Obsah (7)

§ 30§ 29§ 23§ 123§ 133§ 9§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.novembril 2021.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-21-2438 Kohtunik Margot Mikler Sekretär Moonika Rubizova

§ 30

lg 1 p 1 sätestab lisaks, et menetleja võib väärtoemenetluse lõpetada ka siis, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohus on asjas nr 4-18-5832/18 selgitanud, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks.

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse 5 jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Menetluse saab sellel alusel lõpetada ka Riigikohus, kes lahendab väärteoasja kohtuvälise menetleja kassatsiooni alusel. (Vt nt RKKKo 3-1-1-11-14, p 13 ja RKKKo 3-1-1-91-13, p 15.) (p 28) Lisaks on Riigikohus selgitanud, et kohtuvälisele menetlejale antud kaalutlusõiguse eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, kui see poleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt ka RKKKo 3-1-1-85-04, p 16). Kaebaja hinnangul tuleb juhul, kui kohus leiab, et kaebaja teos ilmnevad väärteotunnused, arvestada, et tema süü ei ole suur ning tema karistamine rahatrahviga olukorras, kus ta täitis kõiki viiruse leviku tõkestamise nõudeid ning abistas seadusest tuleneva kohustuse tõttu oma abivajavat pereliiget, ohustamata seejuures mistahes kolmandaid isikuid, rahvast või elukeskkonda üleüldiselt, on ebaproportsionaalne ning ebaõiglane. Kaebaja on võtnud täieliku vastutuse liiklusseaduse nõuete rikkumise eest ega õigusta enda tegu, ent leiab, et tema karistamine väidetava rahvatervise ohustamise tõttu, ei ole mõõdukas ega põhjendatud ning taotleb selle otsuse tühistamist. Kohtuistung Kohtuistungil jäi menetlusalune isik täielikult kaebuse juurde ja andis ütlusi, et talle jäi arusaamatuks kõik see infoliikumine, eneseisolatsioon, karantiin ja ta ei saa aru mille eest talle trahv määrati. Ta tegi

1. 03.202.a Covid testi, mis osutus positiivseks. Eelnevalt olid tema sümptomiteks oli väsimus aga kui läks testi tegema, siis tal ei olnud sümptomeid. Peale seda tuli talle sõnum, et minge kiiremas korras koju ja isolatsiooni, kandke maski. Seda ta öelda ei oska, kui kaua ta pidi eneseisolatsioonis olema, kuna sõnumis seda kirjas ei olnud. Kui ta sai Covid positiivse testi tulemuse, siis ta ise huvi ei tundnud, et kaua ta kodus peaks viibima.
2. märtsil tuli Terviseametilt kõne abikaasale, kuna hiljem jäi naine ja kaks last samuti haigeks, siis naisele öeldi, et ei tohi liikuda ja kuupäev kaua isolatsioon kestab, abikaasa luges neid päevi aga tema neid kuupäevi enda jaoks ei fikseerinud. Ta viibis eneseisolatsioonis aga poes oli vaja käia. Poes käies kandis maski ja hoidus kontaktidest. 24.03.
3. märtsil soovis ta viia vanaemale süüa, kuna vanaema sai ka positiivse testi tulemuse ja tal olid rasked haiguse sümptomid, seetõttu vanaema ise ei olnud võimeline endale toiduaineid või hädavajalikku kaupa ise hankima. Terviseametilt ta seda infot ei ole saanud, et ta oleks olnud lähikontaktne ja sellepärast oli kohustatud viibima eneseisolatsioonis. Ta tunnistab, et ei käinud väljas mitte ainult 24.märtsil vaid käis ka eelnevalt Covid haigena poes. Sellest ta ei olnud teadlik, et oleks võimalik olnud pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Ta tegi endast kõik, et olla ohutu teistele, pesi käsi, kandis maski. Ta käis sel ajal vähemalt kaks korda poes kui oli Covidi haige. Tunnistaja A S andis kohtuistungil ütlusi, et menetlusaluse isikuga on ta kohtunud kevadel, kui teostas liiklus järelevalvet (mõõtsid sõidukiirust) Kurna – Tuhala teel, menetlusalune isik ületas lubatud suuremat sõidukiirust, peatas sõiduki. Isiku kontrollimisel selgus, et 6 menetlusalune isik ei oleks tohtinud ringi liikuda ja oleks pidanud viibima kodus, kuna ta oli määratud isolatsiooni. Menetlusalusel isikul oli eneseisolatsiooni lõpuni jäänud üks või kaks päeva. Kui mainisid menetlusalusele isikule, et ta peaks viibima eneseisolatsioonis või karantiinis, siis vastas ta tema mäletamist mööda, et käis poes ja viis toitu vanematele. Menetlusaluse isiku lepinguline esindaja jäi samuti esitatud kaebuse juurde ja kohtuvaidluste raames jäi järgnevate seisukohtade juurde. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 461 ettenähtud väärteo puhul oli tegemist blanketes süüteokoosseisuga, mis tuleb sisustada viidetega sätetele, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Karantiini kehtestamist ja lõpetamist sätestab NETS´i § 27, nimetatud paragrahvi lg 3 sätestab, et karantiini kehtestab Terviseamet halduskatiga. Kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele, kehtestab karantiini Vabariigi Valitsus korraldusega. Karantiini kehtivuse aeg määratakse kindlaks haldusaktis. Käesoleval juhul heidetakse menetlusalusele isikule ette karantiininõuete rikkumist. Seega tuleb vastata küsimusele, milliseid karantiininõudeid on isik rikkunud. Asjas ei ole tõendina esitatud haldusakti, millega määrati menetlusalusele isikule karantiini kehtivuse aeg, isegi kui asuda seisukohale, et karantiini kehtivuse aeg on tuletatav Vabariigi Valitsuse 30.01.2021 korraldusest nr 47, siis NETS § 27 lg 3 kolmanda lause kohaselt tuleb isiku karantiini kehtivuse aeg määrata kindlaks haldusaktis. Käesolevas asjas ei ole ka ise menetleja kindel, milline oli menetlusaluse isiku karantiini kehtivuse aeg. Väärteoprotokollist nähtuvalt oli menetlusalusel isikul diagnoositud COVID – 19 haigus ja tal oli keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, samas kohtuvälise menetleja andmebaasi väljatrükist nähtuvalt oli menetlusaluse isiku karantiini kehtivuse lõppemise päevaks 25.03.2021 ja menetlusaluse isiku juhtum pärines menetlusaluse isiku lapse juhtumist ehk menetlusalust isikut käsitles Terviseamet korralduse punkti 3 mõistes lähikontaktseks. Nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus peavad olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt ka kujundada (vt ka RKÜKo 3-4-1-16-10, p-d 48jj). Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et helistati tema naisele ja öeldi, et ka menetlusaluse isiku karantiin peaks olema kuni 26.03.2021 ja seda seoses haigestunud lapsega. Kogu selgitustöö seoses karantiini ja isolatsiooniga on olnud segane ning arusaamatu. Sellises olukorras polnud isikul võimalik ette näha, et teda võidakse karistada karantiininõuete rikkumise eest, milliste tähtaegu ei ole menetlusalusele isikule isegi teavitatud. Seega isegi juhul kui asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes kehtisid karantiininõuded, siis kohtuväline menetleja käsitles menetlusalust isikut korralduse nr 47 mõistes kui lähikontaktset ja edastas menetlusaluse isiku abikaasale ka teate, et menetlusaluse isiku karantiin peaks olema seoses lapse haigestumisega kuni 26.03.
4. Käesoleval juhul kohaldub seega menetlusaluse isiku suhtes korralduse p 4 alapunkt
5. Kaebaja lahkus kodust, viibimata mistahes avalikus ruumis, toidupoes või rahvarohkes kohas, vaid kodust kaasavõetud toiduainetega, et transportida need oma isikliku sõiduautoga (kandes sealgi maski) oma abivajava perekonnaliikmeni. KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kõnealune Vabariigi Valitsuse korraldus nr 47 on kehtetu alates 22.05.
6. Ka blanketes normi, milleks on käesoleval juhul NETS § 461 kohaldamisel tuleb tuvastada, kas selle muutumise tõttu süüdistatava olukord reaalselt karistusõiguslikult kergeneb või mitte. Kuna käesolevas väärteoasjas inkrimineeritakse menetlusalusele isikule kehtetu korraldusega sätestatud nõuete rikkumist, siis tulenevalt KarS § 5 lg 2 on välistatud ka isiku karistamine ja seetõttu palub kaitsja väärteomenetluse lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuivõrd teos puudub objektiivne koosseis.

Juhul, kui kohus leiab, et kaebaja teos ilmnevad väärteotunnused, palub kaitsja väärteomenetluse lõpetada 7 otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuväline menetleja K K palus kaebuse jätta rahuldamata ja väärteoasjas tehtud otsuse muutmata, leides, et antud viiruse levik Eestis on epidemioloogilised mõõtme võtnud juba poolteist aastat. Vabariigi valituse korraldus nr 47 karantiini kehtestamise kord on välja toodud täpsed meetmed ja nõuded, millele viitab ka NETS, mille järgi määrtakse isikule isiku eneseisolatsiooni ehk kas sümptomite algusest. Isikul olid sümptomid alates 15.

1. Testi tegemise kuupäev oli 16.
2. Kui lähtuda sümptomite kuupäevast 15.03.2021.a, siis isiku karantiin 10 päeva kehtib 25.03.2021.a. Kui lähtuda testi tegemise kuupäevast 16.03.2021.a, siis see on 26.03.2021.a. Kõik inimesed kes on saanud Covid diagnoosi peavad viibima kodus ja ka kodus olles kui kodus ei ole nii öelda nakatunud isikuid, võimalikult ennast isoleerima teistest isikutest. Ainuke erand on tehtud lähikontaktsetele, ehk lähikontaktne kellel ei ole tuvastatud Covid diagnoosi võib käia hädaolukorras lähimas poes või apteegis võtta esmavajalikke asju ja see on ka kõik. Isik ise möönas, et ta on käinud Covid haigena vähemalt kaks korda poes. Isik sai esimese SMS juba siis kui ta sai testi tulemuse teada, et ta on covid positiivne. Kodanikuna oleks isik pidanud tundma huvi selle kohta, mis alustel ta kodus peab olema, kaua ta peab olema, mida ta peab tegema. Halduskohus otsuses 3-21-1079 on selgelt välja toodud see osa mis puudutab viiruse levikut, seda enam kui me ei tea täpselt kuidas viirus levib, peab riik rahva tervise huvides tegema kõik selleks võimaliku, et inimene ei nakataks teisi viirusega ja antud hetkel eneseisolatsioonis viibimine on parim meede mida isik saab teha. Isikule oli saadetud robotteavitus kui kaua ta peab olema eneseisolatsioonis, seega oli isik teadlik, et ta on Covid haige. Üldmenetluse otsus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga Kohtuväline menetleja L K lisas, et kaebaja esindaja oma kaitsekõnes väitis, et isik ei viibinud avalikus ruumis, siin kaebaja esindaja eksis, kuna kaebaja ise on väga selgelt välja toonud, et ta viibis kaupluses, tehes seda kaks korda ja kauplus on avalik siseruum. Vabariigi Valituse poolt korraldusega kehtestatud meetmed ja piirangud on vajalikud meie riigis nakkushaiguse tõrjeks ja nakkushaiguse tõrjenõudeid on siis vastavalt NETS § 22 lg 2 kohustus täitma kõik nakkushaiguse levialal viibijad. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja tema esindaja, kui ka kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumendid: H.M-i kontakthalduse väljatrükk, millest nähtub, et 23.03.2021.a on H.M-i teavitatud, et ta on Covid haige ja peab viibima isolatsioonis. Terviseameti andmekogu väljatrükk, millest nähtub, et H.M tekkisid COVID- 19 viiruse sümptomid (peavalu,nõrkus) 15.03.2021.a. ning isik on käinud testi tegemas 16.03.2021.a. ja sai positiivse testi tulemuse 17.03.2021.a. Väljatrükist nähtub, et H.M-i karantiin oli alates 16.03.2021 kuni 25.03.2021.a. Samuti nähtub väljatrükist, et H.M-i on toime pannud karantiinirikkumise 24.03.2021.a. 07:59 xxx, seoses sellega, et käis oma vanemate juures xxx. Isik arvas, et tema karantiin oli lõppenud. Isikul selgitati, et ta peab kuni karantiini kohustuse lõpuni viibima oma elukohas. H P saatekirja vastus, et ta on Covid positiivne seisuga 18.03.2021.a. Õigusabikulu, milles kaitsja taotleb

§ 23

alusel hüvitada menetlusalusele isikule väärteomenetluse lõpetamise korral kaitsjale makstud tasu summas 504 eurot (sh käibemaks 84 eurot). 8 Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tema esindaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama

§ 133

loetletud küsimused.

§ 133

kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Vaidlust ei ole, et 24.03.2021.a. kella 08:56 ajal H.M viibis Kurna – Tuhala tee 5 kilomeetril Kiili vallas Harju maakonnas, kus ta ületa kiirust ning tema kinnipidamisel selgus, et H.M oli diagnoositud COVID – 19 haigus ja tal oli keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. H.M on seda ise tunnistanud ja andnud ütlusi, et 24.03.2021.a soovis ta viia süüa enda vanaemale, kes oli haigestunud. Samuti tunnistaja A S andis kohtuistungil ütlusi, et teostades liiklusjärelevalvet Kurna – Tuhala teel, peatas menetlusaluse isiku pool juhitud sõiduki. Isiku kontrollimisel selgus, et menetlusalune isik ei oleks tohtinud ringi liikuda ja oleks pidanud viibima kodus, kuna ta oli määratud isolatsiooni. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et menetlusalusel isikul H.M diagnoositi 16.03.2021.a Covid-19 haigus. H.M on seda ise tunnistanud ja andnud ütlusi, et ta tegi

1. 03.2021.a Covid testi, mis osutus positiivseks. Nimetatud asjaolu kinnitab ka H.M-i Terviseameti andmekogu väljatrükk, millest nähtub, et H.M tekkisid COVID- 19 viiruse sümptomid (peavalu, nõrkus) 15.03.2021.a ning isik on käinud testi tegemas 16.03.2021.a. ja sai positiivse testi tulemuse 17.03.2021.a. Väljatrükist nähtub, et H.M-i karantiin oli alates 16.03.2021 kuni 25.03.2021.a. H.M-i kontakthalduse väljatrükk, millest nähtub, et 23.03.2021.a on H.M-i teavitatud, et ta on Covid haige ja peab viibima isolatsioonis. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 27 lg 3 kohaselt karantiini kehtestab Terviseamet haldusaktiga. Kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele, kehtestab karantiini Vabariigi Valitsus korraldusega. Karantiini kehtivuse aeg määratakse kindlaks haldusaktis. Haldusaktis määratud karantiini kehtivusaega võib pikendada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud eesmärk on saavutatud Vabariigi valitsuse korraldus nr 47 on vastu võetud 30.01.2021 „Karantiini kehtestamine 9 koroonaviirusest SARS – CoV-2 põhjustatud COVID – 19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“ mille p 1 kohaselt isikul, kellel on diagnoositud COVID – 19 haigus, on keelatud alates diagnoosimisest tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Isiku tervenemise üle otsustab arst. Kaebuses leitakse, et kaebaja oli a-sümptomaatiline viirusekandja s.t kaebaja ei ole olnud haige ega haigussümpotmeid ei omanud. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korralduse 47 p 3 kohasel isikul, kes elab haigega koos, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul viisil olnud haigega lähikontaktis (edaspidi lähikontaktne), on keelatud oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda haige COVID- 19 diagnoosist teada saamisest arvates 10kalendripäevase perioodi jooksul. Isikul, kes elab haigega koos või viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas, hakatakse 10-kalendripäevast perioodi arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates. Seega on kaebuse esitaja asunud seisukohale, et kaebaja loeti lähikontaktseks ning tema karantiinikohustust hakati arvestama alates nn kaebuste tekkest so 15.03.2021.a VV korralduse nr 47 punkt 4 sätestab, et punktis 3 nimetatud piirangut ei kohaldata, kui lähikontaktsel puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid, ta jälgib oma tervist tähelepanelikult, ta järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud muud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolu 6) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik. Seega esines kaebajal vältimatu vajadus 24.03.2021.a kodust lahkumiseks, et aidata oma abivajavat perekonnaliiget. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu, nii menetlusaluse isiku H.M-i enda ütlustest nähtub, et ta tegi
2. 03.2021.a Covid testi, mis osutus positiivseks. Nimetatud asjaolu kinnitab ka H.M-i Terviseameti andmekogu väljatrükk, millest nähtub, et H.M käis testi tegemas 16.03.2021.a. ja sai positiivse testi tulemuse 17.03.2021.a. Väljatrükist nähtub, et H.M-i karantiin oli alates 16.03.2021 kuni 25.03.2021.a. H.M-i kontakthalduse väljatrükiga on tõendatud, et 23.03.2021.a. on H.M-i teavitatud, et ta on Covid haige ja peab viibima isolatsioonis. Seega menetlusalune isiku puhul ei olnud tegemist lähikontaktse isikuga vaid tal oli diagnoositud COVID – 19 haigus. Isik, kes on saanud positiivse testi tulemuse peab ta viibima 10 päeva karantiinis. Menetlusalune isik pani rikkumise toime 24.03.2021.a, seega ajal mil ta oli keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, omamata selleks tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldust. Seega leiab kohus, et H.M rikkus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 27 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.01.2021.a. korraldust nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS - CoV-2 põhjustatud COVID – 19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“ p 1 sätestatud piiranguid, millega pani toime NETS § 461 lg 1 ettenähtud väärteona. Kohus leiab, et H.M olles 16.03.2021.a teinud Covid testi, ja saanud vastuse, et testi tulemus on positiivne see tähendab ta teadis, et on covid-19 haige, vaatamata selle otsustas lahkuda oma elukohast, pani toime väärteo otsese tahtlusega. Kaitsja leiab, et KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab 10 karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kõnealune Vabariigi Valitsuse korraldus nr 47 on kehtetu alates 22.05.
3. Ka blanketes normi, milleks on käesoleval juhul NETS § 461 kohaldamisel tuleb tuvastada, kas selle muutumise tõttu süüdistatava olukord reaalselt karistusõiguslikult kergeneb või mitte. Kuna käesolevas väärteoasjas inkrimineeritakse menetlusalusele isikule kehtetu korraldusega sätestatud nõuete rikkumist, siis tulenevalt KarS § 5 lg 2 on välistatud ka isiku karistamine ja seetõttu palub kaitsja väärteomenetluse lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuivõrd teos puudub objektiivne koosseis.

Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu Vabariigi Valitsuse 30.01.2021.a. korraldus nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS - CoV-2 põhjustatud COVID – 19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“ kehtis kuni 31.05.2021.a seega niie teo toimepanemise ajal, kui ka väärteosasjas tehtud otsuse ajal, sama Vabariigi Valitsuse 30.01.2021.a. korraldus nr 47 on muudetud 22.05.2021.a, muudetud korraldus kehtis kuni 31.05.2021.a ning käesoleval ajal kehtib Vabariigi Valitsuse 28.05.2021.a. korraldus nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“, mille redaktsioon jõustus 01.06.2021.a. Nimetatud korralduse p 1 kohaselt isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus või kellel tervishoiuteenuse osutaja tehtud SARS-CoV-2 RT-PCR või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi tulemus on positiivne (edaspidi ), on keelatud alates diagnoosimisest või testi tulemuse teada saamisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kohta. Isiku tervenemise üle otsustab arst, seega on karantiininõuete rikkumine karistatav ka käesoleval ajal. Kohus leiab, et H.M-i käitumises on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud NETS § 461 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

§ 133p 1 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik pani toime karantiinirikkumise, siis rikkus H.M nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 27 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.01.2021.a. korraldust nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS - CoV-2 põhjustatud COVID – 19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutel“ p 1 sätestatud piiranguid ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Terviseameti Põhja regionaalosakonna spetsialist ja kohtuväline menetleja Delis Lehe, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

§ 9

p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, siis on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati NETS § 461 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusena rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. NETS § 461 lg 1 kohaselt karistatakse karantiininõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, s.o. 800 eurot Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud 11 kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks

§ 133p 9 mõttes.

Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime karantiininõuete rikkumise, millega nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 27 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.01.2021.a. korraldust nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS - CoV-2 põhjustatud COVID – 19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“ p 1 sätestatud piiranguid ja pani toime NETS § 461 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on NETS § 461lg 1 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Lähtuvalt Riigikohtu praktikas tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Menetlusalusele isikule mõistetava karistuse määr võib siis jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Terviseameti Põhja regionaalosakonna spetsialist ja kohtuväline menetleja D L on koostanud 21.05.2021.a. otsuse väärteoasjas nr 95852100075, millega määrati H.M-ile karistuseks NETS § 461 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot, mis on karistuse keskmine määr. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik ei ole esitanud kohtuvälise menetleja otsuse peale vastulauset, ega ei ole kohtueelses menetluses väljendanud oma kahetsust vaid ainult tunnistas oma tegu. Kahetsust ei ole esitanud menetlusalune isik ka kohtus, seega ei ole ka kohus tuvastanud asjaolu, mis mõjutaks karistuse määra. Eelkõige võtab kohus aluseks kaebuse esitaja objektiivse käitumise väärteo toimepanemisel. Menetlusalune isik peeti kiiruse ületamise eest kinni ja siis selgus, et menetlusalune isik peaks viibima kodus karantiinis, kuivõrd tal oli tuvastatud COVID-19. Menetlusalune isik pidas vajalikuks minna vanaema juurde, aga mitte mõelda rahva tervisele ja mida ta selle viisiga võib põhjustada teistele (samuti käis isik korduvalt avalikus kohas – poes). Selline käitumine näitab üheselt tema üleolevat ja negatiivset suhtumist õiguskorda ja tema suhtumist teiste tervisesse, teades teo keelatusest. Rikkumist ei saa pidada vähetähtsaks, kuivõrd üheks elukeskkonna – ja tervisekaitse põhinõudeks on, et inimene ei tohi ohustada teiste inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu. 12 Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitajale etteheidetava süü suurus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Arvestades menetluslause isiku poolt toimepandud teo iseloomu, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on jõudnud õigele järeldusele. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Antud asjas teo õigusvastasust välistavaid asjaolud puuduvad, isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisu osas tühistamiseks ja muutmiseks. Seega kohus jätab H.M-i kaebuse rahuldamata ja Terviseameti Põhja regionaalosakonna 21.05.2021.a otsus väärteoasjas nr. 95852100075 muutmata. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole kaebuses ega kohtuistungil palunud määrata rahatrahvi tasumist ositi, siis kohus leiab, et rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10707700087991 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4-21-2438“. Kaebaja esindaja esitas kohtule taotluse õigusabi hüvitamiseks riigi eelarvest. Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust H.M-i suhtes

§ 29

lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuulu ka rahuldamisele tema taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 187 lg-s 2 sisalduv põhimõte, mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega kaitsja tasud summas 504 eurot jätta H.M-i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler kohtunik 13