Obsah (8)

§ 121§ 37§ 44§ 38§ 45§ 43§ 249§ 158

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2375 Määruse kuupäev 9. november 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Vjatšeslav Koguti (Kogut) kaebus 3. novembri 2022. a toimingu tuvastamiseks RESOL

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja on kohtule esitanud tuvastamiskaebuse. Kaebaja palub kindlaks teha Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse, mis seisnes selles, et
2. novembril 2022 katkestati kaebaja kõne tema advokaadiga ning kaebajal ei olnud võimalik helistada teisele advokaadile.
3. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).
3. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusam vahend. Ka ei ole halduskohtule äratuntav kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Arvestades seda, et kaebaja eesmärk on see, et kaebaja saaks suhelda advokaatidega, kellega telefonitsi suhtlemiseks on eelnevalt vangla vastava loa andnud, on kohtu hinnangul kaebuse eesmärgi saavutamiseks kohane mitte tuvastamis-, vaid kohustamis- või keelamisnõue. Lisaks märgib kohus, et kui kohus peaks tuvastama vangla
4. novembri
5. a toimingu õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Kuivõrd Tartu Vangla
6. novembri
7. a vastuse ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on V. Kogut telefonikõnede piirangu vaidlustamiseks esitanud
8. novembril 2022 vaide nr 1-11/404-1, mis on käesoleval hetkel veel vangla menetluses, ehk kaebajal ei ole veel kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-s 5 sätestatule, ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust tõhusama nõude esitamiseks käiguta.
9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V. Koguti kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 9. Kohtule arusaadavalt on V. Kogut esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kodukorra p-de 13.8 ja 13.9 kehtivuse peatamiseks. 2 10.

§ 249

lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 11. Siiski ei saa kaebaja taotleda esialgset õiguskaitset praeguses asjas esitatud kaebuse raames. Kuna V. Kogut on esitanud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse, oleks käesoleva esialgse õiguskaitse rahuldamisel kaitstud kaebaja õigused suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus, mis ei ole aga lubatud. Lisaks ei oleks lubatav kaebaja taotlus Tartu Vangla kodukorra p-de 13.8 ja 13.9 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

§ 158

lg 4 järgi on kohtul võimalik jätta asja lahendamisel kohaldamata seadus või muu õigustloov akt, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Tartu Vangla kodukorra puhul ei ole tegemist aga õigustloova aktiga, vaid haldusaktiga, mille suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine ei ole võimalik.

1. Kuivõrd Tartu Vangla
2. novembri
3. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vaiet Tartu Vangla kodukorra p-de 13.8 ja 13.9 peale ning samuti pole kohtute infosüsteemist nähtuvalt antud hetkel esialgse õiguskaitse taotluses toodud asjaoludega seonduvat muud kaebust kohtumenetluses, pole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata. Seetõttu jätab kohus V. Koguti esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. III
4. Põhjusel, et kohus tagastab kaebuse ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuna kohtule esitatud kaebus kuulub tagastamisele, puudub ka sel põhjusel vajadus lahendada kaebaja taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Need taotlused jäävad läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3