Obsah (4)
§ 76§ 200§ 68§ 262KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. jaanuaril 2018 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-6760 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Pa
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta U.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. U.D tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.08.2015
§ 200
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti
65 lg 2 sätteid kohaldades liitkaristus 3 aastat 27 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti U.D kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 22.05.2015. Kohtuotsus jõustus 15.09.2015. 1
(6)Karistuse kandmise algus 22.05.2015 ja lõpp 18.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.12.
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on U.D kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vangistust kannab 3 korda. U.D on vangistuses töötanud majandustöödel koristajana ja alates 28.08.17 töötab köögitöölisena. U.D on vangistuse jooksul osalenud riigikeele B1 taseme õppes ja sotsiaalprogrammis „eluviisitreening.“ Kinnipeetaval on käesoleval hetkel kaks kehtivad distsiplinaarkaristust, vanglateenistuja tööülesannete täitmise takistamine ja allumatus. U.D omab isikut tõendava dokumendina elamisloakaarti kehtivusega kuni 01.07.
- Vahetult enne vangistust elas U.D xxx koos emaga. Peale vabanemist on võimalik elama asuda Kohtla- Järvele ema juurde. Lisaks selgus kriminaalhooldusametniku arvamusest, et isikul on ka võimalik pärast vabanemist elama minna Tallinnasse elukaaslase E D juurde. Kinnipeetav on omandanud Jõhvi Ametikoolis tisleri eriala. Kinnipeetava keeletase on B1 ja isik on edasiõppimisest huvitatud. Pärast vanglast vabanemist on isikul garanteeritud töökoht Tallinnas FIE G N juures. Vabanemise korral on vanemad nõus teda materiaalselt toetama. K Raha andmetel 30.11.2017 seisuga täitmata rahalisi nõudeid 7 411,39 eurot. On motiveeritud võlgnevusi likvideerima. Kinnipeetava lähedaseks ning ühtlasi ka ainsaks pereliikmeks on tema ema V P, kellega on suhted head ja toetavad. Kinnipeetava sõnul on tal ka elukaaslane E D. Rohkem lähedasi, s.h sõpru kinnipeetava sõnul tal ei ole. Käesolevalt viited kriminaalse suhtlusringkonna kohta puuduvad. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud nii väljapressimise kui ka kahel korral liiklussüüteo toimepanemise eest. Riskiv ja hoolimatu käitumine eelkõige iseloomulik alkoholi tarvitamise tagajärjel. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole tegemist alkoholisõltlasega. Alkoholi tarvitamist peab probleemiks, pidevad probleemid töötamisega ning närvilisuse tõttu hakkas alkoholi palju tarvitama. Käesolev kuritegu (rööv) on toime pandud alkoholijoobes olles. Varasemalt korduvalt pannud toime kuritegusid alkoholijoobes olles (2 korral mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis;
- a vallasasja omavoliline kasutamine). Karistusregistri andmetel toime pannud 7 väärtegu AS alusel, viimati 14.06.2011.a. Vangistuses läbinud 16.11.2016-19.01.2017 sotsiaalprogrammi eluviisitreening. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole tegemist narkosõltlasega. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Isik on sattunud raskustesse, sest ei mõtle asju läbi, on esinenud seaduserikkumisi hetketuju ajel. Kipub kordama oma vigu, ei pruugi tunnetada ega olla teadlik oma probleemidest. Vabanemise korral on isikul reaalsed eesmärgid püstitatud, soovib korstnapühkijaks õppida. Kinnipeetav manipuleerib ametnikega, soovides vahetada kambrikaaslasi, on rünnanud ametnike kahel korral. Varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Soovib hoiduda kuritegelikust käitumisest, kuid vangistuses toime pannud uusi rikkumisi. Vangistuses tõuganud ametniku, sooviga saada uut kambrikaaslast, mis viitab puudulikele probleemide lahendamise oskusele. Isiku enda sõnul soovib vabaduses õiguskuulekalt elada. Vangla hinnangul on U.D ohtlik avalikkusele. Risk seisneb ühiskonnas. Oht seisneb vägivalla kasutamises, mis viib kergemate kehavigastusteni ning joobes peaga mootorsõiduki juhtimises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem kui isikul on majanduslikud raskused, tarvitab jätkuvalt alkoholi ei muuda enda hoiakuid. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 53 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42 %. Lähtuvalt eelpooltoodust toetab Viru Vangla kinnipeetav U.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on U.D lähedaseks tema ema ja ema elukaaslane. U.D on xxx. Ema sõnul suhted pojaga on väga head. U.D on ema poolt väga koju oodatud, ema on vana ja vajab väga abi kodutöödel. Suheldakse peamiselt 2
(6)telefoni teel. Ema sõnul kinnipeetaval on ainult head sõbrad ja tuttavad. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. U.D on võimalik vabanemisjärgselt asuda elama xxx. Tegemist eramajaga, kus on 4 tuba. Maja omanik on kinnipeetava ema, ku elavad kinnipeetava ema ja kasuisa G B. Vanemad on nõus kinnipeetavat toetama moraalselt ja materiaalselt. U.D oli vanem sõbranna E D, kellel on kinnipeetavaga umbes sama vana poeg ja kes kutsus U.D elama Tallinnasse. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht FIE G N. G N kinnitas telefonivestluses, et tagab kinnipeetavale peale vabanemist töökoha Tallinnas, minimaalse töötasu eest, katseajaga 3 kuud. U.D on kriminaalhooldusosakonnas arvel viibinud kolmel korral. Esimesel ja teisel korral kriminaalhooldus lõpetatud erakorralise ettekandega, viimasel korral katseaeg lõppes tähtajaliselt. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, U.D ennetähtaegset vabastamist. Lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 teatab prokurör, et ei soovi võtta osa U.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. U.D selgitas, et ta taotleb ennetähtagset vabastamist. Kõik andmed, mis on vangla poolt toodud, on õiged. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et U.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on omandatud tisleri eriala. Isik on vanglas olnud hõivatud majandustöödel ja käesoleval hetkel töötab köögitöölisena. Lisaks on isik vanglas osalenud sotsiaalprogrammis eluviisitreening ning omandanud riigikeele B1 tasemel. Isik omab kindlat elukohta ja tal on olemas garanteeritud töökoht. Isikul on olemas lähedased, kes on valmis teda materiaalselt ja moraalselt toetama. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 7 kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevat karistust kannab röövimise eest. Varasemalt karistatud väljapressimise, mootorsõiduki ärandamise ja salajase varguse eest, varguste, asja omavolilise kasutamise, joobes juhtimiste ja omastamise eest. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 4 ja need on mõistetud, ÜTS § 54
(7)lg 1, AS § 70,
§ 262, TS kuni 30.06.2017 § 73 lg 1 järgi. 3
(6)Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kriminaalhooldaja teatel on U.D olnud kolmel korral kriminaalhoolduse alla allutatud, millest esimese ja teisel korral on kriminaalhooldus lõpetatud erakorralise ettekandega. Viimane katseaeg lõppes tähtaegselt. Vaatamata läbitud kriminaalhooldustele isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Samuti ei ole isik suutnud vangistuses viibides käituda õiguskuulekalt, isikul on kaks kehtivat distsiplinaar rikkumist. U.D kuritegusid iseloomustavad majandusliku kasu saamine ja alkoholi tarvitamine. Kohtul puudub veendumus, et elukoha ja töökoha omamine on need kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks kohtu prognoos isiku edasisele käitumisele positiivne ja ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Isikul on kaks kehtiv distsiplinaarkaristust vanglateenistuja tööülesannete täitmise takistamine ja allumatus. Süüdimõistetu omab isikut tõendava dokumendina elamisloakaarti kehtivusega kuni 01.07.2019. Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas kindel elukoht oma ema juures, kes on valmis teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Postiivne on, et U.D on omandanud riigikeele B1 tasemel ja on huvitatud edasi õppimisest. Samuti on positiivne, et U.D omab garanteeritud töökohta, on olnud vangistuse jooksul majandustöödega hõivatud ning osalenud sotsiaalabiprorammis eluviisitreening. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul U.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik rikkunud kontrollnõudeid oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on eelnevalt kolmel korral allutatud kriminaalhooldusele, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Isikul on vangistuses kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav on peale katseaja läbimist jätkanud kuritegeliku eluviisiga ja pannud toime uue kuriteo. Seega kohus hinnates isiku varasemat karistatust ja käitumist varasemate kriminaalhoolduste all olles, leiab et isiku varasem elukäik kaalub üle võimaluse vabaneda enne tähtaegselt. Kohus ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja kriminaalhooldaja poolt koostatud arvamusest võib isiku tutvusringkonnas olla kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust ja tema käitumist vangistuses saab järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster. Isikul puudub oskus probleeme lahendada ning on jätkanud 4
(6)õigusrikkumistega ka vangistuses viibides. Seega, kuna isik ei suuda vangistuses käituda õiguskuulekalt, puudub kohtul veendumus et vabaduses viibides isik ei jätkaks kuritegelikku eluviisi. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus leiab, et U.D kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Lisaks märgib kohus, et isiku uue kuriteo toime panemise riski suurendab raske majanduslik olukord. Isikul on K-Raha andmetel 30.11.2017 seisuga täitmata rahalisi nõudeid 7 411,39 eurot, mis võib halvendada isiku majandusliku olukorda ja suurenada uue kuriteo toime panemise riski. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 20.06.2018, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud 5 kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, garanteeritud töökoht, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibinud kolmel kriminaalhoolduse alla, rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. 5
(6)Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise, vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu U.D temale 28.08.2015 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)