Obsah (4)

§ 200§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6760 Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlus

§ 200

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust 02.05.2014 Viru Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 9 kuud 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aega karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 22.05.2015 ja lõpeb 18.06.

2. Viru Vangla esitas 28.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu 11.04.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
4. Maakohus hindab U.A vabanemisjärgseid elutingimisi heaks. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning kriminaalhooldusametniku hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve seadme paigaldamiseks kehtestatud nõuetele. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht U.A puudub, kuid maakohus hindab positiivselt, et isikul on olemas pikaaegne töökogemus ehituse valdkonnas ning omandatud tisleri eriala, sest viimased aitavad isikul tööturul edukamalt konkureerida. Positiivseks tuleb lugeda ka asjaolu, et kinnipeetavat ootab vabanedes toetav lähedane ema näol, kes on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama.
5. U.A on töötanud majandustöödel, osalenud riigikeele B1-taseme õppes ning osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kinnipeetava käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas – kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et U.A on 22.02.2017 seisuga 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarrikkumisteks on olnud 3-l korral korraldustele mitteallumine, ametniku ründamine, suitsetamiseeskirjade rikkumine, keelatud esemete omamine. Vastavalt Riigikohtu määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kuivõrd isik on ka vanglas jätkanud distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saaks olema seaduskuulekas.
6. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole U.A-le mõistetud karistuse eesmärgid täidetud. Maakohus ei ole veendunud, et isik suudab vabaduses käituda seaduskuulekalt ning et isik ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse isiku varasem korduvkaristatus (isikut on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, vanglas kannab karistust juba kolmandat korda), katseajal uue kuriteo toimepanemine, kuritegude vägivaldsus, distsiplinaarrikkumised. Kinnipeetava poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 52 %, milliste näol on tegemist suhteliselt kõrgete riskidega. Nii vangla, prokurör kui ka kriminaalasja menetlenud prokurör ei toeta U.A elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
7. Maakohus on seisukohal, et U.A on oma käitumisega näidanud, et elektroonilise valve kohaldamine, käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Maakohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedase toetus) ei kaalu üles tema käitumist 2 enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Määruskaebus
8. Maakohu määruse peale esitas määruskaebuse U.A kaitsja advokaat G-J. Pello, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
9. Kaebaja on seisukohal, et U.A suhtes ei ole põhjendatud temale mõistetud karistuse täielik ära kandmine vangistuses, vaid põhjendatud on vabastada U.A karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega allutades ta elektroonilisele järelevalvele.
10. Vabanemise korral ei hakka U.A uuesti tarvitama alkoholi. Sellest probleemist on ta vabanenud, saades suurt abi vangistuses läbitud programmidest. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et isik hakkaks tegelema uuesti kuritegevusega. Samuti on U.A nõus minema alkoholi ravile, kui kohus seda vajalikuks peab.
11. Ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et U.A suhtes ei ole karistuse eesmärgid täidetud. Ei ole põhjendatud alust jätta isik karistuse kandmiselt ennetähtaega vabastamata, kuna tal on kehtivad distsiplinaarkaristused. Ainuüksi selle pinnalt ei saa teha oletust, et isik ei ole muutunud ning hakkab vabaduses toime panema uusi kuritegusid. Oluline on arvestada, et vangla keskkond mõjutab seal viibivaid inimesi väga tugevalt ning sealne surve ei ole võrreldav tingimustega välismaailmas. Vangistuses tekkinud olukorrad, mis on viinud distsiplinaarkaristusteni, on tingitud olnud teiste kaasvangide poolt, mille tulemusel on U.A norme eiranud. Vanglas on oma subkultuur, millel on mõju igale seal viibivale isikule. Seal enda eest seismine ei saa olla alus, mille pinnalt teha oletusi isiku käitumise kohta tulevikus. U.A mõistab, et ta oleks pidanud püüdma teisiti käituda, kuid leiab, et nimetatud rikkumised ei olnud tahtlikud ega toime pandud protestist vangla sisekorra või vanglaametnike vastu.
12. Lisaks leiab kaitsja, et ekslik on maakohtu seisukoht, et U.A kohta käiv positiivne iseloomustus ei kaalu üle süüdlase varasemat elukäiku. Ainuüksi mineviku pinnalt ei saa teha tuleviku kohta oletusi. Kui inimene tõepoolest tahab, siis on ta võimeline ka muutuma ja seda on U.A tänaseks otsustanud tõsikindlalt ka teha. Allutades U.A käitumiskontrollile, siis see aitab tal oma elu järje peale saada ning ei ole alust arvata, et ta hakkaks toime panema uusi kuritegusid. Seda aitab paremini tagada ka algselt kohaldatav elektrooniline valve. Seega kaaluvad positiivsed asjaolud üle negatiivsed, s.o asjaolu, et U.A on vangistuses viibides kehtivad distsiplinaarkaristused. Ei ole põhjendatud, et maakohus tugines määruse põhjendamisel ühele negatiivsele asjaolule, lugedes seda niivõrd olulise kaaluga argumendiks, miks ei saa isikut enne tähtaegselt vabastada. Antud juhul ei ole kaebaja hinnangul alust väita, et see negatiivne argument oleks kaalukam kui positiivsed asjaolud ning et isik jätkaks selle pinnalt vabanemise korral kuritegelikku elustiili. Ringkonnakohtu järeldused
13. Ka ringkonnakohus ei vabasta U.A vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 14.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud 3 edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. 15. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).

1. Ka ringkonnakohus loeb positiivseks, et U.A on vabanemise korral olemas kindel elukoht ja toetava lähedase olemasolu. Samuti et U.A on töötanud majandustöödel, osalenud riigikeele B1-taseme õppes ning osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Hoolimata U.A positiivselt iseloomustavast andmetest on käesoleval juhul täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on kinnipeetava õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Maakohus on õigustatult leidnud, et kinnipeetava kuus kehtivat distsiplinaarkaristust viitab sellele, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et mh on U.A kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud vanglaametnike korraldustele mitte-allumise eest ja ühel korral ametniku ründamise eest. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole võimalik U.A kehtivatele distsiplinaarkaristusele omistada sedavõrd vähest tähtsust nagu leitakse määruskaebuses. Ainetu on kaebuses toodud seisukoht, et vangistuses tekkinud olukorrad, mis on viinud distsiplinaarkaristusteni, on olnud tingitud teiste kaasvangide poolt, mille tulemusena on U.A norme eiranud. Kui kinnipeetav ei ole suuteline kinnipidamiskohas range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käituma, siis puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et ta oleks selleks suuteline ka vabaduses.
2. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kuna U.A kannab käesolevat karistust vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise eest, siis näitab asjaolu, et kinnipidamiskohas olles on U.A ametnikku rünnanud, vaid seda, et vangistuse eesmärgid ei ole U.A puhul veel täidetud ning eksisteerib oht, et vabaduses olles võib U.A jätkata kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et U.A tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 11.04.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
4. U.A kaitsja advokaat G.-J. Pello taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu kokku 96 eurot U.A kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4