Obsah (6)

§ 216§ 73§ 65§ 69§ 75§ 67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2019, Võru Kriminaalasja number 1-19-1442 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne

§ 216

lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 8 kuud.

§ 73

lg 4 esimese lause ja

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19.

aprilli 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 6 kuu vangistuse võrra ja mõisteti R.H liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud 1 vangistust.

§ 73

lg 4 neljanda lause ja § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 420 tunni üldkasuliku tööga ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati R.H järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Erakorraline ettekanne

2. augustil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule R.H kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
3. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolud, et R.H ei täitnud üldkasuliku töö tegemise ajakava ajavahemikul
4. –
5. mai 2019, ajavahemikul
6. juuni –
7. juuli 2019 ja ajavahemikul
8. –
9. august 2019, ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
10. augustil 2019 ega allunud
11. augustil 2019 kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas.
12. R.H kriminaalhooldus algas
13. märtsil
14. Kriminaalhooldusametnik kohtus R.H-ga esimest korda
15. aprillil 2019 ja sellel kohtumisel selgitas ta R.H-le üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kontrollnõuete rikkumise korral. R.H on registreerimiskohustust täitnud neljal korral. Tal on esinenud raskusi registreerimiskohustuse täitmisel: ta jättis registreerimisele ilmumata
16. mail
17. Sellel päeval ei teavitanud ta kriminaalhooldusametnikku ilmumata jätmise põhjusest. Talle saadeti lihtkirjaga kutse ilmuda registreerimisele
18. mail 2019, kuid ka siis ei ilmunud R.H registreerimisele.
19. mail 2019 teatas samas külas elav A. K. kriminaalhooldusametnikule, et R.H kukkus ja temaga tegeles kiirabi. A. K. ütles ametnikule ka seda, et R.H ei saa kukkumise tõttu üldkasulikku tööd teha. R.H ilmus
20. mail 2019 registreerimisele ja ütles ametnikule, et ta ei saanud
21. mail 2019 registreerimiskohustust täita, sest ta kukkus endal pea lõhki. Kriminaalhoolduse elektroonilisest päevikust nähtub, et
22. juunil 2019 helistas R.H ametnikule ja teatas, et ta ei saa vastuvõtule tulla, kuna jäi bussist maha. Uus kohtumine lepiti kokku
23. juunil 2019 ja sellel päeval ilmus R.H registreerimisele. Järgmisel korral pidi R.H ilmuma registreerimisele
24. augustil
25. Sellel päeval ta aga kohale ei tulnud ega teatanud ilmumata jätmise põhjusest. Ametnik püüdis temaga kontakteeruda telefoni teel, kuid ta ei vastanud ametniku kõnedele ning
26. augustil 2019 oli tema mobiiltelefon välja lülitatud.
27. R.H ilmus registreerimisele
28. augustil 2019 ja siis lepiti kokku augustikuu üldkasuliku töö ajakava, mille järgi pidi ta tegema üldkasulikku tööd ajavahemikul
29. –
30. august
31. R.H ilmus registreerimisele joobeseisundis ja ametnik tuvastas tal indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise. R.H ei ilmunud ajakavas ette nähtud aegadel üldkasulikku tööd tegema. Ametnik suhtles
32. augustil 2019 üldkasuliku töö juhendajaga, kes kinnitas, et R.H ei ilmunud tööle ega teatanud ilmumata jätmise põhjusest.
33. augustil 2019 saatis üldkasuliku töö juhendaja ametnikule e-kirja, milles märkis, et ajavahemikul
34. –
35. august 2019 ei ilmunud R.H üldkasulikku tööd tegema.
36. augustil 2019 tegi ametnik Politsei- ja Piirivalveametile teabenõude, et kontrollida, kas R.H on kainenema toimetatud.
37. augustil 2019 saabus Politsei- ja Piirivalveametilt vastus teabenõudele, milles märgiti, et R.H oli
38. juulil 2019 politseiga kokkupuude. Sellel päeval toimetas politseipatrull alkoholijoobes R.H koju puhkama.
39. augustil 2019 tegi ametnik erakorralise kodukülastuse, kuid R.H tabada ei õnnestunud ning tema mobiiltelefon oli välja lülitatud. R.H on teinud 18 tundi üldkasulikku tööd ja tal on tegemata 402 tundi üldkasulikku tööd.
40. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku pöörata R.H-le Tartu Maakohtu
41. märtsi 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele, sest R.H hoiab 2 üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, ei tee ametnikuga koostööd ega ole telefoni teel kättesaadav. Kriminaalhooldusametnik leiab, et täiendavate kohustuste näiteks alkoholi tarvitamise keelu panemine pole otstarbekas ning R.H tuleb saata vanglasse karistust kandma. Poolte seisukohad kohtuistungil
42. Kriminaalhooldusametnik ütles kohtuistungil, et ta taotleb R.H-le Tartu Maakohtu
43. märtsi 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist.
44. R.H tunnistas rikkumisi, kuid palus jätta ta vanglasse saatmata. Ta lubas, et teeb edaspidi ära kõik talle määratud üldkasuliku töö tunnid ja täidab talle üldkasuliku töö tegemise perioodiks pandud kohustusi. Kohtu seisukoht 9.

§ 69

lg 6 ls 1 sätestab, et süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele1 . Kuna Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsusega määrati R.H-le üldkasuliku töö tegemiseks

§ 69

lg-s 3 sätestatud maksimaalne 2 aastane tähtaeg, ei saa kohus pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Seega saab kohus valida täiendavate kohustuste määramise ja inimese vanglasse saatmise vahel. Et mõnda neist meetmeist rakendada, tuleb kõigepealt tuvastada, kas R.H on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, jätnud kontrollnõuded järgimata või kohustused täitmata.

1. Kohus tuvastab üldkasuliku töö ajakavalehtede, üldkasuliku töö arvestuslehe, üldkasuliku töö juhendaja
2. augusti 2019 e-kirja ja R.H ütluste põhjal, et R.H jättis tegemata ajakavades ette nähtud üldkasuliku töö tunnid ajavahemikul
3. –
4. mai 2019, ajavahemikul
5. juuni –
6. juuli 2019 ja ajavahemikul
7. –
8. august
9. Ka R.H tunnistab, et ta ei teinud ole ajakavas ette nähtud üldkasulikku tööd teinud. R.H pole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab üldkasuliku töö tundide tegemata jätmist. Seega hoidis R.H üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.
10. Registreerimislehe, kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku kannete ja R.H ütluste põhjal tuleb tuvastada, et R.H ei ilmunud
11. augustil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. R.H ei osanud nimetada ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab registreerimisele ilmumata jätmist. Seega rikkus R.H talle

§ 75

lg 1 p 2 alusel üldkasuliku töö tegemise perioodiks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

1. Kohus tuvastab kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku kannete, kriminaalhooldaja seletuste ja R.H ütluste alusel, R.H ei avanud
2. augustil 2019 ust kodukülastust teinud kriminaalhooldusametnikule, kuigi ta kuulis koputamist uksele ja telefoni helisemist. Ukse avamata jätmisega kodukülastust teinud kriminaalhooldusametnikule rikkus R.H 1 Täitmisele pööramisest rääkimine ei ole korrektne. Seda seetõttu, et juba üldkasuliku töö määramine eeldab vangistuse täitmisele pööramist: vt

§ 69lg 1.

Seepärast oleks paslikum rääkida nt inimese vanglasse saatmisest (nagu kohus käesolevas määruses seda teeb) vms. 3 talle üldkasuliku töö tegemise perioodiks

§ 75

lg 1 p 3 alusel pandud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas.

1. Et R.H on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, peab kohus otsustama, kas saab piirduda mõne täiendava kohustuse seadmisega või tuleb R.H saata vangistust kandma. Täiendavate kohustuste seadmine tuleks kõne alla siis, kui oleks olemas mõni kohustus, mille rakendamisel saaks loota, et inimene edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid järgiks (ja seeläbi saaks vähendatud temast ilmnev retsidiivsusrisk). Kõigepealt muudab usu edukasse kriminaalhooldusse väga keeruliseks juba senise kriminaalhoolduse käik: R.H on rikkunud mitmeid kohustusi, korduvalt ja suures ulatuses. Lisaks kohtu hinnangul praegu mingeid sobivaid täiendavaid meetmeid polekski . Tõsi, mõelda võiks mõnele alkoholi tarbimisega seatud kohustusele (nt alkoholi tarvitamise keelule, alkoravile või mõnele sotsiaalprogrammile), sest osaliselt on R.H rikkunud hooldusnõudeid alkoholi kuritarvitamise tõttu. Kohus siiski leiab, et sellised kohustused vilja ei kannaks. Esiteks näib R.H alkoholiprobleem väga tõsine, nii et sellest jagu saamine võtaks paratamatult palju aega – aga enne seda leiaksid väga tõenäoliselt aset mitmed kriminaalhooldusnõuete rikkumised. Teiseks ei ole alust oodata, et need abinõud toimiks, sest R.H ei paista oma alkoholiprobleemi tõsidust aduvat. Kolmandaks aga pole rikkumised seotud üksnes alkoholiga. R.H tervis on kehv, mistõttu on tal raske üldkasulikku tööd teha. Kui aga vangistusega karistatud inimene ei ole suuteline tööd tegema, on tema koht vanglas: vanglakaristust suudavad kanda ka inimesed, kelle tervis neil tööd teha ei võimalda. Lisaks jätab ka R.H motivatsioon soovida: näib, et vähemalt osaliselt on töö jäänud tegemata seepärast, et R.H ei ole päriselt mõistnud, et talle anti üldkasuliku töö tegemise kohustust pannes viimane võimalus vabadusse jääda. Seega tuleb R.H saata talle Tartu Maakohtu
2. märtsi 2019 otsusega mõistetud vangistust kandma.
3. Tartu Maakohtu
4. märtsi 2019 otsusega mõisteti R.H liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 420 tundi. Üldkasuliku töö arvestuslehest ja kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et R.H on tehtud 18 tundi üldkasulikku tööd. Sellele vastab

§ 69lg 6 teise lause järgi 18 päeva vangistust.

See aeg tuleb 1 aasta ja 2 kuu pikkusest vangistusest maha arvata ja R.H tuleb saata vanglasse karistust kandma 402 päevaks. Kohus ei arvuta neid päevi hoolimata

§ 67

lg-st 1 – mille kohaselt arvutatakse vangistuse tähtaega aastates, kuudes ja päevades – ümber kuudeks. Seda seetõttu, et R.H-le rakendati üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö puhul tuleb vangistuse pikkusest rääkides lähtuda

§ 67lg-st 1 mõneti erinevast loogikast.

Nimelt on Riigikohus 8. oktoobri 2015 otsuses asjas nr 3-1-1-68-15 punktis 18 leidnud, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tuleb kõigepealt teisendada aastates mõistetud vangistus kuudeks, lähtudes põhimõttest, et üks aasta on võrdne 12 kuuga, ja liita tulemus karistusena mõistetud üksikkuudele. Seejärel tuleb saadud kuud arvutada ümber päevadeks, lähtudes põhimõttest, et ühes kuus on 30 päeva. Sama lahendi punktis 19 on Riigikohus leidnud, et seda kuudeks ümberarvutamise vormelit kasutatakse ka üldkasuliku töö tundide ümberarvutamisel vangistuseks, kui süüdimõistetu on osa tööd ära teinud. Seetõttu on niisuguses olukorras – üldkasulikku tööd teinud inimene saadetakse vanglasse – kõige korrektsem vältida aastatest või kuudest kõnelemist ja piirduda päevadega. Nii kohus teebki. /allkirjastatud digitaalselt/ 4