Obsah (8)

§ 392§ 637§ 405§ 442§ 232§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-143289 Kohtuasi AS ÜHISTEENUSE

§ 392

, kui leidis, et kostja viited haljasalale ja õigusele seda haljasala kasutada, on alusetud, sest hageja fotodelt ei nähtu, et kostja oleks parkinud haljasalal. Kostja nimetas haljasalaks kinnistu osas, kus korteriühistu liikmed parkisid oma sõidukeid. Maakohus oleks pidanud eelmenetluses välja selgitama, mida kostja soovib sõnaga haljasala öelda.

1. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, s.o Maa-ameti kaardiserveri väljavõtet ja fotosid parkimist keelava mõjualaga märgist ning selle alla paigaldatud tahvlitest. Asjaolu, kas parkimisalale oli paigaldatud tahvel, kus oli kirjas parkimistingimused, on oluline, kuna kui sellist tahvlit ei ole, siis ei saanud kostja tutvuda tingimustega ja lepingut sõlmida. Seega on põhjendamatu kohtu järeldus, et kostja tutvus parkimistingimustega ja nende alusel sõlmis hagejaga lepingu sõidukiga parkimisalale sisenedes. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 637lg 21 järgi menetlusse võtmata.

41. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 405

lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 405

lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis leppetrahvide 777 eurot, Transpordiametile päringutelt tasutud riigilõivu 17 eurot ja sissenõudmiskulude 30 eurot väljamõistmist. Tegemist on lihtmenetluse asjaga nii kuni 31.12.2021 kehtinud kui alates 01.01.2022 kehtiva

§ 405lg 1 redaktsiooni kohaselt.

Viidatud asjas saab ringkonnakohus 7 2-21-143289 apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

42. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

43. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

1. Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (Riigikohtu 27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 13). Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
2. Apellatsioonkaebuse põhiline väide on see, et hagejal puudus õigus kehtestada vaidlusalusel parkimisalal parkimistingimusi, mistõttu ei saa lugeda hageja ja kostja vahel lepingut sõlmituks. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus õigesti nii Vormsi 10 korteriühistu ja Tallinna linna vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut kui ka hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingut ning järeldas põhjendatult, et hagejal on õigus vaidlusalusel territooriumil parkimist korraldada, sh parkimistingimused kehtestada ja parkimistingimuste rikkumise korral leppetrahvi nõuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostja vastuväide, et tõendamata on see, et korteriühistu oleks pidanud kehtestama parkimistingimused. Õige on ka maakohtu seisukoht, et parkimistingimuste kehtestamiseks ei ole vajalik korteriomanike üldkoosoleku otsus, kuna maa-ala, millel hageja parkimist korraldab ja millel Vormsi 10 elanikel on võimaldatud nõuetekohaste lubadega tasuta parkida, ei asu Vormsi 10 kinnistu piires.
3. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse etteheited seoses parkimistingimuste nähtavaks tegemisega parklates. Maakohus asus hageja esitatud tõendeid

§ 232

lg 1 alusel hinnates põhjendatult seisukohale, et hageja on esitatud fotodega tõendanud, et enne kostja poolt auto parkimist olid parkimistingimused parklas nähtavaks tehtud. Kostja väited tahvlite võimaliku puudumise ja erinevate parkimisalade võimaliku tähistamata jätmise kohta on paljasõnalised ega anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Kostja ei ole teinud usutavaks asjaolusid, mille alusel võiks kohtul tekkida kahtlus, et tahvleid ei olnud või need ei olnud parkijatele mõistlikult nähtavad. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja kaebuses esitatud väited alust kahelda hageja esitatud dokumentaalsete tõendite (fotode) usaldusväärsuses. 8 2-21-143289 47. Kuivõrd maakohus vastas otsuses kõikidele kostja sisulistele vastuväidetele puutuvalt väidetavalt haljasalal parkimist, siis ei ole määravat tähendust sellel, mida kostja mõtles sõna „haljasala“ all ja kas see võis erineda sõna tavalisest sisust. 48. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

49. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 50. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

51.

§ 638lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) 9