← Eesti

2-22-138930/3

Obsah (9)§ 661§ 466§ 486§ 428§ 206§ 430§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-22-138930 Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusP

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause). MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (hageja) esitas 14.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult K. E. (kostja) 4989,87 euro saamiseks. Kohus tegi 18.10.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 20.10.2022. Pooled esitasid 15.12.2022 kohtule kompromisslepingu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 21.12.2022 määrusega ning nõue anti

§ 486lg 1 p 3 alusel üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

  1. Hageja esindaja poolt 13.12.2022 ja kostja poolt 15.02.2022 digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa ja hüvitatavate menetluskulude suuruse ning kogusumma osamaksetena tasumise korra ja tähtajad, samuti osamaksete tasumisega viivitamise puhuks viivise suuruse. Kompromissi kohaselt kostja tasub hagejale koguvõlgnevusena 5104,19 eurot (sh. kokkulepitud suuruses menetluskulud) 24 kuu jooksul igakuiste osamaksetega alates 15.02.2023 kuni võla täieliku tasumiseni 15.01.2025.a, kohustudes maksetega hilinemisel tasuma viivist ja alluma kohesele sundtäitmisele. Pooled kokkuleppel loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.
  2. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 206lg 2 ja § 430 2

(3)Tsiviilasi nr 2-22-138930 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
  1. Kohus selgitab, et kohus kinnitab ainult kompromissi tingimused. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. Kompromissi kinnitav määrus järgib kompromissi numeratsiooni selle erisusega, et tulenevalt resolutsiooni enda nummerdusest algab kompromissi numbriline järjestus numbriga 1.1, mistõttu kohus muudab kompromisslepingu p-s 2.3 viite punktile 2.1 punktiks 1.
  3. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Pooled on kinnitanud, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. 7. Hageja taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust kompromissis märgitud arveldusarvele. Kohtute infosüsteemi andmetel hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 172,20 eurot. Hagiavaldust ei ole hageja esitanud ega selle eest täiendavat riigilõivu tasunud.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool, see on 86,10 eurot hageja näidatud arvelduskontole 8.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus selle menetlusosalistele kättetoimetamisest (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.