õigus Facebookis juhatuse tegevust kritiseerida, kuid seejuures tulnuks vältida halvustavate väärtushinnangute avaldamist juhatuse esimehe isiku kohta. 3.2.
  3. Ühelt poolt kostja kirjutab, et hageja on dementsuse diagnoosiga isik, teiselt poolt aga väidab, et kasutas sõna „dementsus“ hageja suhtes, kuna leidis, et see väljend on pehmem kui väljend „loll“. Pooled elavad samas kortermajas ja hageja on korteriühistu esimees. Sellest järeldub, et kostjal oli hageja kohta piisavalt teavet ja ta teadis, et hageja kohta avaldatu ei vasta tegelikkusele. Seega avaldas kostja hageja kohta tegelikkusele mittevastavat teavet, mis võib mõistlikul lugejal tekitada hagejast negatiivse kuvandi. Avaldatu põhjal saab iga mõislik inimene järeldada, et korteriühistut juhib juhatuse esimees, kes on dementne, kes ei anna aru oma tegude tähendusest, on rumal ja loll. 3.2.
  4. Kohtuistungil antud hageja selgituste kohaselt laimas kostja mitte juhatust, vaid hagejat isiklikult, sest märkis ees- ja perekonnanime, viitas hageja töökohale ja väitis, et hagejal on psüühiline haigus. Kostja avaldused tekitavad hagejale kannatusi, ta ei maga öösel hästi ja tervis halvenes. Peale seda ei saa hageja tulemuslikult töötada. Hageja sai telefonikõnesid teistelt isikutelt. Kuna hageja õpetab ülikoolis raamatupidamist, siis hakati ka sealt hagejale helistama. Pidevalt helistati teistest korteriühistutest. Hagejat nähes peatasid teda korteriühistu liikmed, kes pidevalt rääkisid temaga sel teemal. 3.2.
  5. Sisuliselt ei kritiseerinud kostja korteriühistu juhatust ega avaldanud seisukohta teema kohta, mille arendamiseks kirjutati algne postitus. Kostja avaldatud ebakohased väärtushinnangud rikkuvad hageja isiklike õigusi, tekitavad talle mh hingelist valu ja kannatusi. Selline rikkumine on tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 õigusvastane, sõltumata ajendist, millest tingituna kostja oma hinnangud avaldas. 3.2.
  6. Tähtust ei ole kostja väitel, et teised korteriomanikud on avaldanud hageja kohta sügavamaid (rangemaid) postitusi kui kostja, sest hagejal on õigus valida, kelle vastu ja millise nõude ta esitab. 3.
  7. VÕS § 128 lg 5, § 104 lg-te 1 ja 5, § 1043 ning § 134 lg 2 alusel leidis maakohus, et kostja vastutab kahju eest, mille ta hagejale põhjustas, avaldades korduvalt ja tahtlikult hageja kohta postitusi eesmärgiga teotada au ja väärikust, rikkuda mainet ja tekitada hagejale mittevaraline kahju. Seega peab kostja hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitama. Vastavalt VÕS § 134 lg-le 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kostja ei ole kohtumenetluse käigus muutnud oma arvamust, et hageja peab taluma kostja ebakohaseid väärtushinnanguid ja väljendeid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 350 eurot. Nimetatud kahju väljamõistmisel tuleb lähtuda kostja varalisest seisundist. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on kostja ülalpidamisel üks alaealine laps ja tema sissetulek on keskmiselt 900 eurot kuus. 4
(7)3.
  1. Varalise kahju hüvitamise nõude summas 350 eurot rahuldas maakohus lisaks VÕS § 128 lg 3 alusel. Hageja põhjendas varalise kahju tekkimist kohtuväliselt õigusabi kasutamisega õigusliku analüüsi koostamiseks, faktiväidete ja väärtushinnangute eristamise küsimuse alalüüsimiseks ja nõudekirja koostamiseks. Kohtueelse kulu suurus pole vaidlusalune. Maakohus tuvastas, et hageja esindaja saatis nõudekirja sama e-kirjaga nii kostjale kui ka hagejale ja kostja ei ole vaidlustanud tema aadressi korrektsust. Seega on kiri jõudnud kostjani. 3.
  2. Viivise nõude rahuldas maakohus VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel, arvutades välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 39,74 eurot. Ühtlasi mõistis kohus viivise välja edasiulatuvalt samas sättes märgitud määras ja piiras viivise kogusumma põhivõla summaga. Siinjuures lähtus maakohus põhinõude summast 700 eurot (= 350 + 350). 3.
  3. Hageja esindaja põhjendatud ajakulu õigustoimingute eest on kokku 6,5 t. Esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Kokku on hageja õigusabikulu 650 eurot. Hageja kasutas kohtuistungitel tõlgi teenust kokku 2 t 6 min tunnitasuga 50 eurot – kokku summas 105 eurot, mis on põhjendatud. Lisaks tasus hageja riigilõivu 350 eurot, mis tuleb samuti hüvitada. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 1105 eurot (= 650 + 105 + 350) ja vastavalt hageja taotlusele sellelt summalt viivis. POOLTE SEISUKOHAD
  4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja heidab maakohtule ette menetlusnormide rikkumist, sh kostja tõendite ja väidete osaliselt käsitlemata jätmist ja otsuse ebapiisavat põhjendust. Sisuliselt jääb kostja varem esitatud seisukohtade juurde ja rõhutab, et tema kasutatud väljendid ei ole solvavamad, kui teiste isikute kasutatud sõnad. Hageja ei tõendanud, et just kostja kasutatud sõna „dementsus“ tekitas talle hingelisi kannatusi, mille tagajärjel ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja korteriühistu esimehena peab taluma kriitikat oma tegevuse kohta.
  5. Hageja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles mõisteti välja viivis varalise kahju hüvitiselt (

§ 657lg 1 p 2).

Ülejäänud osas jääb otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, sest maakohtu otsuse osalise tühistamise aluseks ei ole kaebuse väited. Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 7. Kostja kaebuse alusel ei saa ringkonnakohus suurendada mittevaralise kahju hüvitiseks määratud summat ega ka hüvitatavaid maakohtu menetluskulusid. Seega on maakohtu otsus

§ 456

lg 4 teise lause alusel jõustunud osas, milles mittevaralise kahju hüvitist ei määratud suuremana kui 350 eurot ja milles hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jäi osaliselt rahuldamata. 8. Maakohus rikkus

§ 439

, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. See rikkumine on oluline ja ringkonnakohus peab maakohtu lahendi kõnealuses osas tühistama kaebuse väidetest olenemata. Hageja ei nõudnud viivist varalise kahju hüvitiselt. Hagiavalduse resolutsiooni p 2 on sõnastatud nii, et viivist nõutakse vaid mittevaralise kahju hüvitiselt. Sama mõtteviisi järgib hageja hagiavalduse osas VII (p-d 55–57) ja hagi hinna arvutamisel (p 73). Menetluse kestel ei ole hageja oma nõudeid muutnud ega hakanud lisaks nõudma viivist varalise kahju hüvitise summalt. Seega ei olnud kohtul alust lahendada viivise nõuet muult põhinõudelt kui mittevaralise kahju hüvitis summas 350 eurot. Viivisekalkulaatori järgi oli viivise summa maakohtu otsuse tegemise aja seisuga 19,87 eurot. Ühtlasi väheneb summa, milleni kokku saab viivist arvutada. 5

(7)9.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest Facebookis algse postituse ja selle kommentaaride avaldamise kohta. Pooled ei vaidle, et kostja tegi avaldused

(1)–
(6)ja viitas neis äratuntavalt hagejale.
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist. 10.
  2. Maakohus ei rikkunud vaidlustatud otsuse tegemisel menetlusnorme, vaid hindas kõiki asjakohaseid tõendeid ja väiteid ning põhjendas oma järeldusi. Põhjendamatu on kostja väide, et maakohus pidanuks hindama ka teiste isikute postitusi ning tegema neist järeldusi kostja avalduste ja nende mõju kohta. 10.
  3. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja avaldatud ebakohased väärtushinnangud rikuvad hageja isiklike õigusi, tekitavad talle hingelist valu ja kannatusi. Kaebuse keskse väite kohaselt pole kostja avaldus talle ette heidetav põhjusel, et ka teised isikud olid teinud samas veebikeskkonnas hageja kohta avaldusi. Kostja arusaam on ekslik ega ole kooskõlas õiguse mõttega. Hageja saab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 2 alusel nõuda igalt avaldajalt tema kohta esitatud avaldustega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja avaldusega toime pandud hageja isikuõiguste rikkumise tuvastamisel pole oluline, kas keegi teine lisaks rikkus samuti hageja sama või sarnast õigust. 10.
  4. Samuti pole teiste isikute väidetav osa hageja kahjustamisel oluline kahju hüvitise suuruse määramisel. Isegi kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel hagejale tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 kohaselt hüvitise maksmise eest solidaarselt. Hageja võib VÕS § 65 lg 1 alusel nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seetõttu vastutab kostja oma avaldustega põhjustatud kahju eest hageja suhtes kogu ulatuses. 10.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et sõna dementne ei ole solvav. Maakohus põhjendas kokkuvõttes õigesti, et selle sõna tähendus on keskmise mõistliku lugeja jaoks sama nagu sõnadel rumal ja loll. 10.
  6. Samuti võrdles maakohus piisavalt ja asjakohaselt poolte õiguslikke huve, sh kostja õigust kritiseerida korteriühistu juhatuse liikme tegevust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja hagejaga, et kostja avaldused
(1)–
(6)väljusid tavapärase ja lubatava kriitika piiridest. Kostja kasutatud sõna dementsus, viide hageja diagnoosile ja tema „õhku laskmisele“ ning kuvandi loomine kui konfliktsest inimesest on tervikuna sellised, mis ei väljenda objektiivset kriitikat korteriühistu juhatuse liikme tegevusele. Kirjeldatud sõnakasutus on solvav ja ebakohane, mida ei saa õigustada hageja rolliga. 10.6. Mittevaralise kahju suuruse määramisel lähtus maakohus õigesti rikkumise raskusest ja kostja tahtlusest ning võttis kohaselt arvesse kostja varalist olukorda. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning

§ 233

lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu

  1. märtsi 2022 otsus tsiviilasjas nr 220-2032, p 13 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kõrgema astme kohus saab hüvitise suuruse määramisse sekkuda ainult juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Käesoleval juhul see nii ei ole. Vaidlustatud otsusest nähtuvad kohtuniku kaalutlused ja summa kujunemine. Maakohtu määratud summa 350 eurot on sarnastes olukordades välja mõistetavate hüvitiste skaalal pigem väike. Ainult kohtulahendi tegemine ei ole hagejale piisav hüvitis. 10.
  2. Varalise kahju eest hüvitise väljamõistmise kohta kostja kaebuses väiteid ei esitanud, samuti pole kaebuses põhjendusi eraldi viivise, menetluskulude jaotuse ja suuruse vaidlustamiseks. 6

(7)
  1. Eelnevast tuleneb, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohus põhjendas eespool p-s 8, miks ei saa maakohtu otsus tervikuna siiski kehtima jääda. Võttes arvesse viivise summa muutumise ulatust ja tõsiasja, et hageja ei nõudnudki varalise kahju hüvitiselt viivist, ei anna maakohtu otsuse osaline tühistamine alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Kuivõrd kostja ise kõnealusele rikkumisele ei tuginenud, siis ei tähenda otsuse osaline tühistamine käesoleval juhul ka kaebuse osalist rahuldamist, vaid kaebus jääb rahuldamata.
  2. Apellatsioonimenetluse kulude kohta teeb kohus järgmised otsustused. 12.
  3. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

12.

  1. Kostja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 315 eurot. Ringkonnakohus märkis kaebuse menetlusse võtmise määruses, et asja hind apellatsioonimenetluses on 756 eurot (= 700 + 8%) ega näe põhjust määrata hind sellest erinevalt. Seega oli vajalik riigilõivu summa 245 eurot ja kostja tasus lõivu 70 eurot ettenähtust rohkem. Kostja
  2. novembri 2022 taotluse ja

§ 150lg 1 p 1 alusel tagastab kohus selle summa taotluses märgitud pangakontole.

Kõnealuses osas ei ole ringkonnakohtu otsus vaidlustatav ja tuleb tunnistada viivitamata täidetavaks (

§ 150lg 8, § 467 lg 1) 12.3.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 480 euro hüvitamist, mis on tasu 4 t õigusteenuse (kaebusega tutvumine 1 t ja vastuse koostamine 3 t) eest tasumääraga 120 eurot/t (ei sisalda käibemaksu). Kostja ei esitanud hageja kulude osas sisulisi vastuväiteid, kuid palus need kindlaks määrata üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Esindaja tasumäära osas peab ringkonnakohus põhjendatuks sama määra, millega arvestas maakohus, st 100 eurot/t. Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus ja keerukus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 400 eurot (= 4 t × 100). Rahuldamata jääb hageja taotlus 80 euro (= 480 – 400) hüvitamiseks. Selles summas taotluse osaline rahuldamata jätmine ei ole vaidlustatav (

§ 178lg 2).

13. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Ühtlasi saab kohus liita hagejale hüvitatavate menetluskulude summad ja kokku peab kostja hüvitama 1505 eurot (= 1105 + 400). Otsuse resolutsioonis pole vaja esitada summasid sõnadega ega anda juhiseid saatmise kohta. Vastavalt hageja taotlusele (hagiavalduse resolutsiooni p 5) ja

§ 177lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.