Obsah (8)

§ 371§ 637§ 405§ 214§ 638§ 639§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-2446 Tsiviilasi

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast kostja lõplikes seisukohtades esitatud nõuet kolmanda isiku vastu. Seadus ei näe ette võimalust esitada hagi menetlusse kaasatud kolmanda isiku vastu samas menetluses. Kostja nõue kolmanda isiku vastu (kostjana) tuleb esitada eraldi menetluses. MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palub jätta apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei vastuta tekitatud kahju eest, sest ta ei olnud omanik. Uus omanik oli kohustatud tagama, et liiklusregistris märgitud informatsioon oleks õige. Ringkonnakohus leidis käesolevas asjas, et LKindlS § 77 lg 3 eesmärgiks ei ole see, et sõiduki omanik ei peaks omaniku vahetuse kannet üldse tegema. Seadusest ei tulene, et sõiduki omanikul on õigus jätta registrikanne tegemata olukorras, kus sõiduki edasivõõrandamine selle uue omaniku poolt toimub registriandmete muutmiseks ettenähtud viie päeva jooksul. Seega vastutab kolmas isik kahju tekitamise eest kas hageja või kostja ees, kuna tema on rikkunud oma kohustusi andmete registrisse kandmata jätmisel. Kostja on esitanud käesolevas menetluses nõude kolmanda isiku vastu. Kuna kostjal tekkis nõue kolmanda isiku vastu, siis saaks kohus kaasata kolmanda isiku menetlusse kostjana ning lahendada vaidluse ühe otsusega. See on kostja hinnangul kolmanda isiku kaasamise regulatsiooni mõte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637lg 21 ja § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada.

Hageja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna. Ringkonnakohus selgitab, et osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi, kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi

§ 637lg 21 alusel.

Osas, milles maakohus keeldus kostja hagi kolmanda 3 isiku vastu käesolevas asjas menetlusse võtmast, kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi

§ 637lg 1 p 6 alusel.

6. Tsiviilasja hind maakohtus oli 500 eurot. Hagi esitamise ja menetlusse võtmise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni kohaselt, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Osas, millega maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot, on tegemist lihtmenetluses lahendatava asjaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus on 500 euro väljamõistmisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget hindamist või materiaalõigusnormide väära kohaldamist või selgitamiskohustuse puudulikku täitmist. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust täies ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus hagi rahuldamisel seaduslik ja põhjendatud.
2. Kostja esitas maakohtus lõppseisukohtades väite, milles märkis, et palub hagi rahuldamisel mõista kolmandalt isikult kostja kasuks välja 500 eurot. Maakohus luges selle hagiavalduseks ning keeldus selle menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Maakohus on õigesti märkinud, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette põhikohtumenetluses kaasatud kolmanda isiku vastu hagi esitamist. Kolmanda isiku enda poolel menetlusse kaasamisega saavutab pool eelkõige seda, et kohtuotsus on

§ 214

lg-tes 3 ja 4 sätestatud ulatuses siduv ka tema ja kolmanda isiku vahelises suhtes, st järelprotsessis ei saa kolmas isik algatada sisuliselt uuesti juba kord lahendatud vaidlust. Kolmanda isiku kaasamisega ei saa pool algatada põhikohtuasjas uut sisulist vaidlust. Seega ei pidanud maakohus kostja lõppseisukohtades esitatud ühelauselist taotlust käsitlema hagiavaldusena ega seda käesoleva asja raames menetlema. Maakohus keeldus põhjendatult

§ 371lg 2 p 2 alusel kostja hagiavalduse menetlemisest.

Maakohus viitas õigesti, et hagejal on võimalik esitada kolmanda isiku vastu hagiavaldus eraldiseisvas menetluses. Eelneva tõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsuse tühistamiseks ka osas, millega keelduti kostja hagi menetlemisest ning apellatsioonkaebus on selles osas perspektiivitu. 9. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta

§ 638

lg 4 teise aluse alusel apellatsioonkaebust vastustajale kätte ja see tuleb apellandile tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

4 10.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab kostja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale ega kolmandale isikule vastamiseks, ei saanud neil apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega anda. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (

§ 638lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks