← Eesti

4-21-2420/15

Obsah (4)§ 3§ 151§ 31§ 15

4-21-2420 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-2420 (2303,20,000446) Kohtunik Marina N

) § 151 lg 1 järgi Menetlusalune isik G.T – isikukood: XXX; elukoht: xxx xx-xx, xxx; xxx kodakondsus; e-post: xxx; telefon xxxxxx Kohtuväline menetleja Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo, esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p-st 2 ja § 107 lg 1 p-st 1, maakohus otsustas:

  1. Tunnistada G.T süüdi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks arest 4 (neli) päeva.
  2. Tunnistada G.T süüdi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (

) § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks arest 4 (neli) päeva.

  1. Kokku kuulub G.T karistusena kandmisele arest 8 (kaheksa) päeva. 1 4-21-2420
  2. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
  3. Välja mõista G.T-lt riigi tuludesse VTMS § 38 lg 1, KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu summas 131 eurot, mis tuleb tasuda kuu aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tasuda tuleb Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „G.T, väärteoasi nr 4-212420“ ja viitenumber
  4. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulu jääb tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  5. Menetluskulu summas 52 eurot, s.o seoses hinnangu andmisega isiku joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta, jätta riigi kanda.
  6. Otsuse koopia anda G.T-le, Politsei- ja Piirivalveametile ning Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates
  7. augustist
  8. VÄÄRTEOASJA ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus koostas
  10. mail 2021 väärteoprotokolli selle kohta, et G.T
  11. märtsil 2020 kell 00.20 Tallinnas tänaval Reidi tee T6, Narva mnt ja Pikksilma tänaval liikus Pikksilma suunas, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Samuti heideti talle väärteoprotokollis ette, et ta oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet (amfetamiin, kokaiin, α-PVP, tramadool) ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus uriinis tuvastatud EKEI aktiga nr 476T. Sellega rikkus G.T väärteoprotokolli kohaselt LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja §

§ 3

lg-t 1 ning pani sellega toime LS § 201 lg 2 ja

§ 151lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Kohtuistungil palus kohtuväline menetleja karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 alusel arestiga 10 päeva ja

§ 151lg 1 alusel arestiga 5 päeva.

2 4-21-2420

  1. G.T kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse edastati talle e-posti aadressil xxx
  2. juulil 2021 ja
  3. augustil
  4. Tegemist on e-posti aadressiga, mis nähtub mh menetlusaluse isiku kohtuvälise menetluse ülekuulamise protokollist.
  5. augustil 2021 kinnitas menetlusalune isik, et ta on kutse kätte saanud. Kuna menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ja ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutas kohus väärteoasja G.T osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistaja ütlused ja tutvunud menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlustega, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. KarS § 63 lg 3 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu
  7. G.T kohtuvälises menetluses antud ütluste, tunnistaja Mark Tenini ütluste ja kirjalike tõenditega kogumis on tõendatud, et
  8. märtsil 2020 juhtis G.T sõidukit M1 Toyota Auris registreerimismärgiga xxxxxx.
  9. Tunnistaja M. Tenin andis kohtuistungil ütluseid, et
  10. märtsil 2020 patrullisid nad kesklinnas ja vahetult pärast südaööd äratas nende tähelepanu üks sõiduk, mille juhi käitumine oli tähelepanu äratav ja sõidustiil ei olnud kuigi kindel. Nad pidasid sõiduki kinni, roolis oli naisterahvas ja kõrval meesterahvas. Sõidukijuhiga vesteldes ja kontrollimisel selgus, et tegemist on Valeriaga, kelle andmed tunnistaja kandis teenistuslehe ettekandesse. Kontrollimisel selgus, et isikul puudub juhtimisõigus.
  11. Tunnistaja ütlustega haakub isikusamasuse tuvastamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastas PPA Põhja prefektuuri piirivalvur M. Tenin
  12. märtsil 2020 isikuna G.T. Samuti nähtub
  13. märtsi
  14. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et
  15. märtsil 2020 alates kell 00.25 kõrvaldati liiklusjärelevalve teostamise käigus G.T sõiduki M1 Toyota Auris, mille registreerimismärk oli xxxxxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Et tunnistaja viitas kohtuistungil antud ütlustes kuupäevale
  16. märts 2020, on kohtu hinnangul põhjendatav asjaoluga, et sündmusest on möödunud pikk aeg – üle aasta. Tõenditega kogumis on tuvastatav, et G.T tegu leidis aset
  17. märtsil
  19. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt G.T ei ole kehtivat juhtimisõigust.
  20. Kohtuvälises menetluses andis G.T ütluseid
  21. märtsil 2020 (eestikeelne tõlge kohtuistungi protokollis). Ütluste kohaselt istus menetlusalune isik
  22. märtsil 2020 kell 00.10 sõiduki rooli ja selle sõiduki võttis äpi kaudu tema tuttav N. Menetlusalune isik ütles talle, et tal on load olemas. Tuttav ise sõita ei saanud ja uskus menetlusaluse isiku sõnu. Ta sõitis mööda Narva mnt-d, pööras Reidi teele ja seal oli ta politsei poolt peatatud. 3 4-21-2420
  24. novembri
  25. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et G.T on kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt ka
  26. novembril 2014, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Otsuse kohaselt kõrvaldati isik juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. LS § 91 lg-st 1 nähtubki, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelevalve teostaja või muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Kuna Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest ei nähtu, et G.T oleks vahepeal saanud juhtimisõigust, on tegemist jätkuvalt kehtiva otsusega.
  27. LS § 90 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (punkt 1) ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt sama seaduse §-le 91 (punkt 3). Kuna G.T puudus
  28. märtsil 2020 mootorsõiduki juhtimisõigus ja ta oli eelnevalt ka kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, pani ta oma teoga toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud kavatsetusest (KarS § 16 lg 2). Mootorsõiduki juhtimine oli tema eesmärk, kuigi ta oli teadlik, et mootorsõiduki juhtimisõigust tal ei ole. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega on G.T tegu kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi.
  29. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista G.T-le karistuseks rahatrahvi. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on tal 8 kehtivat väärteokaristust, mille eest on talle karistusena määratud rahatrahve. Need trahvid on tasumata. Seega ei avalda rahatrahvid menetlusalusele isikule soovitud mõju ja karistuseks tuleb mõista arest.
  30. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Kohtu hinnangul on võimalik mõista G.T-le LS § 201 lg 2 alusel karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Tegemist on ühe teoga. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tegu on toime pandud kavatsetusest, mis on tahtluse raskeim vorm. G.T juhtis mootorsõidukit öisel ajal, mil liiklus on eelduslikult väiksem. See viitab väiksemale süüle. Samas on teda varem juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuigi karistusregistrist nähtuvalt on tal kehtivad karistusi ka liiklusseaduse rikkumise eest, on teda samalaadse rikkumise eest karistatud aastal 2014, millest on möödunud pikk aeg. Samuti ei ole karistusregistrist nähtuvalt G.T varem vabadusekaotusliku karistusega karistatud. Seega mõistab kohus G.T-le LS § 201 lg 2 alusel aresti 4 päeva.

§ 151lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu 14.

Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse G.T-le ette seda, et ta tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet amfetamiini, kokaiini, α-PVP-d ja tramadooli ilma arsti ettekirjutuseta.

  1. Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatav, et V. Kublinsakaja tarvitas narkootilisi aineid. See on tõendatud nii G.T enda ütlustega, dokumentaalsete tõenditega kui ka tunnistaja ütlustega.
  2. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et
  3. märtsil 2020 võeti G.T-lt uriiniproov. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 476T kohaselt tuvastati uriiniproovis aineid amfetamiin, kokaiin, α-PVP ja tramadool. Narkootilise või psühhotroopse 4 4-21-2420 aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 178/66 kohaselt olid menetlusaluse isiku pupillid laiad. EKEI arstkohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni hinnangul G.T joovet ei esinenud (esinesid jääknähud).
  4. Tunnistaja M. Tenini kohtus antud ütlustest nähtuvalt märkas ta isiku kontrollimisel märtsis 2020, et tema käitumine ei olnud tavapärane. Tema pupillid ilmselt ei reageerinud ja tuju oli muutlik. Isikuga mindi Wismari haiglasse, kus arst vaatas isiku üle.
  5. Menetlusalune isik andis kohtuvälises menetluses
  6. märtsil 2020 ütluseid, et ta tarvitas viimast korda kokaiini
  7. märtsil 2020 umbes kell 22.00 (vt ütluste eestikeelne tõlge kohtuistungi protokollis). 19.

§ 3

lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

§ 31

lg 1 ls 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Viidatud sätte alusel on kehtestatud sotsiaalministri

  1. mai
  2. a määrus nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“. Amfetamiin ja α-PVP on narkootiliste ainetena toodud ära määruse lisaks olevas I nimekirjas, kokaiin II nimekirjas ja tramadool III nimekirjas. 20.

§ 151

lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Seega on G.T narkootilisi aineid tarvitades pannud toime

§ 151lg-s 1 sätestatud väärteo. Kohtu hinnangul on väärtegu toime pandud kavatsetult (Kar

S § 16 lg 2). Narkootilist ainet tarvitades on see isiku eesmärk. Asjaolusid, mis seda välis taks, tõenditest (sh menetlusaluse isiku ütlustest) ei nähtu. Ta tunnistab ka ise narkootilise aine tarvitamist. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 21.

§ 151lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kohtu 1 hinnangul ei ole põhjendatud G.T-le

§ 15lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi mõistmine.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda varem korduvalt väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga karistatud, kuid need on tasumata ega ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. 22. G.T-le tuleb arest mõista alla sanktsiooni keskmise määra. Tegemist on ühe episoodiga. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Samas on ta tarvitanud mitmeid erinevaid narkootilisi aineid. Arvestamata ei saa aga jätta, et karistusregistrist nähtuvalt ei ole G.T-le varem mõistetud karistuseks aresti. Samuti ei ole teda varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud. Seega piisab kohtu hinnangul karistuse eesmärke silmas pidades ka arestist, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Seega mõistab kohus

§ 151lg 1 alusel G.T-le karistuseks 4 päeva aresti.

  1. Kohtu hinnangul ei ole võimalik G.T-le mõistetavat aresti asendada üldkasuliku tööga. Esmalt ei ole kohtul selleks menetlusaluse isiku nõusolekut. Teiseks nähtub väärteoasja 5 4-21-2420 toimikust, et G.T-le on korduvalt saadetud kutseid menetlustoimingule. Samuti nähtub Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määrusest nr xxx, et
  4. aastal nurjus G.T korduv kohtusse kutsumine. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt saadeti siis G.T-le kutse mh tema e-posti aadressile xxx. See annab aluse järelduseks, et G.T ei ilmu ka üldkasuliku töö tegemise kutse peale ja üldkasulik töö jääks tal tegemata. Menetluskulud
  5. VTMS §-st 38 tulenevalt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulud. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskulud muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud (v.a eri- või lisakulud). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetluskuludeks proovi võtmisega ja selles narkootilise ning psühhotroopse aine sisalduse tuvastamisel/uuringute tegemisel tekkinud kulud kokku summas 131 eurot. Kuna isikul joovet ei tuvastatud, siis kulu seoses hinnangu andmisele isikul joobeseisundi olemasolu või selle puudumisele summas 52 eurot tuleb jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.