← Eesti

2-22-4205/3

Obsah (17)§ 407§ 468§ 415§ 416§ 394§ 142§ 420§ 178§ 187§ 322§ 444§ 367§ 174§ 138§ 175§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4205 Tsiviilasi Aktsiase

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista I.L.lt Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital kasuks Fresh Finance OÜ ja kostja vahel 29.11.2019 sõlmitud refinantseerimislepingust nr 10599 tulenev võlgnevus 14 483,88 eurot (millest 9471,23 eurot põhivõlgnevus, 1228,56 eurot intress, 12,50 eurot lepingu haldustasu, 3736,59 eurot põhivõlalt arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodist 27.11.2020 kuni 22.03.2022, 35 eurot sissenõudmiskulud).

  1. Välja mõista I.L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 9471,23 eurot) alates 23.03.2022 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 17.11.2022 summas 1868,30 eurot.
  2. Välja mõista I.L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 18.11.2022 viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 9471,23 €) kuni põhivõla täitmiseni määras 30% aastas.
  3. Menetluskulud jätta I.L. kanda.
  4. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1160 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 980€, ja 180€ hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista I.L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
  5. Väljamõistetud menetluskuludelt on I.L. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tsiviilasi nr 2-22-4205
  6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178

lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital esitas 22.03.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse I.L. vastu 29.11.2019 sõlmitud refinantseerimislepingust nr 10599 tuleneva võlgnevuse 9471,23 euro, intressi 1228,56 euro, lepingu haldustasu 12,50 euro, viivise 3736,59 euro ja sissenõudekulud 35,00 euro nõudes. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudelt hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlalt määras 30% aastas kuni põhinõude 9471,23 euro jäägi täieliku tasumiseni. 2

(5)Tsiviilasi nr 2-22-4205 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Fresh Finance OÜ ja I.L. 29.11.2019 refinantseerimislaenu lepingu nr
  1. Lepingu kohaselt võimaldas Fresh Finance OÜ kostjale laenusumma 9928,80 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Pooled leppisid laenulepingus kokku intressimääras 30% aastas ja igakuises lepingu haldustasus 2,50 eurot. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 15.12.2019 summas 286,04 eurot kuni viimase osamakseni 15.11.2026 summas 282,07 eurot. Kostja rikkus lepingut ning ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 15.07.
  2. 26.11.2020 Fresh Finance OÜ ütles lepingu kostjaga üles. 18.02.2021 loovutas Fresh Finance OÜ oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
  3. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.10.
  4. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Kostjale on kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte toimetatud

§ 322lg 1 alusel 25.10.2022.

Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 08.11.2022 kell 24:

  1. Kostja vastust hagile esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 4. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 5. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole kohaselt täitnud Fresh Finance OÜ-ga 29.11.2019 sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõistes. VÕS § 401 lg 3 sätestab, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale üle rahasumma, laenusaaja põhikohustus on laenusumma tagasi maksta. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Fresh Finance OÜ andis laenulepingu nr 10599 alusel kostjale laenu 9928,80 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga ja lepingu haldustasuga maksegraafiku alusel. Kostja ei ole täitnud Fresh Finance OÜ-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega 3

(5)Tsiviilasi nr 2-22-4205 viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 9471,23 euro ja lepingu haldustasu 12,50 euro väljamõistmiseks kostjalt.
  1. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Fresh Finance OÜ ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 30% aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu lõppemiseni on hagis esitatud asjaoludel 1228,56 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 1228,56 euro väljamõistmiseks kostjalt.
  2. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja lepingu p-le 14.2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 35 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Leping lõppes 25.03.
  3. Hagis esitatud ja kostja poolt omaksvõetud asjaoludel saadeti hageja volitusel võlateatised kostjale 04.05.2020 maksumusega 25 eurot, 21.11.2020 maksumusega 5 eurot ja 22.04.2020 maksumusega 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
  4. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on laenulepinguga ettenähtud viivisemäär võrdne intressimääraga, mis on 30% aastas. Kohus 4
(5)Tsiviilasi nr 2-22-4205 rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt perioodi eest 27.11.2020 kuni 22.03.2022 summas 3736,59 eurot. 9. Tulenevalt hageja nõudest ja

§ 367

mõistab kohus viivise alates alates 23.03.2022 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 1868,30 eurot (9471,23€ x 30% / 365kp x 240kp perioodi eest 23.03.2022 kuni 17.11.2022) ning alates 18.11.2022 põhivõla täitmiseni määras 30% aastas. 10.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 980 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 12. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 17.03.2022 arve nr 553958 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu I.L. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arvete numbrid jne), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1,5 tund. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 180 eurot (150€+20% käibemaks).

13.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.