← Eesti

2-21-101207/40

Obsah (7)§ 101§ 116§ 120§ 99§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 03.veebruar.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-101207 Tsiviilasi D, C ja W Q

§ 101lg-tes 3 – 5 sätestatud määra.

4. Mõista kostjalt Qlt välja hageja II C kasuks igakuine elatis: a. summas 195 eurot kuus perioodi 17.01.2021 kuni 31.12.2021 eest; b. alates 01.01.2022 kuni hageja II C täisealiseks saamiseni summas 159,26 eurot, kuid mitte alla

§ 101lg 3 – 5 sätestatud määra. 1

(11)5. Mõista kostjalt Qlt välja hageja III W kasuks igakuine elatis: a. summas 195 eurot kuus perioodi 17.01.2021 kuni 31.12.2021 eest; b. alates 01.01.2022 kuni hageja III W täisealiseks saamiseni summas 142,26 eurot, kuid mitte alla

§ 101lg-tes 3 – 5 sätestatud määra.

  1. Välja mõista kostjalt hageja I D kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.11.202016.01.2021 eest summas 473,85 eurot.
  2. Välja mõista kostjalt hageja II C kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.11.2020-16.01.2021 eest summas 473,85 eurot.
  3. Välja mõista kostjalt hageja III W kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.11.2020-16.01.2021 eest summas 427,18 eurot.
  4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja Q on kohustatud tasuma resolutsiooni punktides 3-5 elatise iga kohustusele eelneva kuu
  5. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja Z arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  7. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  8. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hagejate isa. Hagejad elavad emaga alates 01.11.
  9. Kostja on tasunud alates
  10. aasta detsembrist hagejatele elatist 100 eurot kuus, mis tähendab, et kostja ei ole tasunud elatist üldse 2020.aasta novembri ja detsembri eest ning alates
  11. aasta jaanuarist 100 eurot ühe hageja kohta. Kostja on küll tasunud hagejatele taskuraha, kuid seda ei saa pidada hagejatele elatise tasumisena. Kuigi pärast hagejate vanemate lahku kolimist lepiti kokku, et hagejad viibivad kostjaga üks

(1)kord kuus nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni, ei ole kostja pärast elatise nõude esitamist 17.01.2021 hagejatega kohtunud. 2. Ühe hageja igakuise vajaduse suurus on keskmiselt 599,49 eurot, mis sisaldab järgmist: - erijuhud (lapse sünnip) 37,23 eurot - eluase 135,06 eurot - toit 125,85 eurot 2
(11)- toit väljas 23,04 eurot - transport 118,28 eurot - sidekulu 20,75 eurot - tervishoid 1,23 eurot - hügieen 4,60 eurot - koolikohustus 23,20 eurot - huviringid, hobid 43,18 eurot - riided, jalatsid 24,81 eurot - muud püsikulud 42,25 eurot
  1. Hagejad soovivad kostjalt alates 17.01.2021 elatist 195 eurot (riiklik miinimumelatis 292 eurot – pool suure pere toetusest (300/2) – pool riiklikust lastetoetusest (220/2)) kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni elatise arvestamise aluste muutumiseni. Elatis tasutaks hagejate seadusliku esindaja Z arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX iga kohustusele eelneva kuu
  2. kuupäevaks. Samuti taotlevad hagejad tagasiulatuva elatise hageja I kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.11.2020-16.01.2021 eest summas 473,85 eurot. hageja II kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.11.2020-16.01.2021 eest summas 473,85 eurot ja hageja III kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.11.2020-16.01.2021 eest summas 427,18 eurot.
  3. Hagejate ema omandis on korteriomand VVV ja 2007.aasta sõidukit Ford Focus. Hagejate ema saab igakuiselt töötasu G OÜ-st 1 178,25 eurot kuus (palk panka), sh sõiduki kompensatsiooni sõidupäeviku alusel keskmiselt 359,52 eurot kuus.
  4. Seoses kostja vastuväidetega märkisid hagejad, et kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja väide, et hagejate igakuiste vajaduste suurus ei ole kokku 1 170 eurot, on meelevaldne. Kuna hagejad taotlevad elatisraha miinimumi, ei ole hagejad kohustatud vastavalt kehtivale õiguskorrale kuludokumente esitama. Kostja ei ole arvestanud elatise tasumise põhimõtetega, kus elatist tasutakse laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (toit, eluase, riided, jalatsid, koolitarbed, klassiga väljasõidud), füüsilise aktiivsuse võimaldamine (treeningvahendid ja riided, treenerite tasud). jne. Hagejad on elatisraha nõuet esitades lähtunud sellest, et nende igapäevased vajadused oleksid mõlema vanema panusega kaetud. Kostja ei ole oma vastuväidetes arvestanud, et hageja I on kasvueas spordiga tegelev noormees, kellele kulub rohkem nii toitu, riideid ning kes oma riided ja jalanõud enamasti ka ära kannab, mistõttu hagejale II ei jagu nendest riietest ja jalanõudest enam kandmiseks midagi. Hageja III on aga tütarlaps, kellele tuleb kogu garderoob eraldi soetada. Kostja ei ole tõendanud, milliseid riideid ja millisel perioodil on hagejatele soetanud. Pärast vanemate lahku kolimist on kostja ostnud hagejale I sünnipäevakingiks korvpallijalanõud ning nutitelefoni, hagejale II ühe
(1)pusa ning talvesaapad. Kingitud jalanõud ja riideesemed on hagejatele vaid üheks hooajaks, sest hageja II ei ole korvpallihuviline, mistõttu ei leia korvpallijalatsid pärast hageja I kasutamist enam kasutust. Hageja III on tütarlaps, kes omavanusest tulenevalt ei soovi hageja 2 poolt alles jäävaid poisilikke riideid kanda. Kostja ei ole kordagi hagejate emalt küsinud, mida hagejatele tarvis oleks, kuid kasvavas eas lastele on võimalik ainuüksi riideid ja jalanõusid soetada neid endid sellesse protsessi kaasates (riideid ja jalanõusid on vaja proovida). Kuna hagejad on distantsõppel, peab neile vähemalt kolm
(3)korda serveerima tervislikku toitu ning lisaks veel ka puuvilju ja muid vahepalasid. Kuna kostja kohtub hagejatega harva, on kostja kohustuseks tasuda hagejatele igakuist elatist. Hagejad on igakuise elatise summa väljamõistmise taotlemisel arvestanud riiklike peretoetuste ja suurpere toetusega. RAKE uuringul ei ole hagejate hinnangul käesolevas vaidluses tähendust, sest kehtiv õiguskord ei ole arvestanud viidanud Riigikohtu otsuse ega ka Justiitsministeeriumi kodulehel oleva uuringuga. Tagasiulatuva elatise osas märkisid hagejad, et hagejad küsisid kostjalt elatist kohe pärast kostjast eraldi elama asumist. 3
(11)6. Hagejate hinnangul ei ole võimalik rakendada 01.01.2022 kehtima hakanud

§101lg 1, elatisraha tasumise kohta 2021.

aasta eest (tagasiulatuvalt elatisraha hagiavalduse esitamise ajast), kuna miinimumelatise määr oli tol ajal kehtinud

järgi pool miinimumpalgast ehk 292 eurot ning Hagejad on avaldanud soovi kostja poolt tasutava elatisraha suuruseks 195 eurot kalendrikuus ühe hageja kohta (kostja tasus perioodil 2021 ühe hageja kohta 100 eurot kalendrikuus, alates septembrist 116,67 eurot kuus). KOSTJA VASTUS

  1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja omalt poolt on panustanud hagejate ülalpidamisse sellega, et on ostnud lastele riideid ja andnud raha toidu ostmiseks. Kostja on hagejate emalt korduvalt püüdnud teada saada mida hagejatele vaja osta oleks, kuid hagejate ema tihti kostja küsimustele ei vasta ja teeb oste ilma kostjaga laste vajadusi arutamata. Seega on tulnud kostjal osta riideid ja lastele vajalike tarbeid ning anda lastele toidu ostmiseks raha vastavalt lastelt kuuldud teabe põhjal.
  2. Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud miinimummääras elatise nõude tasumisega igakuiselt kokku 585,00 eurot, arvestamata hagejate tegelikke kulusid. Kostja on seisukohal, et hagis nõutud elatise väljamõistmisel tuleb arvestada laste tegelikke kulusid ning ka hageja senist panust laste ülalpidamisse, kuna vanematel on võrdsed õigused ja kohustused laste suhtes (

§ 116lg 1).

Kostja on nõus ja valmis maksma pool laste igakuisest tegelikust ülalpidamise kulust, mille puhul võetakse arvesse kõik riiklikud toetused ja soodustused, mis lastega kasvatamisega seonduvalt võimaldatakse. Kostja viitab RAKE uuringule, mille kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta

  1. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Kostja hinnangul on kolme last majanduslikult kergem ülalpidada kui ühte last ning seetõttu on kolme lapse ülalpidamiskulud (eelkõige toidule, riietele, jalanõudele, mänguasjadele jne) ka madalamad - mitme lapsega leibkondades võivad lapse ülalpidamiskulud olla väiksemad mastaabisäästu tõttu (nooremad saavad kasutada vanemate õdede-vendade rõivaid, mänguasju jne).
  2. Kostja vaidlustab kulutused ühele hagejale alljärgnevalt: kulud lapse sünnipäevale 37,23 eurot kuus –kostja hinnangul ei kulu ühe lapse sünnipäevale 446,76 eurot (12 x 37,23 €) ja kostja peab mõistlikuks lapse sünnipäeva kulutuseks keskmiselt 200,00 euro ulatuses ehk 16,67 €/kuus; kulud eluasemele 135,06 eurot kuus – kostja arvates on tõenäoliselt eluaseme kulu ühele lapsele keskmiselt 50,00 eurot. toit 125,85 eurot kuus – siinkohal juhib kostja tähelepanu asjaolule, et mitmele inimesele kodus söögi tegemine on oluliselt odavam, kui ühele inimesele, seetõttu kulub toidule keskmiselt 70,00 eurot kuus ühe lapse kohta; toit (väljas söömine) 23,04 eurot kuus - Kostja möönab, et aeg-ajalt kindlasti väljaspool kodu või kooli siiski käsitletav kulu tekib, kuid seda maksimaalselt 10,00 euro ulatuses ühes kuus; transport 118,28 eurot kuus – kostja vaidleb vastu transpordikulule, sest laste jaoks on ühistransport tasuta ning juhul, kui on vaja kastutada muud transporti peale ühistranspordi, võib selleks kuluda keskmiselt 5,00 eurot ühes kuus; sidekulu 20,75 eurot kuus – kostja leiab, et sidekulude osas ei saa olla ühe lapse kuluks 20,75 eurot. Lastel on telefonid ja kui hagejate seaduslik esindaja kasutab sideoperaatori juures perepakett, on ühe lapse kuluks keskmiselt 5,00 eurot kuus. - tervishoid 1,23 eurot kuus – kostja ei vaidlusta tervishoiukulu; 4

(11)- hügieen 4,60 eurot kuus – kostja ei vaidlusta hügieenile kuluvat summat; - koolikohustus 23,20 eurot kuus – maksimaalselt võib tõenäoliselt ühel hagejal kuluda koolikohustuse täitmiseks 12,00 eurot kuus; - huviringid (ujumine) 43,18 eurot kuus – kostja arvates võib huviringidele kuluda maksimaalselt 20 eurot kuus; - riided, jalatsid 24,81 eurot kuus – kostja ei vaidlusta kulutusi riietele ja jalanõudele; - muud püsikulud 42,25 eurot kuus – kostja vaidleb vastu muude püsikulude summale. Kostjale ei ole teada mis on hagejate poolt nimetatud muud püsikulud, kuid kui hagejad peavad silmas sõprade sünnipäevi ja muud meelelahutust, siis kostja nõustub, et meelelahutusele võib kuluda ühel hagejal keskmiselt 50,00 eurot aastas, kuid mitte enam, kui 5,00 eurot ühes kuus. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et ühele hagejale kulub ühes kuus tõenäoliselt mitte enam, kui 199,50 eurot kuus, millest kostja ülalpidamiskohus on 99,75 eurot.
  1. Kostale kuulub kinnisasi asukohaga PPP. Kostja esitas K OÜ ja Ä OÜ registriosakonna väljavõtted, viidates, et K OÜ ei ole tegutsev ning tal puudub käive ja Ä OÜ käibeks on 2 530 eurot, kuid kostja ei saa ettevõttest palgatulu ega dividende. Lisaks kinnitas kostja, et temale ei kuulu ühtegi sõidukit ega muud registrisse kantavat vara. Samuti andis kostja teada, et uuest abielust on sündimas laps, eeldatava sünniajaga xx.xx.xxxx.
  2. Kostja taotleb, et tagasiulatuva elatise nõude põhjendatuse ja suuruse arvestamisel hindaks kohus hagejate tegelikke vajadusi ning võtaks arvesse, et kostja on tasunud hagejatele elatist (mida hagejad ka hagiavalduses tunnistavad) ning andnud hagejatele söögiraha, ostnud riideid ja koolitarbeid.
  3. 05.01.2022 menetlusdokumendis tõi kostja välja, et kostja ja hagejate ema leppisid lahkumineku ajal kokku, et neile kuulunud LLL Pärnu linnas asunud maja ja Keila linnas Harjumaal asunud korteriomandi müügist saadud raha kanti terves ulatuses hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole just selleks, et kostjale pooles osas kuulunud rahaga kostja eest lastele ülalpidamist anda ning see loetakse kostja poolt etteulatuvalt üle antud ülalpidamiseks lastele. Hagejate seaduslik esindaja kokkuleppest kinni ei pidanud ja pöördus elatise nõude kohtu poole.
  4. Lisaks märkis kostja, et kostja majanduslik olukord ei võimalda hagejate poolt soovitud suuruses elatise väljamõistmise korral toetada lapsi taskurahaga ja osaleda aktiivselt hagejate elus põhjusel, et kostjal ei ole siis enam võimalik korraga tasuda hagejate soovitud elatist, pidada ülal ennast (tulevikus ka veel sündimata last) ning veeta aktiivselt aega koos hagejatega, sh võimaldada hagejatele koos erinevatel üritustel osalemist ja teha nendele vajalikus määras kulutusi koos olles. Nimetatud asjaolu põhjustab omakorda laste ja isa võõrdumist ja suhtlemise katkemist, mis ei tohi olla elatise väljamõistmise eesmärgiks.
  5. Kostja palus arvesse võtta, et alates 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatusi arvesse võttes tuleks kostjal tasuda elatist Dle 180 eurot kuus, Cle 153 eurot kuus ja Wle 136 eurot kuus. Nimetatud summad on arvutatud Justiitsministeeriumi kodulehelt kättesaadava kalkulaatoriga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus 5
(11)otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 16. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi

) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu

  1. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
  2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt

§ 120lg 1 sätestatule.

Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha laste esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures

§ 101

lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).

§ 100lg 4 sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta 6

(11)jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma laste ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust.

  1. • • • • Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad; hagejad jäid pärast vanemate lahku kolimist elama ema juurde; hagejad kohtuvad kostjaga harva; kostja tasus 2021.aastal ühe hageja kohta 100 eurot kalendrikuus, alates septembrist 2021 116,67 eurot kuus.
  2. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista seadusjärgse miinimummääras elatise alates 17.01.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni või elatise arvestamise aluste muutumiseni.
  3. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) hagejate põhjendatud kulud ei ole esitatud suuruses ja suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE uuringus märgitut; (ii) laste kulud ei ole sedavõrd suured, et oleks õigustatud miinimummääras elatise väljamõistmine; (iii) kostja on ostnud hagejatele riideid ja andnud söögiraha, sh taskuraha; (iv) 01.01.2022 kehtima hakkavad

muudatuse järgi tuleks kostjalt vastavalt elatiskalkulaatori arvestuste kohaselt tasuda hageja I 180 eurot kuus, hagejale II 153 eurot kuus ja hagejale III 136 eurot kuus; (v) kostja perre sünnib peagi laps. 20. Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hagejate kulud kuus on keskmiselt 599,49 eurot (dtl 34) ühe hageja kohta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt 195 eurot ehk elatist alla miinimummäära, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada.

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd

§ 102

lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse. Kostja on vastuses hagile tuginenud RAKE uuringule (dtl 114), leides et uuringu tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne 7

(11)ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Kostja viide, et hagejate põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE uuringus märgitut, on asjakohatu. RAKE uuringust ei ole võimalik kulude suurust tuletada, kuivõrd tegemist ei ole õigusaktiga ning laste kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada juhtumipõhiselt. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid. 11.11.2021 kostja vastuväidetes hagejate kuludele on kostja esitanud hagejate kulude lõikes vastuväited, tuues välja kulu, mis on kostja hinnangul mõistlik. Kostja ei ole oma vastuväiteid kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendanud. Samuti, kuigi kostja on väitnud, et on ostnud hagejatele riideid ja andnud toiduraha, ei ole antud juhul kostja oma sellekohast väidet tõendanud. Taskuraha andmise osas märgib kohus, et taskuraha andmist ning sünnipäeva kinkide tegemist ei saa laste ülalpidamiskulude hulka arvestada. Seega ei ole asjas leidnud tõendamist, et kostja osutaks hagejatele ülalpidamist ka vahetult. TsMS § 233 lg 1 ja 2 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 233 lg-s 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et sätte rakendamise eelduseks on, et tõendamisraskused puudutaksid nõude suurust, mitte nõude alust. Seega saab sätte alusel kohus nõude suurust oma diskretsiooni alusel hindama asuda alles siis, kui hageja on nõude aluse osass tõendamiskoormuse vähemasti minimaalmääras täitnud. Samuti on rakendamise eelduseks erakordsed tõendamisraskused, mis võivad tugineda nõude iseloomust või siis konkreetse juhtumi eripärast (Tsiviilkohtumenetluse seadustik kommenteeritud väljaanne I, lk 1279, p 3.3). Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hagejad põlvnevad kostjast ning on alaealised. Hagejad nõuavad kostjalt 195 eurot ehk elatist alla miinimummäära, mistõttu puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. Samal ajal on poolte vahel vaidlus hagejate vajaduste suuruse üle. Võttes arvesse, et vastavalt kuni 31.12.2021 kehtinud

regulatsioonile peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning kostja ei ole tõendanud, et hagejate vajadused oleksid väiksemad, hindab kohus hagejate nõude suurust oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades TsMS § 233 lg 2 järgi. Asjas esitatud asjaoludest nähtub, et hagejate puhul on tegemist lastega, kes lisaks koolikohustuse täitmisele tegelevad spordiga, suhtlevad oma sõprade, kooli- ja trennikaaslastega. Hagejad vajavad seejuures eluaset, süüa, riideid, koolitarbeid, sidevahendeid, hügieenitarbeid, ravimeid/vitamiine, vajalikke spordivahendeid, transportimiseks ja võimalusi ka meelelahutuseks. Muu hulgas nimetatud vajaduste rahuldamiseks vajavad nad rahalisi ressursse. Seega on kohtu hinnangul tegemist lastega, kelle vajadused vastavad keskmise Eesti pere elukvaliteedile. Selleks, et hagejatele oleks tagatud keskmise kvaliteediga elukeskkond, mitmekesine ning tervislik ja ökoloogiliselt puhas toidulaud, mõistlikud võimalused sportlikeks tegevusteks ja vabaajaviitmisteks sõprade, kooli- ja trennikaaslastega, vastavad kohtu hinnangul hagejate mõistlikud vajadused kuni 31.12.2021 kehtinud

-s kehtestatud elatise miinimummäärale. Kuigi kuni 31.12.2021 kehtinud

regulatsiooni kohaselt puudus kohustus arvestada elatisest maha saadavad peretoetused, on hagejad seda nõude esitamisel ise teinud. 21.

§ 99sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise 8

(11)kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Eeltoodud sättest tulenevalt peab kohus lastele tehtavaid kulutusi ülalt nähtuvas ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kulud lähtuvad laste tavalisest eluviisist ja tema vajadustest.
  1. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejate kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 195 eurot kuus.
  2. Kuigi kostja on väitnud, et on ostnud hagejatele riideid ja andnud toiduraha, ei ole antud juhul kostja oma sellekohast väidet tõendanud. Taskuraha andmise osas märgib kohus, et taskuraha andmist ning sünnipäeva kinkide tegemist ei saa laste ülalpidamiskulude hulka arvestada. Seega ei ole asjas leidnud tõendamist, et kostja osutaks hagejatele ülalpidamist vahetult.
  3. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimaldaks lastele miinimummääras elatist tasuda. Kohus tegi päringu Maksu-ja Tolliametile. Hagejate ema pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejate ema töötasu on G OÜ-st 1 178,25 eurot kuus (palk panka). Maksu-ja Tolliameti andmetel sai kostja perioodil 02.2020 kuni 04.2021 töötasu OÜst B keskmiselt 2 115,34 eurot brutos (dtl 165-166). kostja poolt esitatud tõendist nähtub, et kostja sai OÜ-st B (dtl 180) töötasu 2021.aasta aprillis 1949,30 eurot, mais 2004,35 eurot, juunis 2 000 eurot, juulis 648,34 (lisatasu) + 1 931,01 eurot (töötasu) + 1 931,01 (puhkusetasu), augustis 1 087,10 eurot ja septembris 1 984,83 eurot. Lisaks on kostja saanud tasu Ä OÜS-st 2020.aasta juunis 1 296,69 eurot septembris 648,34 eurot, oktoobris 1 296,68 eurot ja
  4. aasta veebruaris 648,34 eurot. Võrreldes hagejate ema ja kostja sissetulekuid, on kostja majanduslik seisukord kohtu hinnangul piisav hagejatele elatise maksmiseks.
  5. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja hageja I kasuks igakuine elatis summas 195 eurot perioodi 17.01.2021 kuni 31.12.2021 eest, hageja II kasuks igakuine elatis summas 195 eurot perioodi 17.01.2021 kuni 31.12.2021 eest ja hageja III kasuks igakuine elatis summas 195 eurot perioodi 17.01.2021 kuni 31.12.2021 eest. Kostja on kohtul esitanud tõendi, et kostja abikaasa on lapseootel ning eeldatav sünnitustähtaeg on xx.xx.xxxx (dtl 196), saab kohus võtta elatise väljamõistmisel arvesse siiski juba sündinud last. Seetõttu ei ole antud juhul kostja viide tulevikus sündivale lapsele antud ts.asja lahendamisel asjakohane.
  6. Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada

§ 101lg 1 – 5 sätestatut.

Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kostja sissetulek on suurem eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mistõttu tuleb elatise arvestamisel aluseks võtta kostja keskmine brutopalk. Lastetoetus ja suurperetoetus kokku on 520 eurot (300+220(60+60+100)) ja pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. Lasterikka peretoetus tuleks arvestada jagatuna kahele ja jagatuna seejärel jagatuna laste arvuga, kes saavad toetust. Lastetoetus tuleb tuleks jagatuna kahele ning arvestada elatise summast. Kuna mitut last korraga kasvatades on mõningad kulud väiksemad, siis on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (

§ 101

lg 7) Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse kostja keskmist brutotasu 2 245,22 eurot (01.09.2021) on elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt seadusjärgne 9

(11)elatisemäär, mida kostja kohustub tasuma, hageja I osas 187,36 eurot ja hageja II osas 159,26 eurot ja hageja III osas 142,26 eurot. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohus võib elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas

§s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 187,36 eurot, kuid mitte alla

§ 101lg 3 – 5 sätestatud määra.

Kohus mõistab kostjalt välja hageja II kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022.a kuni hageja II täisealiseks saamiseni summas 159,26 eurot, kuid mitte alla

§ 101

lg 3 – 5 sätestatud määra ja hageja III täisealiseks saamiseni summas 142,26 eurot, kuid mitte alla

§ 101lg 3-5 sätestatud määra.

27. Hagejate nõude osas välja mõista kostjalt elatis ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus

§ 108

sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei tasunud hagejatele elatist vajalikus ulatuses perioodil 01.11.2020-16.01.2021 eest, hagejate ema 06.11.2020 e-kiri kostjale tõendab, et hagejad on küsinud alates 01.11.2020 kostjalt enda ülalpidamiseks elatist, on tagasiulatuva elatise väljamõistmise põhjendatud. Kostja väide, et hagejate ema ja kostja vahel oli kokkulepe, et neile kuulunud LLL alevikus Pärnu linnas asunud maja ja Keila linnas Harjumaal asunud korteriomandi müügist saadud raha kanti terves ulatuses hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole just selleks, et kostjale pooles osas kuulunud rahaga kostja eest lastele ülalpidamist anda, on kostja poolt tõendamata, mistõttu kohus ei võta nimetatud asjaolu tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvesse. Kohtu hinnangul ei ole kostjalt elatise tagasiulatuv väljamõistmine tema suhtes ebaõiglane ega pane teda ka majanduslikult nii halba seisukorda, et ta seda teha ei saaks ega suudaks. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.11.2020-16.01.2021 eest summas 473,85 eurot, hageja II kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.11.2020-16.01.2021 eest summas 473,85 eurot ja hageja III kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.11.2020-16.01.2021 eest summas 427,18 eurot 28. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejatele ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hagejate seadusliku esindaja pangakontole Kohus selgitab, et olukorras, kus hagejad soovivad käesoleva otsuse pöörata sundtäitmisele, tuleb nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt tasutud elatis. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. 29. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et kostja on kohustatud elatise tasuma iga kohustusele eelneva kuu 25.-ks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja Z arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX. 30. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 10

(11)
  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  2. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Protokolli parandamise taotluse lahendamine 20.10.2021 toimus käesolevas asjas korraldav istung. Kohus kirjutas protokollile alla 21.10.
  3. 25.10.2021 esitasid hagejad taotluse protokollis parandamiseks. Hageja taotluse osas kostja vastanud ei ole. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 53 lg 4 kohaselt teeb kohus protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus parandab protokolli osas, mis puudutab kostjale neljanda lapse sündi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.