kokkuleppemenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav Tiit Viital – isikukood 36506264918, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, xxxharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxx, e-post: xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Indrek Sirk § 424 lg 2 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Tiit Viital
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuud vangistust, võrra ning mõista liitkaristus 1 aasta 3 kuud vangistust.
sätteid kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 450 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Tiit Viital peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 1 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei tarvita alkoholi.
lg 1 alusel määrata Tiit Viital katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tiit Viitali suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Tiit Viitalilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot riigituludesse. Kohustada Tiit Viitalit tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 81,75 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700041351. Selgitusse võib märkida: „Tiit Viital, kriminaalasi 1-22-7190, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Tiit Viitalilt mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Tiit Viital kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Asitõendid: - CD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - sõiduauto Honda Civic reg-nr XXXXXX (asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas) – tagastada omanikule. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis tahtlikult 2 uuesti, see on korduvalt 26.03.2022 kella 15:37 ajal Harjumaal Saku vallas Saku alevikus Asula tn 15 maja juures, mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,93 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,84 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega pani Tiit Viital toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Tiit Viitali, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 23.11.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Tiit Viitali süüdi tunnistamist
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 10 kuud.
lg 2 ja § 73 lg 4 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 30.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o. vangistusega 5 kuud mõistes liitkaristuseks vangistuse 1aasta ja 3 kuud.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta ja 3 kuud, see on 450 päeva, üldkasuliku tööga 450 tundi.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 3 kuud.
lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks
lg 2 p 2 alusel kohustada Tiit Viitalit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 1 p 1 alusel võtta Tiit Viitalilt mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on Tiit Viital kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. 3 Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, 2 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - CD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - sõiduauto Honda Civic reg-nr XXXXXX, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas – tagastada omanikule Tiit Viitalile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.