Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus
Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik ja hagi asjaolud Renovum OÜ esitas 13.07.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K.A’i ja E.A’i vastu ühisvara jagamise nõudes. 26.03.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-104534 hageja kasuks väljamõistetud võlanõuet kostja 1 vastu ei ole võlgnikul lahusvara puudumise tõttu seni õnnestunud täitemenetluses sisse nõuda. Kostjal 1 puudub vara ja sissetulek, millele kohtutäitur saaks koheselt sissenõuet pöörata. Kostjad olid abielus alates 18.07.2014-15.10.2018, abielu ajal on võlgnikul ja abikaasal - kostjal II - tekkinud ühisomand kinnistule asukohaga xxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxx (registriosa nr xxxxxxxx). Muu kostjate ühisvara kohta andmed puuduvad. Hageja taotleb kostjatele ühisvarana kuuluva korteriomandi ühisomandi lõpetamist, nimetatud kinnistu müümist avalikul enampakkumisel, müügist saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades ning kostjale 1 kuuluvast osast rahuldada hageja nõuded kostja 1 vastu. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub kanda kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx kolmandasse jakku eelmärge hageja poolt kostjate vastu esitatud ühisvara jagamise nõude tagamiseks. Taotluse kohaselt hageja nõue moodustab hagi ja hagi tagamise taotluse esitamise päevaga kokku 845,99 eurot. Lisaks hageja kasuks toimuvale täitemenetlusele on kostja 1 suhtes toimumas kokku 7 täitemenetlust, võlgnevusi on suurusjärgus 22 380,54 eurot. Hageja märgib, et kostjate ühisvara hulka kuuluv kinnistu on koormatud hüpoteekidega Julianus Inkasso OÜ kasuks. Hüpoteekide kogusumma on 13 100 eurot. Tavapäraselt on hüpoteegisumma vähemalt ühe kolmandiku võrra suurem kui laenusumma. Seega võib eeldada, et hüpoteegiga tagatud kohustuste suurus oli hüpoteegi seadmise ajal 2022. aastal 8733,33 eurot (13100: 3 * 2). Kostja I vastu toimuvas täitemenetluses ei saa kohtutäitur võla sissenõudmiseks abikaasaga ühisvarasse kuuluvat kinnisvaravara arestida ega müüa. Hagejal puuduvad andmed, et kostjal I oleks lahusvara, mille arvelt kostja I saaks rahuldada hageja nõude summas 845,99 eurot. Pärnu Maakohtu 15.07.2022 määrusega kohus määras kanda kinnistusraamatusse K.A’ile ja E.A’ile kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr xxxxxxxx) eelmärge ühisvara jagamise nõude tagamiseks Renovum OÜ kasuks. 2
) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.
lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. 2. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (
3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt TMS alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Varajagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need PKS § 38 kohaselt vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-st 3 ja § 71 lg-st 1 nähtuvalt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel AÕS § 77 lg 2 kohaselt kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. 4. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostjate poolt
lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd kostjad ei ole hagiavalduse osas kohtule oma seisukohti esitanud, siis kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega. 3
lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt ja hagi tagamiselt tasutud riigilõivust kokku 490 eurot ja kulust õigusabile summas 600 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku 490 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõuete esitamise vältimatu eeltingimus. Hagiavalduse menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindajal kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks ning konsultatsiooniks esindatavaga 1,5 töötundi; hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 3,5 töötundi, kokku 5 töötundi. Esindaja tasuks on hageja märkinud 120 eurot tunnis. 6.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus jätab kostjate kanda ka nende endi võimalikud kulud, kostjad ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole neil kulusid tekkinud. 7.
lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat I tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.