KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1925 X (X) kaebus

) 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgse õiguskaitse osas pole määrus edasikaevatav (

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja saabus Eestisse
2. septembril 2018 Pakistani kodaniku passi XXXXXXXXX ja Eesti pikaajalise viisa XXXXXXXXXXXXX (kehtivus 01.09.2018-01.03.2019) alusel, mis oli väljastatud õppimiseks Tallinna Tehnikaülikoolis rakendusfüüsika erialal.
3. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas kaebajale õpingute jätkamiseks pikaajalised viisad (XXXXXXXXX (kehtivus
4. september 2020 –
5. aprill 2021) ja XXXXXXXXX (kehtivus
6. aprill 2021 –
7. juuli 2021)). 3-21-1925
8. Kaebaja taotles
9. juulil 2021 PPA-lt pikaajalist viisat. PPA keeldus
10. augusti
11. a otsusega nr 2021/709/2227 viisat väljastamast välismaalaste seaduse (VMS) § 65 lg 2 p 3 alusel, s.o väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile. Seega alates
12. augustist 2021 viibib kaebaja Schengeni alal, s.h Eestis seadusliku aluseta.
13. PPA kohustas
14. augusti
15. a ettekirjutusega nr 1052245839 kaebajat Eestist lahkuma 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui
16. septembril
17. Ettekirjutuses märgiti, et see kuulub sundtäitmisele alates
18. septembrist
19. PPA kohaldas isikule sissesõidukeeldu üheks kuuks.
20. Kaebaja nõudis
21. septembri
22. a kaebuses Tallinna Halduskohtule PPA
23. augusti
24. a ettekirjutuse tühistamist. Kuigi kaebaja nominaalne õppeaeg oli kaks aastat, pikenes see koroonaviirusest tingituna . Kaebaja väidetud reisieesmärk vastab tegelikkusele. Kaebaja on valmis kaitsma lõputööd. Seetõttu on arusaamatu, miks PPA keeldus kaebajale pikaajalise viisa andmisest. Kohaldada tuleks esialgset õiguskaitset, kuna kaebaja saaks seejärel oma õpingud lõpetada. Kaebaja esitas
25. septembril 2021 PPA-le avalduse viisat puudutava otsuse uuesti läbivaatamiseks.
26. Tallinna Halduskohus peatas
27. septembri
28. a määrusega PPA
29. augusti
30. a ettekirjutuse kehtivuse ja sundtäitmise kuni
31. oktoobrini
33. Tallinna Halduskohus tühistas
34. novembri
35. a määrusega
36. septembril 2021 kohaldatud esialgse õiguskaitse (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Kaebaja loobus viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamisest. Kuna kaebaja esitas tühistamisnõude kaebetähtaega rikkudes, siis selgitas kohus kaebajale, et tal on õigus taotleda ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja teatas, et ta ei soovi tuvastusnõudele üle minna ja soovib jääda tühistamisnõude juurde. PPA tõi välja, et lahkumisettekirjutuse tühistamiseks puudub alus. Kaebaja viibib Eestis. Lahkumiskohustus tuli seadusest, mitte tuvastavast haldusaktist. Kohus kohaldas
37. septembri
38. a määrusega esialgset õiguskaitset kuni
39. oktoobrini 2021, sest kaebaja õppis ülikoolis. Kaebaja eksmatrikuleeriti ülikoolist
40. juunil 2022 ja tema lõputöö hinne oli puudulik. Seega puudub vajadus jätkata esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Kaebaja pole taotlenud lahkumisettekirjutuse täitmise pikendamist, viisat ega elamisluba. Samuti pole ta Eestist lahkunud. Kaebaja teatas, et vaidlustas Siseministeeriumi
41. oktoobri
42. a otsuse, millega jäeti kaebaja
43. oktoobril 2021 esitatud viisaotsuse vaidlustamise avaldus rahuldamata (asjas toimub kohtumenetlus). Eelnev näitab, et asja edasine menetlemine on perspektiivitu, sest kaebaja pole üliõpilane ja ta viibib Eestis ilma seadusliku aluseta. Kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline (

§ 121lg 2 p 21).

Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta haldusasjas nr 3-21-

1. Tal on võimalik taotleda viisat ja elamisluba ning lahkumisettekirjutuse täitmise pikendamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult põhjendusel, et halduskohtu määrus on seadusvastane, kaebaja vaidlustas enda eksmatrikuleerimise ning kaebaja reisieesmärk vastas tegelikkusele. Kaebajal on tarvis õiguskaitset, et oma õigusi kaitsta ja viibida kohtumenetluse ajal Eestis. 2

§ 121lg 2 p 21 alusel.

11.

§ 121

lg 2 p 21 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: õiguse riive on vähese intensiivsusega ja kaebuse rahuldamise tõenäosus on väike. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-21-1411, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).
3. Kaebajal oli õiguslik alus Eestis viibimiseks õppimise eesmärgil. Kaebaja omandas ülikoolis magistrikraadi. Pärast seda, kui kaebajal polnud enam õiguslikku alust Eestis viibimiseks, tegi PPA kaebajale kohustava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Tänaseks on kaebaja ülikoolist eksmatrikuleeritud puuduliku õpitulemuse tõttu. Asjaolust, et kaebajal puudub praegu kehtiv õiguslik alus Eestis viibimiseks ja ta eksmatrikuleeriti ülikoolist puuduliku õpitulemuse tõttu, ei järeldu veel see, et kaebaja õiguste riive oleks väheintensiivne. Kaebaja vaidlustab halduskohtus PPA ja Siseministeeriumi tegevust, millega keelduti kaebajale väljastamast pikaajalist viisat (haldusasi nr 3-21-2779). Halduskohus on viidatud asja menetlusse võtnud ja halduskohus plaanib otsuse teatavaks teha
4. veebruaril
5. Kaebaja vaidlustas ka magistritöö hindamise puuduliku hindega (haldusasi nr 3-22-1800). Kuigi viimati viidatud asjas luges halduskohus määrusega kaebuse mittetähtaegseks ja lõpetas haldusasja menetluse, on ringkonnakohtus pooleli menetlus halduskohtu määruse õiguspärasuse üle. Olukorras, kus kaebajal on õiguslik alus Eestis viibimiseks õppimise eesmärgil ning pooleli on kohtumenetlused küsimuses, kas kaebajale keelduti õiguspäraselt Eestis viibimiseks uue õigusliku aluse andmisest ja kas kaebaja magistritööd on õigesti hinnatud, ei ole kaebaja õiguste riive vähese intensiivsusega. Kuna kaebuse tagastamise üks eeldustest ei olnud täidetud, ei olnud halduskohtul lubatud kaebust

§ 121lg 2 p 21 alusel tagastada.

Seetõttu tuleb määruskaebus rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ning asi tuleb saata halduskohtule menetluse jätkamiseks.

1. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna PPA võib iga hetk asuda sunniviisiliselt täitma lahkumisettekirjutust. Kaebuse rahuldamise tõenäosus sõltub sellest, kas kaebajale on õiguspäraselt keeldutud Eestis viibimise õigusliku aluse andmisest. Kuigi esialgse õiguskaitse küsimust oleks saanud lahendada ka haldusasja nr 3-21-2779 raames, milles vaieldakse Eestis viibimise õigusliku aluse küsimuse andmise õiguspärasuse üle, siis pole esialgse õiguskaitse küsimust viidatud asjas tõstatatud. Viimati märgitu ei takista lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse vaidluses esialgset õiguskaitset kohaldada. Samuti on kaebaja vaidlustanud magistritöö puudulikku hinnet, mis omab kaebuse perspektiivi hindamisel tähendust. Viimati nimetatud küsimuste üle otsustatakse haldusasjades nr 3-21-2779 ja 3-22-
2. PPA on halduskohtule esitatud vastuses märkinud, et kaebajal on võimalik lahkuda koduriiki ja seal lahkumisettekirjutust vaidlustada (PPA 16.09.
3. a vastus kohtunõudele). Kohtule pole esitatud teavet selle koha, et lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise keelamine praeguses olukorras kahjustaks ülemääraselt avalikku huvi või teiste isikute õigusi. Seetõttu peab ringkonnakohus õigeks keelata vaidlustatud lahkumisettekirjutuse sunniviisiline täitmine (

§ 249lg 1 ja § 251 lg 1 p 1). 3