1-15-6760/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6760 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2018 määrus V.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuste liik Süüdimõistetu V.G XXX), määruskaebus (isikukood: RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 28.08.2015 otsusega tunnistati V.G süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 02.05.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 9 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra, mõistes V.G-le liitkaristuseks 3 aastat ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.05.2015 ja lõpeb 18.06.
6. Viru Vangla esitas 18.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 03.01.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Kohus märkis, et süüdimõistetul on seitse kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevat karistust kannab V.G röövimise eest ning varasemalt on teda karistatud väljapressimise, mootorsõiduki ärandamise, varguste, asja omavolilise kasutamise, joobes juhtimiste ja omastamise eest. Kohtu hinnangul ei ole isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused täitnud eesmärki. Kaks kriminaalhooldusperioodi on lõppenud erakorralise ettekandega. Vaatamata kriminaalhooldustele jätkas V.G kuritegeliku eluviisiga. Seega on kohus seisukohal, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. V.G ei ole ka vangistuses käitunud õiguskuulekalt – tal on kaks kehtivat distsiplinaarrikkumist.
9. Kohus luges positiivseks, et V.G on kindel elukoht oma ema juures, kes on valmis teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. V.G on omandanud riigikeele B1tasemel ning on huvitatud edasisest õppest. Samuti on positiivne, et V.G on garanteeritud töökoht, ta on vangistuse jooksul teinud majandustöid ning osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.
10. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt võib arvestades korduvat kriminaalkorras karistatust V.G tutvusringkonnas olla kriminaalkorras karistatud isikuid. Kriminaalset mõtteviisi toetavate ja sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust ja tema käitumist vangistuses saab järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel kriminaalne käitumismuster. V.G puudub oskus probleeme lahendada ning ta on jätkanud õigusrikkumistega ka vanglas. V.G kogu eelnev käitumine ja viimase toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab raske majanduslik olukord. K-Raha andmetel 30.11.2017 seisuga on V.G täitmata rahalisi nõudeid 7411,39 euro ulatuses, mis võib halvendada isiku majanduslikku olukorda ja suurendada uue kuriteo toimepanemise riski.
11. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, garanteeritud töökoht, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine), kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. V.G ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
12. 17.01.2018 esitas V.G Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, millelt puudus tema allkiri. Tartu Ringkonnakohus jättis 26.01.2018 määrusega määruskaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 07.02.
13. V.G esitas allkirjastatud määruskaebuse 30.01.
15. V.G taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja tema ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
16. Kaebaja hinnangul ei ole maakohtu määrus põhjendatud. Maakohus ei võtnud arvesse teiste ametkondade seisukohti. V.G hinnangul on ta piisavalt oma käitumise ja elustiili muutmisega suutnud ametnikele näidata, et teda võib ennetähtaegselt vabastamisel toetada. 2 Prokuratuuri ja Viru Vangla toetus näitab, et neil on alust uskuda, et vabaduses muudab V.G oma käitumist ja hakkab elama seaduskuuleka kodanikuna.
17. Maakohtu seisukoht selles, et V.G võib hakata suhtlema kriminaalsete isikutega, on väär. V.G on korduvalt väitnud, et ei suhtle enam kriminaalse taustaga isikutega ja ei kavatse seda teha ka edaspidi. Ringkonnakohtu järeldused
18. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
19. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Erinevalt süüdimõistetust leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud määruse on veenvalt põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvesse võttes V.G ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis kaalumisel arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, märkides täiendavalt järgnevat.
20. Kohtupraktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20)
21. Kohus hindab positiivselt, et V.G on vangistuse jooksul töötanud, osalenud riigikeele õppes ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samas ei ole V.G käitumine vangistuses olnud eeskujulik – tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Üks rikkumine on tingitud vanglateenistuja tööülesannete takistamise ning teine allumatuse eest. Kohtu hinnangul näitavad rikkumised selgelt, et V.G ei soovi ega suuda isegi kontrollitud tingimustes alluda ametnike korraldustele. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on olnud probleeme kambrikaaslastega, ta on näidanud subkultuurilisi hoiakuid. Süüdimõistetu manipuleerib ametnikega ning on kahel korral rünnanud vanglaametnikke sooviga saada uut kambrikaaslast (tl 76). Selline käitumine viitab selgelt puudulikule probleemide lahendamise oskusele ning kohtul ei ole usku sellesse, et V.G suudaks vabaduses elada õiguskuulekalt. Nagu ka maakohus rõhutas, ei anna varasemad ebaõnnestunud kriminaalhooldused alust arvata, et V.G puhul oleks võimalik tema käitumist õiguskuulekale teele suunata kriminaalhoolduslike vahenditega.
22. Kuigi on positiivne, et V.G on vabanedes elukoht oma ema juures ning V.G-le on garanteeritud töökoht, ei ole uue kuriteo toimepanemise riskid piisaval määral maandatud. V.G on kriminaalkorras karistatud korduvalt, käesolevalt kannab süüdimõistetu karistust röövimise eest. Kuritegude toimepanemisel on dünaamika sama ning kinnipeetav on jätkanud sarnaste rikkumise toimepanemist (vargused, joobes juhtimised, väljapressimine). Soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel on alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Nähtuvalt vangla iseloomustusest ei pea V.G ise alkoholi tarvitamist probleemiks. Samas on nii viimane kuritegu (röövimine) toime pandud alkoholijoobes kui ka mitmed varasemad kuriteod (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) sooritatud just alkoholi mõju all (tl 75). Seega on vabanemisjärgne retsidiivsusrisk V.G puhul kõrge. Nagu ka maakohus rõhutas, on V.G täitmata nõudeid üle 7000 euro, mis võib tingida uute 3 kuritegude toimepanemise, et parandada majanduslikku seisukorda. Seda enam, et ka varasemalt on süüdimõistetu sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil.
23. V.G väitel ei suhtle ta enam kriminaalkorras karistatud isikutega ning ei kavatse seda teha ka edaspidi. Kohtu hinnangul ei ole aga risk uuesti kriminaalse taustaga isikutega suhtlemiseks täielikult välistatud arvestades V.G korduvat karistatust ning väljakujunenud käitumismustreid. Ka V.G lähivõrgustik ei ole suur – tema lähedasteks on märgitud tema ema ning ema elukaaslane, samuti sõbranna E. D (tl 81). Seega ei ole välistatud, et V.G võib asuda uuesti suhtlema kriminaalse taustaga isikutega.
24. Kaebaja hinnangul pidanuks maakohus arvesse võtma teiste ametkondade (vangla ja prokuratuuri) toetavaid seisukohti. Ringkonnakohus selgitab, et prokuratuuri ega vangla seisukohad ei ole kohtule siduvad. Kohus on nende seisukohtadega seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu, mis tähendab, et kohtul lasub kohustus vastata menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesolevas asjas on prokuratuuri arvamuses märgitud üksnes seda, et prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, V.G ennetähtaegset vabastamist. Seega ei saanud maakohus prokuratuuri põhjendustele vastata, kuna prokuratuur ei ole oma seisukohta väljendanud. Maakohtu määrusest nähtuvad sisulised põhjendused aga selle kohta, miks kohus vangla seisukohaga ei nõustunud.
25. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et V.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabanemisjärgsed riskid ei ole piisaval määral maandatud. Seetõttu tuleb V.G jätkata karistuse kandmist vangistuses.
26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 03.01.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4