← Eesti

4-22-3473/14

Obsah (12)§ 1511§ 17§ 83§ 151§ 15§ 91§ 90§ 2§ 18§ 47§ 56§ 57

4-22-3473 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2022, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-22-3473 (240322000557) Kohtunik Mari-Liis Avikson Men

§ 1511lg 1 alusel trahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o.

400 (nelisada) eurot muutmata. Määratud rahatrahv, s.o 400 (nelisada) eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja s.o 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas või arveldusarvele nr EE777700771003813400 LHV pangas, viitenumber

  1. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovi avaldamisel on motiveeritud kohtuotsus kätte saadav hiljemalt
  2. novembril
  3. ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU Kohtuvälise menetleja otsus
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse teabegrupi järelevalveametnik I A tegi 22.09.2022 väärteoasjas nr 2403,22,000557 Artem Romanovi suhtes üldmenetluse otsuse, millega karistas teda karistusseadustiku (edaspidi

) § 1511 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Otsuse ja 24.08.2022 väärteoprotokolli kohaselt pani Artem Romanov väärteo toime 23.08.2022 kell 16:26 asukohas Narva-1PP, Peterburi mnt 1, Narvas, Ida-Virumaal, ning tegu seisnes järgnevas: Artem Romanov, eksponeeris avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit – punane täht, kus on kirjutatud „9 MAI“ neid tegusid toetaval või õigustaval viisil sõiduki vasakpoolse ukse klaasi nurga peal.

  1. Otsuse põhjendustes on märgitud järgmist. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega, leidis, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud. Menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ning väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik väidab, et tema ei olnud teadlik, et punase viisnurga kujutise ja kirjega „9 мая“ kleepsu eksponeerimine on keelatud ning see on agressiooni sümbol. Menetlusalune isik ei pea neid sümboleid agressiooni sümboliteks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud asjaolu ei ole eluliselt usutav. Alates
  2. aasta aprillist on sotsiaalmeedias, ajalehtedes ja internetis pidevalt kajastatud, milline sümboolika on Eesti Vabariigi territooriumil keelatud. Agressiooni toetavate sümbolite hulka kuuluvad Vene Föderatsiooni sümbolid, aga ka NSVL sümbolid (lipp, vapp, hümn; liiduvabariikide lipud, vapid, hümnid, viisnurk, sirp ja vasar; igavese tule imitatsioon jne).

§ 17

lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Arvestades süüteo iseloomu ja süü suurust ning võttes karistust kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist, leidis kohtuväline menetleja, et antud juhul on võimalik rakendada rahatrahvi alla keskmäära. Ka otsustas kohtuväline menetleja

§ 83

lg 6 alusel konfiskeerida väärteomenetluse raames väärteo toimepanemise vahetuks objektiks oleva kleepsu, mis kujutab punast viisnurka kirjega „9 мая,“ ning otsuse jõustumisel hävitada. Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

  1. Kohtuvälise menetleja otsusele esitas 05.10.2022 kaebuse menetlusalune isik, soovides menetluse tunnistamist tühjaks ning talle konfiskeeritud kleebise tagastamist (tl 1-2).
  2. Viru Maakohtu 05.11.2022 määrusega jättis kohus Artem Romanovi kaebuse käiguta ning andis talle viis päeva alates määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks (tl 9-11).
  3. Artem Romanov esitas kohtuvälise menetleja otsusele 10.10.2022 parandatud kaebuse (tl 15). Nimetatud kaebuses palub ta tunnistada väärteoasja 2403,22,000557 tühjaks ning tagastada talle konfiskeeritud kleebis. Kaebuse esitaja ei tunnista enda süüd

§ 1511lg 1 järgi, sest leiab, et Politsei- ja Piirivalveametnikud I.

A ja varem ka A. A otsuse ja protokolli tegemisel valesti tõlgendasid Teise Maailmasõja võidu mälestamise märki, ignoreerisid tema poolt antud selgitusi ja viisid teda eksimusse, millega said tema poolt süü ülestunnistamise. Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud I. A ja A. A ekslikult väitsid, et see kleebis – viisnurk koos „9 мая“ kirjega – on agressiooni 2

(9)toetav sümbol. Ta andis selle kohta neile ütlusi, et ta ise ei pea viisnurka agressiooniakti sümboliks ega toeta Vene Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu.
  1. Nii karistusseadustikus kui ka mingis teises seaduses pole mainitud viisnurka kui agressiooni sümbolit. See tähendab, et I. A ja A. A puudub seaduslik alus pidada tema kleebist agressiooni sümboliks selle tõttu, et see sisaldab viisnurka. I. A soovi põhjendada viisnurga tunnistamist agressiooniakti sümboliks „sotsiaalmeedias, ajalehtedes ja internetis“ leviva info alusel on alusetu, kuna otsus peab põhinema seadusel, mitte suvalistel ütlustel meediast. Siseministeerium enda ametlikul leheküljel annab konkreetse vihje agressiooni sümbolitest nii ametnikele kui ka tavainimestele sõnumis: „Z-märk ja Georgi lint ei ole neutraalsed sümbolid“. Kleebisel polnud midagi sellist nagu Z-märk ega Georgi lint. Viisnurk on kasutuses näiteks USA osariigi California, Panama ja Uus Meremaa vabariikide lippudel ja paljude teiste riikide sümbolitel ja iseenesest on üldkasutatav heraldine sümbol ilma mingi implitsiitse või kaudse agressiooni tähenduseta. Viisnurk koos „9 мая“ kirjega on kontekstuaalne ka konkreetne Teise Maailmasõja võidu mäletamise märk.
  2. a 8.-9mail toimunud fašistlike saksa võimu kapitulatsioon on vähemalt nelja liitlase – NSVL, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa – ühine võit, mida mäletatakse siiamaani. Kirje „9 мая“ ongi toodud viisnurga juurde, et siduda märk võiduga ja et kleebis oleks enesestmõistetav. Võidu mäletamine aga ei ole seadusega keelatud. Ei ole alust Teise Maailmasõja võidu märk siduda agressiooniakti sümboliga. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas
  3. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud Artem Romanovi kaebusega, leiab, et see ei kuulu rahuldamisele ning seetõttu palus ta jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata, sh keelatud sümboli (viisnurga kujuline kleebis kirjega „9 мая“) konfiskeerimise osas, kuna tegemist on toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemega.
  4. Kohtuväline menetleja leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, väärtegu on kaebaja poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud nii tunnistaja ütlustega, vaatluse protokolliga koos fotodega kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Muuhulgas andis menetlusalune isik ülekuulamise käigus järgmised ütlused: „ … 23.08.2022 peeti ta tolliametnike poolt (Eestis) kinni seoses punase viisnurga kujulise kleepsuga, milles kirje „9 мая“.
  5. Kohtuvälises menetluses on antud menetlusaluse isiku ütlused kooskõlas ütlustega, mille andis tunnistaja M L, kes kinnitas oma ütlustes, et 23.08.2022 Narva-1 piiripunktis sõiduautode terminalis siseneval suunal saabus kell 16:26 sõiduautode terminali sõiduauto registreerimisnumbriga XXX. Sõiduauto kontrollimisel avastas ta pagasiluugi klaasi vasakus nurgas kleepsu (punase viisnurga kujulise, sisse kirjutatud „9 mai“. Piiripunktis tehtud fotol on näha, et mootorsõiduki – mikrobussi, registreerimismärgiga XXX tagumise vasaku ukse klaasil ülal vasakus nurgas on punase viisnurga kleeps, millel kirje „9 мая“. Antud sümboolika on mikrobussi tagant vaates nähtav kõikidele isikutele. Menetlusaluse isiku poolt välja toodu, mille kohaselt ei olnud ta teadlik, et punase viisnurga kujulise ja kirjega „9 мая“ kleepsu eksponeerimine on keelatud ning see on agressiooni sümbol, ei ole eluliselt usutav. Alates
  6. a aprillist on sotsiaalmeedias, ajalehtedes ja internetis pidevalt kajastatud, milline sümboolika on Eesti Vabariigi territooriumil keelatud. Agressiooni toetavate sümbolite hulka kuuluvad Vene Föderatsiooni sümbolid, aga ka NSVL sümbolid (lipp, vapp, hümn; liiduvabariikide lipud, vapid, hümnid, viisnurk, sirp ja vasar; igavese tule imitatsioon jne). Kuna

§ 151

1 lg 1 ei ole nimetatud ammendavat loetelu agressiooniaktidest, genotsiidi, inimsusevastastest kuritegudest või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalikust eksponeerimisest, neid tegusid toetavatest või õigustavatest viisidest, siis kohtuväline menetleja tugines otsuse tegemisel ka Riigikogu

  1. aprilli
  2. a avaldusele Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas. Menetlusalune isik viitab vastuväite punktis 3 Siseministeeriumi ametlikule leheküljele „Sümbolite kasutamine“. Sealhulgas on selgitusi
  3. mai tähistamisest, langenute mälestamisest.
  4. Arvestamata ei saa jätta käimasolevat Venemaa sõjalist agressiooni oma naaberriigis Ukrainas. Venemaa militaarsümbolite kasutamine võib viidata sõjategevuse toetamisele. Venemaa võimud on kaaperdanud paljude sümbolite (Georgi lindi,
  5. mai tähistus, sõjasümboolika jmt). tähendust ja rakendanud oma režiimi poolt sõjas Ukraina vastu. Seetõttu on neist saanud rahu- ja 3

(9)inimsusevastaseid kuritegusid õigustavad sümbolid, mis ei ole Eesti avalikus ruumis kohased. Antud sümboolika tõmbab ligikondsete tähelepanu, on enamikele eestimaalastele sügavalt häirivaks. Menetlusalune isik sõitis oma sõiduautoga, demonstreerides avalikult agressorriigi sümboolikat, Venemaa agressioonisümboliks olevat NSVL viisnurka
  1. mai tähenduses, mitte aga teiste riikide (USA osariigi California, Panama ja Uus-Meremaa lippude viisnurgad) sümboolikana.
  2. NSVL sümboolika avalik demonstreerimine ei ole kuidagi seotud langenute (näiteks II Maailmasõjas langenute) mälestuse hoidmisega – vastupidi, tegemist on ühega neist Vene Föderatsiooni identiteedi osadest, millega ülistatakse NSVL õigusjärglasena Venemaa Föderatsiooni ja selle üleolekut. Mälestamine peab toimuma väärikalt ega häirima üldsust. ÜRO on tunnistanud
  3. ja
  4. mai mälestamise ja leppimise päevaks. Eesti Vabariigis mälestatakse kõikide sõdade ohvreid vaikselt, rahulikult ja tasakaalukalt ning rahvakogunemisi vältides. Taolise sümboolika toimetamine avalikku ruumi ning mistahes okupatsiooni armee või agressioonitegusid toimepaneva armee ülistamine ja toetamine mistahes viisil – visuaalsed sümbolid, laulud, värvid, kujundid, tähed jms ei sobi Eesti Vabariigi avalikku ruumi ning kuuluvadki agressioonisümboolika hulka. Oluline on mõista, et ajas on agressioonisümboolika muutunud ning Eesti suhtub senisest tähelepanelikumalt säärastesse ilmingutesse.
  5. Menetlusalune isik eitas tahtlust talle etteheidetavas teos, kuid

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Samuti kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse määr vastab isiku süü suurusele. Kaebajale oli määratud rahatrahv alla ettenähtud sanktsiooni (1200 eurot) keskmise määra. Otsuse tegemisel kohtuväline menetleja on arvestanud, et teos puuduvad raskendavad asjaolud ja seda, et isikul puuduvad kehtivad karistused. Samuti menetlusaluse isiku ülestunnistamist, et keelatud sümboolikaga kleeps oli sõidukil olemas. Seega kohtuväline menetleja arvab, et määratud rahatrahv summas 400 eurot on antud juhul mõjus ja kohane, määratud õigesti ning vastab kaebaja süü suurusele.

§ 83

lg 6 alusel väärteomenetluse raames väärteo toimepanemise vahetuks objektiks oleva viisnurga kujulise kleebise kirjega „9 мая“ konfiskeerimist ja otsuse jõustumisel hävitamisele kuuluvaks peab kohtuväline menetleja seaduspäraseks. Kohtu põhjendused

  1. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse teabegrupi otsus väärteoasjas nr 2403,22,000557 Artem Romanovi karistamise kohta muutmata.
  2. Kuna väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
  3. Riigikohus on rõhutanud (3-1-1-2-16 p 9), et kui kohus ei tuvasta mõnd VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused. (Vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p-d 13-14). VTMS § 133 kohaselt peab kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
  4. Praeguses asjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ega ole põhjust vastata ühelegi VTMS §-s 133 loetletud küsimusele selliselt, et see tingiks üldmenetluse otsuse tühistamise. 4

(9)• Objektiivne koosseis
  1. Väärteoprotokolli kohaselt on A. Romanovile etteheidetava teo asjaolud järgmised: Peterburi mnt 1, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümboli – punane täht, kus on kirjutatud „9 MAI“ avaliku eksponeerimise eest 23.08.2022 kell 16:26 Narva-1 mnt piiripunktis neid tegusid toetaval või õigustaval viisil sõiduki vasakpoolse ukse klaasi nurga peal.
  2. Seega heidetakse kaebuse esitajale ette seda, et ta pani toime

§ 1511

lg-s 1 sätestatud väärteo avalikult eksponeerides agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) eelnõu seletuskirja kohaselt on selle paragrahvi kehtestamine suuresti ajendatud asjaolust, et Venemaa Föderatsioon on agressiooni toimepanemisel ja selle toetamiseks kasutanud erinevaid sümboleid (ennekõike nt laialdast meediakajastust saanud „Z“ täht), mida on asutud kasutama ka agressioonis mitteosalevate isikute poolt. Agressiooniakti toetamine ja propageerimine normaliseerib raskemaid rahvusvahelise õiguse rikkumisi ning loob toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. See ohustab rahu ja avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii raskete kuritegude tõttu vahetult kannatanud inimestele kui ka teistele sõjaohtu tajuvatele isikutele (seletuskirja lk 9-10, seletuskirja tekst on kättesaadav Internetis Riigikogu kodulehel aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0d840298-f8d4-450c-b266-8248ae6ee8c1). Arvestades eeltoodud põhjendusi omab eeltoodud karistusseadustiku täiendus kohtu hinnangul legaalset eesmärki ning on vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45 lg 1 esimesed kaks lauset sätestavad, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. PS § 12 lg 2 sätestab, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Vaenuliku sümboolika keelamine on vajalik nii avaliku korra kui ka teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, samuti vihkamise ja vägivalla õhutamise takistamiseks.

  1. Kaebuse esitaja pole vaidlustanud seda, et viibis 23.08.2022 kell 16:26 Narva-1 mnt piiripunktis nagu ka seda et sõidukil, mida ta kasutas, oli vasakpoolse ukse klaasi nurga peal sümbol – punane täht, milles kirje „9 MAI“. Eeltoodu on tõendatud seega tema enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (tl 33, 33 pöördel ja 38), mille kohaselt Eesti tollitöötajad pidasid ta kinni 23.08.2022 kleebise pärast, mis oli stiliseeritud punase tähena kirjega „
  2. mai“.
  3. Eeltoodut tõendavad ka tunnistaja Maila Lütti ütlused (tl 32), mille kohaselt olles teenistuses 23.08.2022 Narva-1 piiripunktis sõiduautode terminalis siseneval suunal, saabus kell 16:26 paiku sõiduautode terminali sisenevale suunale sõiduauto reg nr XXX. Sõiduauto juht Artem Romanov. Sõiduauto kontrollimisel avastas ta pagasiluugi klaasi vasakus nurgas kleepsu (punase viisnurga kujulise, sisse kirjutatud
  4. mai). Nende isikuliste tõendiallikate usaldusväärsete ütlustega haakub vaatlusportokoll (tl 35), mille kohaselt on see koostatud 23.08.2022 ning vaadeldavaks kohaks on Peterburi mnt 1, Narva linn, Ida-Viru maakond. Vaatlust on alustatud kell 17:00 ning lõpetatud kell 17:
  5. Nimetatud protokolli kohaselt on vaadeldav objekt sõiduk Volkswagen Transporter registreerimisnumbriga XXX. Sõiduk asus Narva maantee piiripunkti sõiduautode terminalis. Sõiduki vasakpoolse ukse klaasi nurgas asub kleepekas. Kleepekas näeb välja nagu viienurgaline tärn, punast värvi. Mille sees on kirjas „9 мая“.
  6. Kaebuse esitaja pole vaidlustanud seda, et toimus tema mootorsõidukil olnud sümboli avalik eksponeerimine 23.08.2022 kell 16:26 Narva-1 mnt piiripunktis. Sümboli avalik eksponeerimine tähendab eelnõu seletuskirja kohaselt, et see on nähtavaks tehtud avalikult, kuid mitte tingimata avalikus ruumis. Sümboli eksponeerimine on avalik, kui see on potentsiaalselt tajutav määramatule või vähemalt suurele hulgale isikutele. Arvestades eeltoodud sümboli asukohta, s.o sõiduki vasakpoolse ukse klaasi nurga peal, siis see oli suunatud selle mootorsõiduki taga sõitvatele 5

(9)liiklejatele ning teistele liiklejatele, kuna mootorsõiduki salongis viibides pole eeltoodud sümbol nähtav. Seega on põhjendatud jaatada ka selle sümboli avalikku eksponeerimist. 22. Kaebuse esitaja ei nõustu sellega, et tegemist on sümboli – punane täht, kus on kirjutatud „9 MAI“ puhul sümboliga, mis on seotud Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas. A. Romanov pole vaidlustanud seda, et Vene Föderatsioon paneb Ukrainas toime agressiooniakti ja genotsiidi. Agressiooniakt on defineeritud

§ 91

lg-s 3 kui ühe riigi poolt rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat relvajõu kasutamist teise riigi suhtes. Agressiooniakti täpsemal tuvastamisel saab lähtuda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste artikli 8 bis lõikes 2 toodud määratlusest: „2. Lõikes 1 tähendab “agressiooniakt” ühe riigi poolt sõjalise jõu kasutamist teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või mingil muul viisil, mis on vastuolus ÜRO põhikirjaga. Mis tahes alljärgnevad teod, olenemata sõja kuulutamisest, kvalifitseeruvad agressiooniaktiks vastavalt ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1974 resolutsioonile nr 3314 (XXIX): (

  1. a)ühe riigi poolt oma relvajõududega teise riigi ründamine või riiki sissetungimine või taolise ründamise või sissetungimise tagajärjel toimunud mis tahes sõjaline okupatsioon, olenemata sellest, kas see kestis ajutiselt, või mis tahes teise riigi territooriumi või selle osa annekteerimine sõjalist jõudu kasutades; (
  2. b)ühe riigi poolt oma relvajõududega teise riigi territooriumi pommitamine või ühe riigi poolt mistahes relvade kasutamine teise riigi territooriumi vastu; (
  3. c)ühe riigi poolt oma relvajõududega teise riigi sadamate või ranniku blokeerimine; (
  4. d)ühe riigi poolt oma relvajõududega teise riigi maa-ala, mereväe- või õhujõudude või mereväe laevastiku ja õhulaevastiku ründamine; (
  5. e)ühe riigi teise riigi territooriumil asuvate relvajõudude kasutamine asukohariigi nõusolekul, mis on vastuolus lepingust tulenevate tingimustega, või mis tahes taoliste relvajõudude edasine viibimine taolisel territooriumil lepingu lõppemise järel; (
  6. f)juhtum, kui üks riik lubab teisel riigil kasutada oma territooriumi panemaks toime agressiooniakti kolmanda riigi vastu; (
  7. g)ühe riigi poolt või nimel mis tahes relvastatud rühmituste, grupeeringute, irregulaarvägede või palgasõdurite teist riiki ründama saatmine, mis oma tõsiduselt on samaväärsed ülalpool nimetatud tegudega, või taolistes tegudes osalemine olulisel määral.“ 23. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud jaatada Vene Föderatsiooni agressiooniakti toimepanemist Ukrainas. Ka eelnõu seletuskirja kohaselt koosseisupäraseks teoks on agressiooniakti (

§ 91

lg 3), genotsiidi (

§ 90

), inimsusevastase kuriteo (

  1. ptk
  2. jagu) või sõjakuriteo (

  1. ptk
  2. jagu) toimepanemisel kasutatud sümboli avalik eksponeerimine ning tähtsust ei oma, kas kõnesolevad kuriteod on kohtuotsusega tuvastatud või mitte.
  3. Järgnevalt tuleb seega kohtul võtta seisukoht, kas sümbol – punane täht, kus on kirjutatud „9 MAI“ on seotud eeltoodud agressiooniaktiga. Ühestki õigusaktist pole võimalik leida sümbolite loetelu, mis on seotud eeltoodud agressiooniakti toimepanemisega. Nimetatud loetelu puudumine on olnud seadusandja teadlik valik, mida kinnitab ka eelnõu seletuskiri, mille kohaselt seaduseelnõu koostamisel loobuti konkreetse sümboli loetelu andmisest. Nimetatud eelnõu seletuskirja kohaselt siia alla kuulub kindlasti eespool kirjeldatud „Z“ täht, kuid siia alla võivad kuuluda ka näiteks Eesti Vabariiki okupeerinud totalitaarsete režiimide sümbolid. Eesti Vabariigi Siseministeerium on enda koduleheküljel (tl 18 ja 18 pöördel) ning lisaks ka erinevates meediaväljaannetes on üldteada olevalt aktiivselt selgitatud seda, milliste sümbolite kasutamine on rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine

§ 1511mõttes.

Nii on üheselt välja toodud, et Eesti Vabariigis ei aktsepteerita vastuoluliste sümbolite kasutamist, mille kandmine võib viidata sõjategevuse toetamisele. Nii ei ole lubatud kasutada Eestit okupeerinud riikide sümboolikat, milleks on ka kohtu hinnangul punane täht, kus on kirjutatud „9 MAI“. 25. PS § 23 lg-s 1 ja

§ 2

lg-s 1 sisalduv määratletuspõhimõtte (nullum crimen nulla poena sine lege certa) kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt ka Riigikohtu üldkogu

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p-d 48 jj ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-23-12, p 8.2). Eelöeldu tähendab, et süüteokoosseisu tunnused peavad olema normi adressaadile ja seaduse kohaldajale arusaadavad vähemalt sellisel määral, et nende sisu oleks tõlgendamisega avatav. Iseäranis karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele. 6

(9)Määratletuspõhimõtte järgimine tähendab nõuet, mille kohaselt ei tohi karistusõigusnormi sisu avamine viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada. Nii keelab

§ 2

lg 4 otsesõnu teo tunnistamise süüteoks seaduse analoogia põhjal, millest tuleneb ka keeld arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas ette antud karistatavuspiire. Karistusseaduse määratletusnõue ei tähenda täielikku keeldu kasutada määratlemata õigusmõisteid või normatiivseid koosseisutunnuseid. Kohtupraktikas pole määratletusnõude rikkumisena käsitatud näiteks olukorda, kus blanketse karistusõigusnormi dispositsioon sisaldab vaid kaudseid viiteid õigusinstituudile, mille normid blanketset normi sisustavad (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-14-03, p 13,
  3. aprilli
  4. a otsus asjas 3-1-1-23-12, p 8.2 ja
  5. novembri 2013.a otsus asjas 3-1-1-89-13, p-d 8.1-8-2).
  6. Kohus nõustub sellega, et punase viisnurga avalikku eksponeerimist pole üheselt võimalik määratleda kui eeltoodud rahvusvahelise kuriteo toetamist ja õigustamist. Nii on ka kaebuse esitaja enda kaebuses asjakohaselt välja toonud näited, mis kinnitavad, et viisnurk on laialdaselt kasutatav sümbol. Seda seisukohta, et viisnurk pole ühetähenduslik sümbol toetab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika (vt nt EIK
  7. oktoobri
  8. a otsus nr 33629/06, Vajnai vs. Ungari, p-d 52 ja 54). Samas polnud käesoleval juhul kasutatava sümboli puhul tegemist üksnes punase viisnurga avaliku eksponeerimisega, vaid sellele sümbolile oli lisaks ka kirjutatud „9 MAI“. Nimetatust järeldub üheselt, et tegemist on sümboliga, mis seondub Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga. Üldteada on see, et tegemist on
  9. mai puhul päevaga, mille pidulik tähistamine pole Eesti Vabariigis sobilik. Sellele on ka Siseministeerium enda koduleheküljel tähelepanu juhtinud (tl 18 pöördel). Seega sellele kuupäevale tähelepanu juhtimine ühes punase viisnurgaga mootorsõiduki vasakpoolse ukse klaasi nurga peal üle kolme kuu hiljem eeltoodud kalendripäeva möödumisest on keskmise mõistliku inimese seisukohast Eesti Vabariigis käsitletav Vene Föderatsiooni agressiooniaktile toetuse avaldamisena Ukrainas neid tegusid toetades ja õigustades.
  10. Liiklusseaduse (LS) 33 lg 2 p 2 kohaselt juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. Kuna kaebuse esitajal A. Romanovil on olemas juhtimisõigus, siis on põhjendatud ka eeldada seda, et ta teab juhi üldkohustusi. Eluliselt usutav pole see, et kaebuse esitaja enam kui kolme kuu jooksul ei märka seda, et tema kasutataval mootorsõidukil on sümbol, mis on aktuaalsuse minetanud ning mille avalik eksponeerimine lõhestab ühiskonda. Kaebuse esitaja poolt välja toodu, mille kohaselt oli kleebis kleebitud ammu ja ta on korduvalt Venemaa suunal piiri ületanud, keegi tollitöötajatest pole sellele kunagi tema tähelepanu juhtinud on paljasõnaline ning selle üldsõnalisuse tõttu ka kontrollimatu. Ka polnud eeltoodud sümboli avaliku eksponeerimise puhul kuni 29.04.2022 tegemist Eesti Vabariigis väärteoga ning seega puudus ka vajadus enne eeltoodud kuupäeva tollitöötajatel sellele sümbolile tähelepanu juhtida. Seega kaebuse esitaja avalikult eksponeerides eeltoodud sümbolit toetas ja õigustas Vene Föderatsiooni agressiooniakti Ukrainas. Nõustumisväärne on Siseministeeriumi kodulehel välja toodu (tl 18): „Praeguses olukorras ei ole võimalik vahet teha, kas lindi kandja tahaks avaldada sellega üksnes austust oma sõjas osalenud isadele ja vanaisadele või avaldada toetust Kremli algatatud sõjategevusele, mille tulemusel on ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo teatel hukkunud Ukrainas
  11. aprilli seisuga 2072 ja vigastatud 2818 tsiviilisikut. Hukkunute hulgas on 169 last. Vastuoluliste sümbolite, mille kandmine võib viidata sõjategevuse toetamisele, kasutamisel ei ole Eestis kohta“. Seega ei saa jätta arvestamata seda, milliste sündmuste taustal kaebuse esitaja eeltoodud sümbolit avalikult eksponeeris, mis omakorda annab aluse asuda seisukohale, et selline toimimisviis kätkes endas ohtu avalikule korrale. Arvestades avalikult eksponeeritud sümboli üldtuntust ja kasutamisviisi oli kaebuse esitaja poolt toimepandul potentsiaal kaitstavaid õigushüvesid konkreetsel ajahetkel Eesti ühiskonnas kahjustada. Subjektiivne koosseis 7

(9)28.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 17

lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. 29. A. Romanov pani talle ette heidetava väärteo toime vähemalt hooletusest.

§ 18

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuna vaidlustatud otsuses ei ole A. Romanovile tahtlust ette heidetud, siis ei kaalu kohus selle olemasolu tulenevalt reformatio in peius põhimõttest. Eluliselt usutav pole see, et keskealine meesterahvas, kes ei ela eraldatult väikese rahvastikutihendusega kohas, vaid Eesti Vabariigi suuruselt kolmandas linnas pole teadlik sellest, mis Euroopas hetkel toimub nagu ka sellest, milliste sümbolite avalik eksponeerimine Eesti Vabariigi territooriumil on omandanud teistsuguse tähenduse pärast Vene Föderatsiooni agressiooniakti Ukrainas. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud A. Romanov seda ette nägema, et Eesti Vabariiki okupeerinud riikide sümboolika kasutamine on muutunud olusid silmas pidades pärast 29.04.2022 Eesti Vabariigis väärteokorras karistatav. Nimetatut kinnitab ka Siseministeeriumi kodulehel kajastuv info (tl 18 pöördel), mille kohaselt Riigikogu võttis 21.04.2022 vastu karistusseadustiku muudatused, millest tulenevalt on vaenulike sümbolite häiriv kasutamine väärteona karistatav. Seega tuvastab kohus pehmeima ettevaatamatuse vormi ehk hooletuse, mis on süüteokoosseisu tuvastamiseks piisav. • Õigusvastasus, süü 30. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. A. Romanov on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane (täpsemalt – sündinuna 1981.a oktoobris, oli ta teo toimepanemise ajal 40-aastane). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et A. Romanov on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 1511lg 1 järgi.

• Karistus 31.

§ 1511

lg 1 nägi ja näeb rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise eest karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab A. Romanovile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 148 trahviühikut ehk 592 eurot. Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista 1-30 päeva. 32. Kohtuväline menetleja karistas A. Romanovit

§ 1511lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot.

Seega karistas kohtuväline menetleja A. Romanovit alla keskmise määra. 33.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 34. A. Romanovi süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning kohus tuvastas teo toimepanemise vähemalt hooletuse ehk ettevaatamatuse kergeimas vormi, viitab see isiku keskmisest väiksemale süüle. Süü suurust mõjutavad ka väärteo toimepanemise asjaolud. Arvestades seda, et A. Romanovi rikkumine avastati Narva 1 mnt piiripunktis, siis ei õnnestunud väärteo toimepanemise ajal agressiooniakti toimepanemisega seotud sümbolit avalikult eksponeerida väga suurele rahvahulgale. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud ka karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist

§ 57mõttes, mida kohtusse esitatud kaebusest ei nähtu.

35. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik A. Romanovit mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventsiooni 8

(9)kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Ühiskonnale tuleb anda selge signaal, et pole mõtet külvata segadust, eksponeerides avalikult sümboleid, millest järeldub, et toetatakse või õigustatakse rahvusvahelise kuriteo toimepanemist. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et A. Romanovile tuleks mõista karistus ja selleks peaks olema rahatrahv, mis jääb alla sanktsiooni keskmise. Seega kohtuvälise menetleja poolt A. Romanovile määratud rahatrahv vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. • Süüteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimine 36. Kaebuse esitaja A. Romanov taotleb kaebuses konfiskeeritud kleebise tagastamist.

§ 83

lg 6 alusel väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. Arvestades seda, et kohus tuvastas selle, et A. Romanov on toime pannud

§ 1511

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eksponeerides avalikult keelatud sümbolit, siis on põhjendatud ka selle sümboli konfiskeerimine

§ 83lg 6 alusel välistamaks ühiskonna lõhestamist.

37. Kohtu hinnangul on ka põhjendatud kohtuvälise menetleja otsustus, mille kohaselt A. Romanovilt ära võetud ning asitõendiks tunnistatud kleeps tuleb otsuse jõustumisel hävitada. VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kuna tegemist on keelatud sümboli puhul asitõendiks oleva kleepsuga, mille korduv kleepimine pole üldteada olevalt tulemuslik, siis on tegemist väärtusetu asjaga, mis tuleb hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.