← Eesti

2-21-7959/61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-7959 Kohtuasi UAB Galinta ir partneriai hagi Osaühingu Makro Trade Baltic vastu 4994 euro 73 sendi ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Osaühingu Makro Trade Baltic apellatsioonkaebus Kaebuse hind 5880 eurot 7 senti Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja UAB Galinta ir partneriai (Leedu registrikood 134958886), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Kostja Osaühing Makro Trade Baltic (registrikood 10617776), lepinguline esindaja Karin Varikmägi Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Võtta Osaühingu Makro Trade Baltic
  5. juuli
  6. a apellatsioonkaebus menetlusse.
  7. Jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid vastu võtmata.
  8. Rahuldada Osaühingu Makro Trade Baltic apellatsioonkaebus.
  9. Tühistada Pärnu Maakohtu
  10. juuni
  11. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-7959 ja saata asi samale maakohtule tasaarvestuse vastuväite uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 2-21-7959 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  12. UAB Galinta ir partneriai (hageja) esitas
  13. mail 2021 Pärnu Maakohtule Osaühingu Makro Trade Baltic (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 4994 eurot 73 senti, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 759 eurot 16 senti ning alates
  14. maist 2021 kuni põhivõla tasumiseni sellelt viivise 8% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise kokkuleppe, mille alusel kohustus hageja vastavalt kostja tellimusele müüma ja tarnima kostjale Leedust Eestisse kuivaineid ning kostja kohustus tasuma kauba eest kohe pärast kauba kättesaamist hageja esitatud arvete alusel. Kostja on tarnitud kauba kätte saanud, hageja on esitanud kostjale kauba eest arved, kuid kostja ei ole kogu ulatuses arveid tasunud. Hagi esitamise aja seisuga on kostjal tasumata 4994 eurot 73 senti. Kui kostjal oli pretensioone vaidlusaluste tarnete kohta, siis tulnuks need mõistliku aja jooksul hagejale esitada ja neid selgitada. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtki kahjunõuet ega tasaarvestusavaldust ning hageja ei ole aktsepteerinud kostja kreeditarveid. Kuna kostja jättis hagejale arved osaliselt tasumata ja tasus neid viivitusega, peab kostja tasuma hagejale alates arvete esitamise päevast ka seadusjärgses määras viivist, sest selline oli poolte pikaajaline praktika. Kostja vastuväited
  15. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt jättis kostja arved osaliselt tasumata, sest hageja oli rikkunud mitmel korral oma kohustusi, mille tõttu koostas kostja hagejale kreeditarved ning vastavalt poolte praktikale tasaarvestas need hageja nõuetega. Kostjal oli vaja kaupa riigihanke lepingu täitmiseks ning pooltel oli suuline kokkulepe selle kohta, et kauba hind jääb muutumatuks kogu hankeperioodi jooksul, kuid sellest hoolimata märkis hageja arvele kallima hinna. Lisaks oli osa tarnitud kaubast kahjustatud. Menetluse käik
  16. Pärnu Maakohus arutas kohtuasja
  17. jaanuari
  18. a kohtuistungil ja määras asjas otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks
  19. veebruari
  21. Pärnu Maakohus uuendas
  22. veebruari
  23. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 437 lg 1 alusel asja arutamise, sest kostja vastuväited ei olnud piisavalt selged ning kohus ei olnud täitnud piisavalt selgitamiskohustust. Kuna kostja tõi kohtuistungil esile, et ta on kreeditarved hageja nõudega tasaarvestanud, tuleb kostjal välja tuua, kas ta soovib esitada 2 2-21-7959 tasaarvestuse avalduse, ning tasaarvestuse avalduse esitamisel tuua esile asjaolud, mis on tasaarvestuse eelduseks, sh millal tekkis kostjal hageja vastu nõue ja millal muutus see sissenõuetavaks. Maakohus andis kostjale täiendava tähtaja asjaolude selgitamiseks ja tõendamiseks hiljemalt
  24. veebruaril 2022 ning hagejale tähtaja vastuväidete esitamiseks hiljemalt
  25. märtsil
  27. Kostja saatis e-kirjaga
  28. veebruaril 2022 oma seisukoha koos uute tõenditega nii kostja lepingulise esindaja kui ka kohtuniku, kohtuistungisekretäri e-posti aadressile, samuti e-postiaadressile parnumk.info@kohus.ee. Kostja esitas selgitused kreeditarvete kohta ning lisas menetlusdokumendile 19 lisa.
  29. Hageja esitas
  30. märtsil 2022 seisukoha kostja menetlusdokumendile. Hageja palus jätta kostja esitatud tõendid vastu võtmata, sest neist kaheksa on juba lisatud hagivastusele ning ülejäänutel ei ole asjas tähtsust.
  31. Pärnu Maakohus teatas
  32. aprillil 2022, et teeb asjas otsuse avalikult teatavaks
  33. aprillil 2022 ning lükkas
  34. aprillil 2022 otsuse avalikult teatavaks tegemise aja edasi kuni
  35. aprillini 2022, et teha kindlaks, kas kostja
  36. veebruari
  37. a seisukoht puudub tsiviilasja toimikust tehnilistel põhjustel või on kostja esitanud selle hilinenult. Ühtlasi palus maakohus kostjal viivitamatult edastada kohtule toimikust puuduva menetlusdokumendi. Maakohus teatas
  38. aprillil 2022, et ei saa määratud ajal otsust avalikult teatavaks teha, kuna kostja e-kirjas märgitud aadressidele ei ole kostja
  39. veebruari
  40. a seisukoht jõudnud, kohus ei ole saanud oma päringule IT-abilt vastust ning kostja ei ole esitanud menetlusdokumenti kohtule uuesti. Maakohus kohustas kostjat viivitamatult edastama menetlusdokumendi ning märkis, et kuna tegemist on suuremahulise dokumendiga, siis tuleks see edastada mitme e-kirjaga kohtu menetlusposti aadressile pmkparnu.menetlus@kohus.ee. Kostja edastas
  41. aprillil 2022 kohtule kaheksa e-kirjaga uuesti menetlusdokumendi ja selle lisad.
  42. Hageja esitas
  43. aprillil 2022 taotluse, milles palus jätta kostja
  44. veebruari
  45. a seisukoha vastu võtmata, sest kostja edastas kohtule lubatust mahukama e-kirja, mille kohta pidi kostjale tulema veateade (kui hageja proovis kostja e-kirja ise kohtule edastada, siis tuli veateade). Kirja kohalejõudmise korral pidanuks kostja saama vastuvõtukinnituse. Menetlusdokumendi vastuvõtmine põhjustab menetluse viibimist, sest kohus on niigi pidanud otsuse tegemist edasi lükkama.
  46. Kostja palus arvestada asja lahendamisel
  47. veebruari
  48. a seisukohta ja sellele lisatud tõendeid, sest hageja on selle kätte saanud ja sellele vastanud. Kostja esitas seisukoha tähtaegselt ega olnud teadlik sellest, et seisukoht ei jõudnud kohtusse. Kostjale ei tulnud veateadet. Maakohtu otsus ja põhjendused
  49. Pärnu Maakohus keeldus
  50. juuni
  51. a otsusega kostja
  52. veebruari
  53. a seisukohta ja sellele lisatud tõendeid vastu võtmast ning rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4994 eurot 73 senti, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 484 eurot 67 senti ja alates
  54. maist 2021 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise, kuid mitte enam kui 4510 eurot 6 senti. 10.
  55. Maakohus jättis kostja
  56. veebruari
  57. a menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendid TsMS § 66 ja § 331 lg 1 alusel vastu võtmata, sest kostja esitas menetlusdokumendi hilinenult ja tal ei olnud selleks mõjuvat põhjust. 3 2-21-7959 TsMS § 336 lg 1 järgi võib kohtule esitada dokumente elektrooniliselt ja sellisel juhul loetakse dokument TsMS § 336 lg-te 2 ja 3 järgi kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi ning dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Justiitsiministri
  58. detsembri
  59. a määrusega kinnitatud kohtule dokumentide esitamise korra (kord) § 5 järgi tuleb e-kirjaga kohtule menetlusdokumendi saatmiseks kasutada selleks ettenähtud e-posti aadressi, mis on avaldatud kohtute veebilehel www.kohus.ee, e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 20 MB ning mahtu ületav e-kiri tuleb kohtule saatmiseks jagada väiksemamahulisteks e-kirjadeks. Kostja edastas
  60. veebruaril 2022 asja menetleva kohtuniku, istungisekretäri ja Pärnu Maakohtu info e-posti aadressile menetlusdokumendi, mille maht oli koos lisadega 24 MB. Kostja väitel ei saanud ta menetlusdokumenti kohtule edastades veateadet, mistõttu tegi maakohus päringu kohtute IT-abile. Päringu vastuse kohaselt ei ole logide järgi kostja lepinguline esindaja ajavahemikul
  61. veebruar 2022 kell 00.00 kuni
  62. veebruar 2022 kell 00.00 e-kirju kohtuga vahetanud. Seega ei ole kostja esitanud kohtule tähtaegselt seisukohta. Kostja ei ole ka põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Asjaolu, et kostja väitel ei saanud ta teadet dokumentide kättetoimetamata jätmise kohta, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, sest TsMS § 336 lg 2 järgi pidi kostja saama elektroonilise kinnituse dokumentide andmebaasi salvestamise kohta. Kostja ei ole kohtule avaldanud, et ta sai dokumentide kättesaamiskinnituse. Seega ei saanud kostja eeldada, et dokumendid jõudsid kohtuni. Lisaks ei edastanud kostja menetlusdokumenti kohtule menetlusdokumentide saatmiseks mõeldud e-posti aadressile pmkparnu.menetlus@kohus.ee. Kohus selgitas
  63. mai
  64. a hagi menetlusse võtmise määruses, et kohtuniku või kohtuistungisekretäri e-postiaadressile saadetud elektroonilisi menetlusdokumente ei loeta kohtule edastatuks. 10.
  65. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et pooled olid sõlminud suulise lepingu, mille alusel hageja müüs ja tarnis kostjale Leedust Eestisse kuivaineid. Hageja esitas tarnitud kauba eest kokku arveid 13 670 euro ulatuses, kuid kostja jättis arvete alusel kokku hagejale tasumata 4994 eurot 73 senti. Kuigi kostja väitel oli pooltel kauba hinna kokkulepe pikemaks perioodiks, kuid sellest hoolimata saatis hageja talle korduvalt kallima hinnaga kaupa, ei ole kostja tõendanud sellist hinnakokkulepet. Lisaks on kostja väitnud, et ta tasaarvestas kreeditarved hageja nõuetega, kuid kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et hagejal oli kostja eest kohustusi, mida tasaarvestada. Ainuüksi ühepoolsed kreeditarved seda ei kinnita. Seega tuleb hageja põhivõlanõue rahuldada. Kuna hageja põhivõlanõue on põhjendatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis. Kuna hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, et arve tuleb tasuda arve esitamise päeval, tuleb VÕS § 82¹ lg 1 p 1 järgi lugeda põhivõlg sissenõutavaks muutunuks alates arve kostjani jõudmisest. Sellest tulenevalt oli hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis arvetelt kokku 484 eurot 67 senti. TsMS § 367 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka edasiulatuv viivis kuni põhivõla tasumiseni. 10.
  66. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda, kuid ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. 4 2-21-7959 Apellatsioonkaebus
  67. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, võtta vastu kostja
  68. veebruari
  69. a seisukoha ja sellele lisatud tõendid, teha uue otsuse ja jätta menetluskulud hageja kanda. 11.
  70. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt andis maakohus
  71. veebruaril 2022 kostjale tähtaja seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt
  72. veebruaril 2022 ning kostja esitas
  73. veebruari
  74. a e-kirjaga seisukoha koos lisadega hageja lepingulise esindaja, kohtuniku, kohtuistungisekretäri ja Pärnu Maakohtu info e-posti aadressile. Maakohus ei saanud e-kirja kätte. Hageja sai e-kirja kätte ja esitas sellele
  75. märtsil 2022 vastuväited. Maakohus sai hageja vastuväited kätte. Kostja ei teadnud, et kohus ei saanud kostja menetlusdokumenti kätte. Kostja edastas kohtu nõudmisel menetlusdokumendi uuesti. Hageja palus jätta menetlusdokumendi arvestamata, saates vastava taotluse kohtuniku e-posti aadressile, ning maakohus rahuldas hageja taotluse, kuigi see oli esitatud valele e-postiaadressile. 11.
  76. Maakohus ei teavitanud enne otsuse tegemist, et ta ei võta kostja menetlusdokumenti vastu ega arvesta seda otsuse tegemisel. Kui maakohus on rikkunud kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust, võib ringkonnakohus võimaluse korral rikkumise kõrvaldada, andes pooltele vajadusel võimaluse esitada apellatsioonimenetluses uusi tõendeid. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. 11.
  77. Kostja lisas kaebusele Pärnu Maakohtu
  78. veebruari
  79. a määruse, kostja
  80. veebruari
  81. a e-kirja, hageja
  82. märtsi
  83. a seisukoha ning hageja
  84. aprilli
  85. a e-kirja ja sellele eelneva kohtu kirja. Menetluse käik ringkonnakohtus
  86. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  87. septembri
  88. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus palus kostjal täpsustada nii apellatsioonkaebuse nõuet kui ka kaebuse põhjendusi, sh märkida, kas ja kuidas rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui jättis kostja
  89. veebruari
  90. a seisukoha ja sellele lisatud tõendid asja juurde võtmata, ning kuidas mõjutas see kohtuotsuse tegemist. Samuti palus ringkonnakohus täpsustada, kas maakohtule etteheidetav tõendite väär hindamine puudutab üksnes
  91. veebruari
  92. a menetlusdokumendile lisatud tõendeid või ka muid asjas esitatud tõendeid.
  93. Kostja esitas
  94. septembril 2022 menetlusdokumendi, milles täpsustas apellatsioonkaebuse nõuet ja põhjendusi. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, milles on arvesse võetud kostja
  95. veebruari
  96. a seisukoht ja sellele lisatud tõendid, ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja kordas apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja märkis, et apellandi esitatud asjaolud ja tõendid on apellatsioonkaebusega esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  97. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse, apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 ning lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule tasaarvestuse vastuväite uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 5 2-21-7959
  98. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse normi viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  99. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et kostjal ei olnud
  100. veebruari
  101. a seisukoha ja sellele lisatud tõendite hilinenult esitamiseks mõjuvat põhjust, mistõttu jättis maakohus vaidlust lahendades ekslikult kostja
  102. veebruari
  103. a seisukoha ja sellele lisatud tõendid, mille kostja esitas kohtule uuesti
  104. aprillil 2022, hilinemise tõttu vastu võtmata ja otsuses arvestamata. Sellega rikkus maakohus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis hõlmab mh isiku õigust esitada kohtumenetluses oma seisukohti, sh TsMS §-des 5 ja 7 sätestatud poolte võrdset võimalust oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata. Praegusel juhul jäi kostja maakohtu rikkumise tõttu ilma võimalusest avaldada maakohtule tasaarvestuse vastuväidet puudutavaid väiteid ja neid kinnitavaid tõendeid ning selle tulemusena jäi maakohtul eelmenetlus kostja tasaarvestuse vastuväite osas nõuetekohaselt lõpuni läbi viimata. See toob TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis.
  105. Kolleegiumi hinnangul jäid kostjal küll tasaarvestuse vastuväidet puudutav seisukoht ja tõendid maakohtu määratud tähtaja jooksul esitamata, kuid kostjal oli hilinemiseks mõjuv põhjus TsMS § 331 lg 1 tähenduses. 17.
  106. Menetlusosaline peab esitama kohtule menetlusdokumendid kohtu määratud tähtaja jooksul ning kui ta seda ei tee, siis ei ole tal TsMS § 66 järgi üldjuhul enam õigust seda menetlustoimingut hiljem teha, sõltumata sellest, kas teda selle tagajärje eest enne hoiatati või mitte, st menetlusosaline minetab õiguse vastavat menetlustoimingut teha ja peab arvestama sellega kaasnevate negatiivsete menetluslike tagajärgedega. Erandina on menetlusosalisel lubatud ka hiljem menetlustoiming teha, kuid seda üksnes juhul, kui kohus ennistab TsMS § 68 alusel seaduses sätestatud tähtaja, pikendab TsMS § 64 alusel enda määratud tähtaega või otsustab TsMS § 331 alusel hilinenult esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet menetleda. Seejuures saab kohus tähtaega ennistada ja pikendada ning hilinenult esitatut arvestada eelkõige mõjuval põhjusel. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tähtaja möödalaskmise põhjus on mõjuv, kui tegemist on kohtu või menetlusosalise enda arvutisüsteemi tõrkega, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada, st see on ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu. Seejuures on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks seda, kui kohtu dokumentide vastuvõtusüsteem ei suuda mahupiirangu tõttu dokumenti vastu võtta (vt Riigikohtu
  107. mai
  108. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-53779, p 14 ja
  109. veebruari
  110. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p-d 10–15). 17.
  111. Praegusel juhul on kostja tõendanud, et ta saatis
  112. veebruaril 2022 asja menetleva kohtuniku, istungisekretäri ja Pärnu Maakohtu info e-posti aadressile menetlusdokumendi (digitaalselt allkirjastatud seisukoha koos 19 tõendiga). Maakohtu tuvastatu kohaselt oli menetlusdokumendi maht 24 MB, st ületas korra § 5 lg-s 2 sätestatud kohtu e-posti aadressile saadetavat mahupiirangut (20 MB). Seega ei võimaldanud kohtu dokumentide vastuvõtusüsteem mahupiirangu tõttu kostja dokumenti vastu võtta. Küll aga jõudis dokument hageja esindaja e-posti aadressile. 6 2-21-7959 Kostja väitel uskus ta, et
  113. veebruari
  114. a menetlusdokument on kohtule esitatud, sest ta ei saanud veateadet selle saatmise ebaõnnestumise kohta, ning hageja esitas
  115. märtsil 2022 kostja menetlusdokumendi kohta kohtule oma seisukoha. Iseenesest on õige maakohtu tähelepanek, et TsMS § 336 lg 2 II lause ja korra § 7 järgi saadetakse e-kirja teel edastatud menetlusdokumendi laekumise kohta automaatne vastuvõtukinnitus. Õige on ka hageja tähelepanek, et juhul, kui saadetava e-kirja maht ületab adressaadi e-posti lubatud mahtu, saab saatja üldjuhul automaatse veateate selle kohta, et kirja ei õnnestunud saata. Seda kinnitab ka hageja esitatud veateade, mille ta sai, kui proovis ise kohtu e-postile kostja
  116. veebruari
  117. a menetlusdokumenti edastada. Automaatsete teadetega seonduv ei anna aga praegusel juhul alust arvata, et kostja oleks saanud oodatavat hoolsust järgides menetlusdokumendi tähtaegselt esitada. Olukorras, kus kostjale ei tulnud veateadet selle kohta, et e-kirja ei õnnestunud saata, võis tegemist olla küll kostja poolse arvutisüsteemi (e-posti seadistuste või serveri) veaga, kuid ka see võib anda alust lugeda dokument hilinenult esitatuks mõjuval põhjusel. Seega, olukorras, kus kostja ei saanud veateadet, võis kostja uskuda, et saadetud e-kiri jõudis kohtuni. Ka asjaolu, et kostja ei saanud e-kirja saatmise järel automaatset kinnitust dokumentide kohtusse jõudmise kohta, ei anna alust järeldada, et kostja saanuks nõutavat hoolsust üles näidates dokumendi õigel ajal esitada. Ainuüksi see, et seaduse järgi tuleb menetlusosalisele saata kohtusse dokumentide laekumise kohta automaatne teade, ei tähenda seda, et menetlusosaline, kes ei saa automaatset teadet, peab nõutava hoolsuse korral alati kohtule järelepärimise tegema dokumentide laekumise kohta, ning minetab võimaluse esitada erandkorras dokumente hiljem, kui ta seda ei tee. Arvestades seda, et praegusel juhul ei saatnud kostja e-kirja menetlusdokumentide edastamiseks ettenähtud e-posti aadressile, ei oleks kostja saanud sellist teadet ka ilmselt saada. See, et kostja edastas menetlusdokumendi korra § 5 lg-s 1 sätetatud e-posti aadressi asemel kohtuniku, kohtuistungi sekretäri ja kohtu info e-posti aadressidele, ei anna samuti alust arvata, et kostja oleks nõutavat hoolsust järgides saanud esitada menetlusdokumendi tähtaegselt. Praegusel juhul jäi menetlusdokument tähtaegselt esitamata seetõttu, et kõigil kohtu e-posti aadressidel on mahupiirang, mitte seetõttu, et kohus ei saanud seda kätte, kuna oli esitatud valele e-postiaadressile. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et menetlusdokumendid tuleb edastada korra § 5 lg 1 järgsele kohtu menetlusposti aadressile. Samas olukorras, kus menetlusosaline esitab need ekslikult kohtuniku, kohtuistungi sekretäri ja kohtu info e-posti aadressidele, mida kohus ei loe nõuetekohaseks esitamiseks, ja menetlusosaline esitab menetlusdokumendi hiljem uuesti õigele e-posti aadressile, on menetlusosalisel samuti mõjuv põhjus dokumendi esitamiseks hilinenult. 17.
  118. Ülaltoodut arvestades oli kostjal ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 331 lg 1 tähenduses mõjuv põhjus hilinemiseks ning maakohus ei saanud mõjuva põhjuse puudumise tõttu jätta kostja
  119. aprillil 2022 uuesti esitatud
  120. veebruari
  121. a seisukohta ja sellele lisatud tõendeid hilinemise tõttu vastu võtmata ja asja lahendades arvestamata.
  122. Arvestades seda, et hageja oli kostja seisukoha kohta maakohtule tähtaegselt seisukoha esitanud, ei oleks maakohtul olnud alust jätta kostja seisukohta ja sellele lisatud tõendeid arvestamata ka seetõttu, et see põhjustab asja lahendamise viibimist TsMS § 331 lg 1 tähenduses.
  123. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ning asi saata samale maakohtule tasaarvestuse vastuväite menetlemise jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada välja kostja tasaarvestuse vastuväite aluseks olevad asjaolud, sh tuvastada, kas ja millisel õiguslikul alusel oli kostjal hageja vastu nõudeid ning kas kostja on need nõuded kehtivalt hageja nõudega tasaarvestanud. Mh tuleb maakohtul otsustada 7 2-21-7959 ka kostja
  124. veebruari
  125. a seisukohale lisatud tõendite vastuvõtmise üle, arvestades mh hageja vastuväiteid neile tõenditele.
  126. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebusele lisatud tõendid TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu võtmata, sest need sisalduvad juba toimiku materjalide hulgas. Elektrooniliselt edastatud tõendeid ringkonnakohus ei tagasta.
  127. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.