2-22-4449/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-4449 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. august 2022. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi J. G. hagi J. J.i vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 12. augustil 2021.a Menetlusosalised Hageja: Hageja lepinguline esindaja: J. G. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx) Andrei Vesterinen (Vesterinen Partnerid OÜ, Laeva tn 7, 10151 Tallinn; e-post: info@vestp.

1. ee)J. J. (sünd. xxx, aadress xxx; e-post: xxx) Kostja: RESOLUTSIOON 1. Lahutada J. G. ja J. J.i abielu, mis on sõlmitud xxx.a. Iirimaal, Leitrim, Co. Leitrim (reg. nr 2112126). 2. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 HAGIAVALDUS 1. J. G. palub kohtule esitatud hagiavalduses lahutada poolte vahel xxx.a. Iirimaal sõlmitud abielu. Pärast abielu sõlmimist elasid pooled Eestis. Kooselus tekkinud lahkarvamuste tõttu lahkus kostja tagasi Iirimaale. Poolte abielusuhted lõppesid 2019. aastal, 2021.a on kostja sõnaselgelt kinnitanud oma nõusolekut abielu lahutamiseks. Hageja on noor naine, soovib perekonda ja lapsi. Abielusuhete taastamine / säilitamine kostjaga võimalik ei ole. 2. Kohtuistungil 12.08.2022.a. jäi J. G. esitatud abielu lahutamise nõude juurde. Hageja kinnitas, et abielusuhted lõppesid 2019. aastal, ja on lõppenud pöördumatult. Pooled elavad eri riikides: kostja Iirimaal ning hageja vaheldumisi Eestis ja Soomes. Hagejal on uus elukaaslane, kellega soovib luua perekonna ning saada lapsi. Uus suhe on hagejal alates 2020. aastast. Hageja kinnitusel soovivad nii tema kui ka kostja abielu lahutamist ja selles vaidlust ei ole. KOSTJA VASTUS 3. Kostja J. J. nõustus hagiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses abielu lahutamisega, vastuväiteid ei olnud (tl 44). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada. 5. Euroopa Liidu Nõukogu Määruse (EÜ)2201/2003 (Brüssel II määrus) art 3 p a kohaselt võib abieluhatuse nõude lahendada muuhulgas selle riigi kohus, kelle territooriumil on hageja on hageja alaline elukoht ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik. J. G. elab Eesti Vabariigis (ja vaheldumisi ka Soome Vabariigis) ja on Eesti Vabariigi kodanik (tl 25). Brüssel II määruse kohaselt on hagejal õigus esitada abialu lahutamise nõue Eesti kohtule ning Eesti kohtul on pädevus asi lahendada. Siseriiklik alluvus tuleneb Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1, mille kohaselt võib abieluasja lahendada Eesti kohus kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik.; lg 2 p 3 kui ühe abikaasa elukoht on Eestis. 6. Nõukogu Määruse (EL) nr 1259/2010 art 8 (
2. d)tulenevalt kui abikaasad ei ole kokku leppinud abielulahutusele kohalduva õiguse osas, kohaldatakse abielu lahutamisele selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 ja § 60 lg 2 tulenevalt kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. Viidatud sätetest tulenevalt kohaldub käesoleval juhul abielu lahutamisele Eesti õigus. 7. Vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 2 Mõlemad pooled on avaldanud soovi abielu lahutada. 8. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus 9. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 164 lg 1 sätestatust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3