1-19-1981/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1981 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2019 määrus B.P vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu B.P määruskaebus (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 12.03.2019 otsusega tunnistati B.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistuaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui B.P ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-des 21 ning 5 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
5. Kriminaalhooldusametnik esitas 18.04.2019 maakohtule erakorralise ettekande mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna B.P rikkus kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid.
6. Viru Maakohtu 06.06.2019 määrusega pöörati B.P-le mõistetud vangistus täitmisele. Maakohus tuvastas, et B.P on jätkanud narkootikumide tarvitamist ja on võetud vahi alla kahtlustatavana uute kuritegude toimepanemises. Samas oli B.P teadlik, et temale määrati katseajaks narkootiliste ainete tarvitamise keeld ja kohustus alluda ravile. Eeltoodu alusel pidas maakohus põhjendatuks pöörata temale tingimisi mõistetud vangistus täitmisele.
7. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse B.P , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja võimalust minna karistuse kandmise asemel Viljandi Rehabilitatsioonikeskusesse ning tegeleda seal enda narkosõltuvuse probleemiga. Selle kohta on ta lisanud Viljandi Haigla 19.06.2019 teatise nr 1-57/1763-
8. Enda kaitseks toob B.P välja, et hakkas enda narkosõltuvusega tegelema juba enne käesoleva karistuse aluseks olevat kohtuotsust. Pärast seda otsis ta abi „Convictuse“ tugigrupist. Seal pakuti talle võimalust osaleda sotsiaalprogrammis „Sütik“, kus ta ka praegu osaleb. Samuti on B.P olemas koht Viljandi Rehabilitatsioonikeskuses. Päeva pealt sõltuvusest vabaneda ei ole võimalik. Seetõttu ta tarbiski uimasteid ka pärast kohtuotsust. Kuid samuti hakkas ta ka abi otsima aktiivsemalt. Praeguseks hetkeks on ta füüsilisest sõltuvusest vabanenud. Rehabilitatsioonikeskuses viibides oleks tal võimalik käia ka kriminaalhooldusametniku juures. Samuti saaks ta lahendatud ka oma probleemid korteriga, millest ta võib ilma jääda, kui ta peab vanglas karistust kandma asuma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Kriminaalkolleegium leiab, et B.P poolt määruskaebuses taotletu, s.o võimalus asuda ravile, ei täidaks enam oma eesmärki, mistõttu tuleb temale mõistetud karistus täitmisele pöörata. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
10. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et B.P on käitumiskontrolli ajal rikkunud temale määratud kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Nimelt nähtub asja materjalidest, et 04.04.2019 tuigerdas B.P süstal käes ringi avalikus kohas, kus läheduses viibisid ka lapsed. Politseipatrull tuvastas, et B.P oli tarvitanud opiaate, tetrahüdrokannabinooli ja bensodiasepiini (samuti on teda ka 10.03.2019 karistatud NPALS § 151 lg 1 alusel). Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist äärmiselt jämeda rikkumisega, kuna B.P oli tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid ja viibis narkojoobes olles laste läheduses. B.P on kaebuses avaldanud, et on pidevalt enda narkootilise aine sõltuvusega seoses abi otsinud ja soovib seda ka edaspidi teha, kuid samas ei ole eeltoodu mingisugust tulemust kandnud. B.P on jätkuvalt narkootilise aine tarvitaja, mis on tema puhul aga kindlasti uue kuriteo toimepanemise riski tõstvaks asjaoluks (kuna 12.03.2019 kohtuotsuse alusel kannab karistust varguste toimepanemise eest, võib isik taas asuda toime panema varavastaseid kuritegusid, eesmärgiga hankida vahendeid narkootilise aine soetamiseks). Seega ei ole B.P ühiskonnaohtlikkus käitumiskontrolli tingimustes sugugi vähenenud, kuna isik tarvitab hoolimata kohtuotsusega määratud keelust jätkuvalt narkootilisi aineid.
11. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et B.P ei suhtu temale määratud keeldu täie tõsidusega ja rikub seda igal võimalusel. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et B.P ka tegelikkuses üritaks kaebuses toodud viisil enda narkootilise aine sõltuvusest vabaneda. Vastasel korral oleks isik juba läbivalt terve kriminaalhooldusperioodi ära kasutanud kriminaalhooldusametniku poolt pakutavaid võimalusi tegeleda enda narkosõltuvusega, samuti oleks ta pidanud juba ammu asuma vastavalt ravile. Kõik eeltoodu viitab sellele, et karistuse täitmisele pööramata jätmise korral jätkaks ta narkootilise aine tarvitamist, mis tema puhul on aga uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. Seega ei ole B.P kainust ja seeläbi tema õiguskuulekust kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tagada ning karistusest tingimisi vabastamine ei ole B.P puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb B.P karistus pöörata täitmisele. 2
12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 06.06.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas 3 Tiit Lõhmus