4-20-2274 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2020, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2274 (233020001988) Väärteoprotokolli number AB1509915

§ 90lg 1 p 3 ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. 12.05.2020 edastas PPA Ida prefektuur I.T väärteoasja lahendamiseks kohtule.
2. 12.05.2020 toimunud kohtuistungil taotles S. Kurpin väärteoasja arutamist kaitsja osavõtul. Sellest johtuvalt lükkas kohus väärteoasja arutamise edasi 26.05.
3. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
4. Kohtuistungil tunnistas I.T talle ette heidetava väärteo toimepanemist. Ta kinnitas, et juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, ent juhtimisõigus tal puudub. I.T selgitas ka, et ta on lõpetanud autokooli kiitusega, ent juhtimisõigust talle omistatud pole, sest pole ARKi eksameid teinud. Samalaadsete rikkumiste eest on teda ka varem karistatud, viimati 13 päeva pikkuse arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga. I.T märkis ka, et tal pole enda tegu millegagi õigustada. Ta andis lubaduse juhtimisõiguseta sõiduki rooli mitte istuda, sest taoline käitumine oleks karistatav kriminaalkorras. Samuti taotles I.T aresti asendamist üldkasuliku tööga, mida tal võimaldataks sooritada puhkepäeviti.
5. Kohtuväline menetleja leidis, et kohtus uuritud tõenditega on I.T süü tõendamist leidnud ja talle tuleb mõista karistus. I.T on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest, sh menetluse esemeks oleva väärteoga samaliigilise väärteo toimepanemise eest. Samuti on talle kohaldatud eriliigilisi karistusliike, ent varasem karistatus tema 2 õiguskuulekusele mõju avaldanud pole. Sellest tulenevalt leidis kohtuväline menetleja, et I.T tuleb karistada 20 päeva pikkuse arestiga. Kuna I.T töötab, siis toetab kohtuväline menetleja karistuse ositi kandmist, kui menetlusalune isik seda ise taotleb. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad ja uurinud kirjalikke tõendeid, asub järgmistele seisukohtadele.
7. Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus I.

§ 90

lg 1 p 3, kui juhtis 11.05.2020 kella 17.50 ajal Ida-Virumaal, Narva linnas Linda tn 6 maja juures mootorsõidukit VW Transporter Kombi reg nr-ga XXX isikuna, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus ja keda on varem LS § 91 lg 1 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Hinnates I.T-le tehtava etteheite põhjendatust, on kohus seisukohal, et uuritud tõendid kinnitavad talle etteheidetava väärteo toimepanemist. Väärteoprotokolli koostamise aluseks olevate asjaolude kohta avaldas I.T, et tõepoolest juhtis ta sõidukit juhtimisõiguseta. Täpset kuupäeva ta ei mäleta, kuid võimalik, et väärteoprotokollis märgitud kuupäeval, õhtusel ajal, liikus ta talle kuuluva mootorsõidukiga VW Transporter reg nr-ga XXX Linda tn 5 ja 6 juures. Tema soov oli liikuda kiriku juures asuvate garaažideni, ent politsei pidas ta kinni, sest ta juhtis sõidukit juhtimistunnistuseta. I.T ütlusi tema kinnipidamise ja sõiduki juhtimiselt kinnitavad ka isiku kinnipidamise protokoll ja juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt allutati Narvas, Linda tn 6 juures 11.05.2020 kell 17.50 kinnipidamisele I.T, kelle suhtes oli tõusetunud väärteo toimepanemise kahtlustus LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati I.T 11.05.2020 kell 17.50 mootorsõiduki VW Transporter Kombi reg nr-ga XXX juhtimiselt, sest I.T puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 12.05.2020 tõendist juhtimisõiguse olemasolu, menetlusaluse isiku seotusest sõidukite ja sõiduki VW Transporter Kombi reg nr-ga XXX kohta nähtub, et I.T puudub juhtimisõigus. Eelnevast järeldub, et menetlusaluse isiku ütluste, menetlusaluse isiku kinnipidamisprotokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja 12.05.2020 koostatud tõendi/õiendiga on tõendatud, et I.T juhtis 11.05.2020 kella 17.50 ajal Ida-Virumaal Narva linnas Linda tn 6 maja juures mootorsõidukit VW Transporter Kombi reg nr-ga XXX isikuna, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Lisaks uuriti kohtus tõendina I.T suhtes tehtud 29.03.2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust. Antud otsusele vastavalt kõrvaldati I.T mootorsõiduki BMW 530 reg nr-ga XXX juhtimiselt, kuna I.T puudus vastava kategooria juhtimisõigus (LS § 91 lg 2 p 3). LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91. Kuna 29.03.2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega oli I.T kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, 11.05.2020 polnud juhtimiselt kõrvaldamise alus ära langenud, siis on I.T-le põhjendatult ette heidetud LS § 90 lg 1 p 3 rikkumist. 8. Väärteoprotokolli kohaselt pani I.

§ 90lg 1 p 3 eiramisega toime LS § 201 lgs 2 ette nähtud väärteo.

LS § 201 lg 2 sätestab vastutuse mh mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Nagu käesoleva otsuse eelmisest alapunktist tuleneb, juhtis I.T 11.05.2020 mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust. Samuti on I.

§ 201

lg-s 2 nimetatud erilise tunnusega isikuks ehk isikuks, keda on juba varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega tuleb tema tegu kvalifitseerida LS § 201 lg 2 järgi. 9. Andes hinnangut süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetusele, on kohus veendumusel, et I.T pani talle ette heidetava teo toime tahtlikult, seejuures tahtluse 3 intensiivseimas vormis. I.T kohtus antud ütlustest nähtuvalt oli ja on I.T teadlik tal juhtimisõiguse puudumisest, sh asjaolust, et talle pole kunagi juhtimisõigust omistatud. Tema tahtluse hindamisel evib kaalu seegi, et viimati karistati I.

§ 201

lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest Viru Maakohtu 03.04.2020 otsusega 13 päeva pikkuse arestiga, millest arvati maha väärteomenetluses kinnipidamise aeg. Kandmata karistus ehk 12 päeva pikkune arest asendati 12 tunni üldkasuliku tööga. Seega on I.T ca 1 kuu varem viibinud menetluse esemeks oleva väärteoga samaliigise väärteo toimepanemise eest kohtu ees. Osutatud asjaoludest järeldub, et I.T oli teadlik juhtimisõiguse puudumisest, keelatusest juhtimisõigust omamata mootorsõidukit juhtida ja sellega kaasnevaist tagajärgedest, ent osutatud teadlikkusele vaatamata asus I.T mootorsõidukit juhtima ja seadis mootorsõiduki juhtimise omale eesmärgiks – nimelt avaldas ta, et soovis sõidukiga sõita kiriku juures paiknevate garaažideni. Taoline käitumine vastab õiguslikult kavatsetuse vormis toime pandud teole.

1. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kujundades esmajoones seisukoha I.T-le kohalduva karistusliigi osas, märgib kohus, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on I.T korduvalt karistatud eriliigiliste väärtegude toimepanemise eest. Karistusregistrist nähtub seegi, et väärtegude puhul, mil I.T karistati rahatrahviga, puudub informatsioon rahatrahvide tasumise kohta. Välja tuleb tuua seegi, et vaatamata I.T rahatrahvidega karistamisele on ta jätkanud eriliigiliste väärtegude toimepanemist. Kohtu jaoks toob eelnev kaasa arusaama, et I.T järjekordne karistamine rahatrahviga on ebatõhus ja I.T puhul sobimatu meede – I.T jätkab õigusrikkumiste toime panemist, ta jätab rahatrahvid tasumata, tekitades olemuslikult olukorra, kus vahetu riive tema õigusvastaste tegude toimepanemisele jääb tema jaoks abstraktseks ja talle vahetut mõju mitte avaldavaks. Märgitu tähendab, et I.T-le tuleb karistusliigina kohaldada aresti.
2. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks karistust ettenägeva sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Nagu toodud, on seadusandja karistusraamiks LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo eest arest kuni 30 päeva. Sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 15 päeva pikkune arest. Hinnates I.T teosüü suurust, on kohus veendumusel, et I.T süüd pole võimalik hinnata ei väga väikse või vastupidi – väga suurena. I.T teosüü suurus on karistusmääras väljendudes hinnatav ja vastavuses 15 päeva pikkuse arestiga. Kuna I.T tunnistas väärteo toimepanemist, on nimetatud hinnatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ja see peab omakorda väljenduma I.T-le kohaldatavas karistuse määras. Mis puudutab üld- ja eripreventiivseid aspekte, siis selgitab kohus, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukohale vastavalt samalaadseid süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 10). Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise kuriteo toimepanemise ees minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus/karistused pole mõju avaldanud. Kuna I.T karistati Viru Maakohtu 03.04.2020 otsusega LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest 13 päeva pikkuse arestiga, siis eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ei saa I.T karistus aresti näol olla väiksem kui 13 päeva – ka osutatud kohtuotsuse kohaselt oli tema karistamise aluseks LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritav tegu. Kohus märgib ka, et õiguslikult irrelevantseks osutub võimalik arutlus selle 4 üle, et viidatud arest asendati selle ärakandmata osas üldkasuliku tööga. Üldkasulik töö ei ole iseseisev karistusliik, vaid tegemist on asenduskaristusega, mis kohaldub aresti/vangistuse asendamisel. Kuna I.T jätkas lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ja tervise säästmisesse, siis on tema poolt toime pandud rikkumistele keelunormide kehtivuse kinnitamiseks vaja reageerida varasema karistatusega võrreldes rangemalt. Taoliseks karistuse määraks, mis võtab arvesse nii I.T süüd, karistust kergendava asjaolu esinemist, raskendavate asjaolude puudumist ja arvestab ka karistuse mõistmise üld - ja eripreventiivseid kaalutlusi, tuleb I.T puhul pidada 15 päeva pikkust aresti. Seega karistab kohus I.T 15 päeva pikkuse arestiga. Kuna I.T oli väärteomenetluse raames kinni peetud ajavahemikul 11.05.2020 kella 17.50st kuni 13.05.2020 kella 14.30ni, s.o 2 päeva, siis tuleb kõnealune aeg arvata tema karistusaja hulka. I.T ärakandmata karistus on 13 päeva aresti.
3. Kohtuistungil väljendas kohtuväline menetleja seisukohta, et nõustub mõistetud karistuse otsiti kandmisega, kui menetlusalune isik seda taotleb. Aresti ositi kandmine tagaks menetlusalusele isikule töökoha säilimise. I.T taotles aresti asendamist üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise võimaldamist nädalavahetuseti. Kaaludes I.T karistuse asendamise taotlust, kohus selle rahuldamist võimalikuks ei pea. Viru Maakohtu 03.04.2020 otsusega karistas kohus I.T 13 päeva pikkuse arestiga, mille asendas selle ärakandma osas 12 tunni üldkasuliku tööga. Antud otsus jõustus 14.04.
4. Antud menetluse esemeks oleva väärteo pani I.T toime vaid lühikese aja möödumisel tema eelmisest karistusest. Kohtupraktikas tunnustatud seisukoha kohaselt on üldkasulik töö vangistuse/aresti alternatiiviks, paigutudes oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse/aresti ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on vangistuse/aresti asendamisel üldkasuliku tööga tegemist (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-84-03). Nagu nähtub, asendati I.T-le Viru Maakohtu 03.04.2020 otsusega karistusena mõistetud arest üldkasuliku tööga. Vaatamata asjaolule, et viidatud maakohtu otsusega rakendati I.T suhtes nn viimase abinõu regulatsiooni, ei taganud see tema õiguskuulekust, vaid juhtimisõiguseta I.T pani toime uue tema varasema karistuse aluseks oleva väärteoga samaliigilise kuriteo. Märgitust järeldub, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga pole olnud I.T puhul tõhusaks individualiseeritud meetmeks, mistõttu on selle taaskordne kohaldamine perspektiivitu ja see tuleb jätta rakendamata. Küll peab kohus põhjendatuks taotlust karistuse ositi kandmiseks. KarS § 66 lg 1 näeb ette, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. I.T avaldas kohtuistungil, et ta töötab. Selle pinnalt võib eeldada, et I.T saab ka legaalset sissetulekut palgaraha näol. Kohus leiab, et töökoha ja sissetuleku säilimiseks on karistuse ositi kandmine põhjendatud. KarS § 66 lg 1 ls 3 kohaselt peab järjest kantava karistuse kestus olema vähemalt kaks päeva. Seega määrab kohus, et I.T peab talle mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 13 päeva aresti ära kandma 6 kuu jooksul ja osade kaupa kantava aresti minimaalne pikkus peab olema vähemalt kaks päeva.
5. I.T varasema karistatuse ja tema poolt toime pandud süüteo kvalifitseerimisega seotult peab kohus vajalikuks käsitleda järgmisigi aspekte. I.T karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on I.

§ 201

järgi korduvalt karistatud – 13.03.2016 otsusega 30 trahviühiku ehk 120 euroga; 24.08.2017 otsusega 175 trahviühiku ehk 700 euroga; 18.12.2017 10 päeva pikkuse arestiga ja 03.04.2020 otsusega 13 päeva pikkuse arestiga, mis asendati 12 tunni üldkasuliku tööga. Osutatud eelnev karistatus koostoimes menetluse esemeks oleva süüteoga tõstatab küsitavusi kas I.T tegu on 5 kvalifitseeritav väärteona või kuriteona KarS § 4231 järgi. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isiku eelnevale karistatusele on võimalik tugineda vaid siis, kui tegemist on kehtivate andmetega karistusregistri seaduse (KarRS) tähenduses. KarRS § 24 lg 1 p 1 sätestab, et karistusandmed kustutakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. KarRS § 24 lg 1 p 11 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt KarS §-le

1. Mis puudutab 13.03.2016 otsust, millega I.T karistati 30 trahviühiku ehk 120 euroga, siis on kohus seisukohal, et isegi juhul, kui kõnealust otsust asuti täitma, on selle täimine aegunud vastavalt KarS § 82 lg-le
2. Kõnealune säte näeb ette, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest; täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Kuna antud otsus jõustus karistusregistri väljatrüki kohaselt 29.03.2016, siis on antud otsuse täitmine välistatud otsuse täitmise aegumise põhjusel. Mis puudutab 18.12.2017 otsusega I.T-le määratud aresti, siis kohtute infosüsteemi kohaselt on seegi arest täidetud. Antud aresti asus I.T täitma 27.02.
3. St, et tegemist on ära kantud karistusega KarRS § 24 lg 1 p 1 tähenduses, selle kandmisest on möödunud enam kui 1 aasta ja tegemist on karistatusega, mis peaks olema kustutatud. Mis puudutab 24.08.2017 otsusel alusel määratud 700 euro suurust rahatrahvi (175 trahviühikut) siis sellega seotult märgib kohus, et sedagi karistatust pole kohtul võimalik arvestada. KarS § 82 lg 1 p 3 näeb ette, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Antud otsus jõustus 12.09.2017, ent kohtul puudub teave, kas jõustunud otsust on asutud täitma või mitte. Antud asjaolu tõlgendab kohus KrMS § 7 lg-st 3 johtuvalt isiku kasuks ja taoline tõlgendus välistab sellegi karistatuse arvestamise I.T süüteo kvalifitseerimisel. Eelneva kokkuvõtteks nendib kohus, et tegemaks kindlaks, kas I.T tegu tuleb kvalifitseerida LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteona või KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteona, siis on arvestatavad vaid Viru Maakohtu 03.04.2020 otsusega mõistetud 13 päeva pikkune arest, mis asendati 12 tunni üldkasuliku tööga ja antud menetluse esemeks olev süütegu. Kuna KarS § 4231 järgi on tegu kvalifitseeritav juhul, kui isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist (vt nt RKKKo nr 3-1-1-82-15 p 8), siis arutataval ei ole süstemaatilisuse tunnus - vähemalt kolme juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisena - täidetud ja I.T teole antav õiguslik hinnang realiseerub LS § 201 lg-s
4. /allkirjastatud digitaalselt/ 6