← Eesti

4-20-2274/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 29. juuli 2020 Kohtuasja number 4-20-2274 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kohtuasi O.K (O.K) väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2

§ 68

lg 2 alusel arvati karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva. Kohus määras, et O.K on õigus kanda ülejäänud 13 päeva aresti ositi kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest elukohajärgse Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskonna arestikambris. Korraga ärakantava aresti kestus on minimaalselt kaks päeva. Maakohus põhjendas karistuse mõistmist alljärgnevalt.

  1. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on O.K korduvalt karistatud eriliigiliste väärtegude toimepanemise eest. Karistusregistrist nähtub seegi, et väärtegude puhul, mil O.K karistati rahatrahviga, puudub informatsioon rahatrahvide tasumise kohta. Välja tuleb tuua seegi, et vaatamata O.K rahatrahvidega karistamisele on ta jätkanud eriliigiliste väärtegude toimepanemist. Kohtu jaoks toob eelnev kaasa arusaama, et O.K järjekordne karistamine rahatrahviga on ebatõhus ja O.K puhul sobimatu meede – O.K jätkab õigusrikkumiste toime panemist, ta jätab rahatrahvid tasumata, tekitades olemuslikult olukorra, kus vahetu riive tema õigusvastaste tegude toimepanemisele jääb tema jaoks abstraktseks ja talle vahetut mõju mitte avaldavaks. Märgitu tähendab, et O.K-le tuleb karistusliigina kohaldada aresti.
  2. LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo eest on võimalik mõista aresti kuni 30 päeva. Sanktsiooni keskmiseks määraks on 15 päeva pikkune arest. Hinnates O.Keosüü suurust, on kohus veendumusel, et O.K süüd pole võimalik hinnata ei väga väikse või vastupidi – väga suurena. O.K teosüü suurus on karistusmääras väljendudes hinnatav ja vastavuses 15 päeva pikkuse arestiga.
  3. Kuna O.K tunnistas väärteo toimepanemist, on nimetatud hinnatav karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 tähenduses ja see peab omakorda väljenduma O.K-le kohaldatavas karistuse määras. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukohale vastavalt samalaadseid süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 10). Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise kuriteo toimepanemise ees minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus pole mõju avaldanud.

  1. Kuna O.K karistati Viru Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsusega LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest 13 päeva pikkuse arestiga, siis eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ei saa O.K karistus aresti näol olla väiksem kui 13 päeva – ka osutatud kohtuotsuse kohaselt oli tema karistamise aluseks LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritav tegu. Kuna O.K jätkas lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ja tervise säästmisesse, siis on tema poolt toime pandud rikkumistele keelunormide kehtivuse kinnitamiseks vaja reageerida varasema karistatusega võrreldes rangemalt. Taoliseks karistuse määraks, mis võtab arvesse nii O.K süüd, karistust kergendava asjaolu esinemist, raskendavate asjaolude puudumist ja arvestab ka karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, tuleb O.K puhul pidada 15 päeva pikkust aresti. Seega karistab kohus O.K 15 päeva pikkuse arestiga.
  4. Kuna O.K oli väärteomenetluse raames kinni peetud ajavahemikul
  5. maist 2020 kella 17.50st kuni
  6. maini 2020 kella 14.30ni, s.o 2 päeva, siis tuleb kõnealune aeg arvata tema karistusaja hulka. O.K ärakandmata karistus on 13 päeva aresti.
  7. Kohtuistungil väljendas kohtuväline menetleja seisukohta, et nõustub mõistetud karistuse otsiti kandmisega, kui menetlusalune isik seda taotleb. Aresti ositi kandmine tagaks 2

(4)menetlusalusele isikule töökoha säilimise. O.K taotles aresti asendamist üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise võimaldamist nädalavahetuseti.
  1. Kaaludes O.K karistuse asendamise taotlust, kohus selle rahuldamist võimalikuks ei pea. Viru Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsusega karistas kohus O.K 13 päeva pikkuse arestiga, mille asendas selle ärakandma osas 12 tunni üldkasuliku tööga. Antud otsus jõustus
  4. aprillil
  5. Antud menetluse esemeks oleva väärteo pani O.K toime vaid lühikese aja möödumisel tema eelmisest karistusest.
  6. Kohtupraktikas tunnustatud seisukoha kohaselt on üldkasulik töö vangistuse ja aresti alternatiiviks, paigutudes oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja aresti ning tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on aresti asendamisel üldkasuliku tööga tegemist (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-84-03). Nagu nähtub, asendati O.K-le Viru Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsusega karistusena mõistetud arest üldkasuliku tööga. Vaatamata asjaolule, et viidatud maakohtu otsusega rakendati O.K suhtes nn viimase abinõu regulatsiooni, ei taganud see tema õiguskuulekust, vaid juhtimisõiguseta O.K pani toime uue tema varasema karistuse aluseks oleva väärteoga samaliigilise kuriteo. Märgitust järeldub, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga pole olnud O.K puhul tõhusaks individualiseeritud meetmeks, mistõttu on selle taaskordne kohaldamine perspektiivitu ja see tuleb jätta rakendamata.
  9. Küll peab kohus põhjendatuks taotlust karistuse ositi kandmiseks.

§ 66

lg 1 näeb ette, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. O.K avaldas kohtuistungil, et ta töötab. Selle pinnalt võib eeldada, et O.K saab ka legaalset sissetulekut palgaraha näol. Kohus leiab, et töökoha ja sissetuleku säilimiseks on karistuse ositi kandmine põhjendatud.

§ 66

lg 1 ls 3 kohaselt peab järjest kantava karistuse kestus olema vähemalt kaks päeva. Seega määrab kohus, et O.K peab talle mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 13 päeva aresti ära kandma 6 kuu jooksul ja osade kaupa kantava aresti minimaalne pikkus peab olema vähemalt kaks päeva. APELLATSIOON

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni O.K , kes palub kohtuotsuse tühistada karistuse mõistmise osas.
  2. O.K leiab, et 13 päeva aresti on liiga raske karistus. O.K toob välja, et käis autokoolis ja oskab autoga sõita. VASTUS APELLATSIOONILE
  3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri hinnangul tuleb O.K apellatsioon jätta rahuldamata.
  4. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonis ei ole välja toodud asjaolusid, millega maakohus poleks arvestanud. Mõistetud karistus vastab toimepandud teole. 3

(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.
  2. O.K on vaidlustanud maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas. Apellatsiooni kohaselt on mõistetud karistus liiga raske, kuna O.K on käinud autokoolis ja oskab mootorsõidukit juhtida. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust maakohtu poolt mõistetud karistust kergendada. Autokoolis käimine ja oskus mootorsõidukit juhtida ei anna alust kergema karistuse mõistmiseks.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus O.K-le karistust mõistes arvestanud nii menetlusaluse isiku süü suuruse kui ka karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. O.K juhtis
  4. mail 2020 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles isikuks, keda eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega pani ta toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Maakohus tuvastas, et O.K pani väärteo toime kavatsetult. Maakohus arvestas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning põhjendas arusaadavalt, miks tuleb O.K karistada arestiga.
  5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et O.K-le mõistetud 15 päeva aresti on kooskõlas karistuse eesmärkidega. O.K on korduvalt väärteokorras karistatud. Viru Maakohtu
  6. aprilli
  7. a otsusega karistati O.K LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest 13 päeva pikkuse arestiga, mis asendati ärakandmata osas 12 tunni üldkasuliku tööga. Mõistetud karistus ei avaldanud O.K-le mõju ja ta pani lühikese aja jooksul toime uue samalaadse väärteo. Eeltoodut arvesse võttes on ka ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud O.K karistada 15 päevase arestiga. Kergema karisusega ei ole O.K võimalik mõjutada uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest hoiduma.
  8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  9. mai
  10. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.