4-22-2465 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember
- a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-2465 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- novembri
- a määrus, millega pöörati täitmisele Aleksandr Valterile asenduskaristusena mõistetud ja ära kandmata karistus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Valter (isikukood 38708244924; elukoht XXX; viibimiskoht: XXX; e-post XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
- novembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna menetlusgrupi vanemuurija Kaur Öebiuse 22.03.
- a otsusega väärteoasjas nr 2510,21,000270 mõisteti Aleksandr Valterile NPALS § 151 lg 1 rikkumise eest rahatrahv summas 300 eurot
- 13.07.
- a esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur Pärnu Maakohtule avalduse süüdlasele määratud rahatrahvi summas 300 eurot asendamiseks arestiga, kuivõrd vastavalt otsusele rahatrahvi süüdlane tähtajaks ei tasunud. 19.05.
- a alustati tema suhtes täitemenetlust, milles esitas kohtutäitur 05.07.
- a sissenõudjale teatise täitmise võimatusest.
- Pärnu Maakohtu 18.08.
- a määrusega asendati A. Valterile Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna menetlusgrupi vanemuurija Kaur Öebiuse 22.03.
- a otsusega väärteoasjas nr 2510,21,000270 mõistetud rahatrahv summas 300 eurot, s.o 75 trahviühikut arestiga 7 ööpäeva ning asendati arest 7 tunni üldkasuliku tööga ning üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks määrati 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 03.09.
- 08.11.
- a esitas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Pärnu Maakohtule taotluse pöörata A. Valterile mõistetud arest 1 4-22-2465 täitmisele KarS § 69 lg 6 järgi, kuivõrd A. Valter ei ole üldkasuliku töö tunde tähtaegselt sooritanud.
- Pärnu Maakohus rahuldas 14.11.
- a määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse ning pööras täitmisele aresti 7 ööpäeva. Maakohus, vaadanud läbi kriminaalhooldaja taotluse ning kuulanud ära süüdlase, leidis, et kriminaalhooldaja avaldus tuleb rahuldada. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. A. Valteril on sooritamata kõik 7 üldkasuliku töö tundi, mille sooritamises kahe kuu jooksul oli tal piisavalt aega ja kriminaalhooldaja koostöös juhendajaga pakkus selleks ka piisavalt võimalusi. A. Valteri põhjendused – pohmell ja haigestumine – ei ole üldkasuliku töö tegemata jätmiseks mõjuvad. A. Valteri püüdlused üldkasuliku töö tunde niisama kirja saada ilmestavad tema ükskõikset suhtumist tema enda poolt võetud kohustusse ja võimalusse arest vabaduses kanda. Asjaolu, et A. Valter on läinud Viljandi Haiglasse end ravima, ei muuda asjaolu, et isik soovis, et ta tunnid lihtsalt kirja pandaks. A. Valter andis selles osas ka selgitused kohtus, maakohtu seisukoha järgi ei kummutanud A. Valteri põhjendused seda, et soovis kuidagi ebaõigelt tunnid kirja panna. Tema poolt lausutud sõnade üle vaidlus istungil puudus, kuid nendest lausetest ei saa tuletada kuidagi mõtet, et A. Valter selliselt sai avaldada soovi, et tunde teisel ajal ära teha. See selgitus ei kummuta tema poolt öeldu tavapärast tähendust. Asjaolu, et A. Valter alles nüüd pöördus sõltuvusravile ja et kuu pärast on võimalus ka Viljandi Haiglas sees olles teha üldkasulikku tööd, ei anna talle põhjendatud võimalust üldkasuliku töö aja pikendamiseks. Esiteks oli A. Valteril ka varasemalt võimalus sõltuvusprobleemidega tegeleda ja seda arutada kriminaalhooldusametnikuga. Lisaks arvestades tema „ettepanekuid“ üldkasuliku töö osas kriminaalhooldusel, annaks see väga halva signaali üldkasuliku töö kohta, et vaatamata asenduskaristusele võib veel katsetada ja püüda kuidagi tunde niisama kirja saada ehk karistusest lihtsalt pääseda. Samuti puudusid tal arstitõendid mõjuvate põhjuste kohta, kui üldkasulik töö jäi tegemata. Ravikindlustuse puudumine ei välista EMO-sse pöördumist. Samas ilmselt EMO-sse ei saa pöörduda põhjusel, et on pohmell või alkoholijoove, et seda eluliselt haigusena käsitletaks. Samas enne selliste ettepanekute tegemist kriminaalhooldusel, oleks isiku sõltuvusravi soovi korral saanud ka korraldada üldkasulikku tööd kasvõi Viljandi Haiglas ning siis oleks kohus seda ilmselt pidanud põhjendatud taotluseks, kui see tingiks ka üldkasuliku töö tähtaja pikendamist. Eelneva tõttu ei pidanud maakohus ka proportsionaalseks KarS § 69 lg-s 6 sätestatud muid võimalusi üldkasulikust tööst kõrvale hoidumisele reageerimiseks peale aresti täitmisele pööramise. MÄÄRUSKAEBUS
- Pärnu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Valter, kes märgib, et ei ole maakohtu määruses väljatooduga nõus muus osas, kui et ta tõesti ei ole teinud ära talle määratud üldkasuliku töö tunde. Kaebaja selgitab, et kohtu poolt oli talle määratud 19 tundi, millest 12 on ta ära teinud. Tundide tegemine algas tal hiljem, kui saabus tähtaeg ning seepärast ta ei jõudnudki 2 4-22-2465 ära teha viimast 7 tundi, kuna ta oli oma tööga hõivatud ja haige (kohtu poolt välja toodut, et tal oli pohmell, tema ei tunnista ning leiab, et ilmselt saadi temast maski tõttu video vahendusel valesti aru). Samuti ei ole kaebaja nõus maakohtu väitega, et ta soovis tunnid lihtsalt kirja saada. Kaebaja ise sai aru, et tundide tegemiseks ettenähtud aeg saab läbi ning kuna ta oli haige ja füüsiliselt ei saanud tunde teha, palus ta anda aega teha ettenähtud tunnid ära pärast tähtaja möödumist. Seda ta tunnistab ja vabandab. Kuna kaebaja asub Viljandi Haiglas ravil, palub ta mõista tema poolt tehtud eksimusi ja anda talle veel üks võimalus teha ära 7 tegemata jäänud üldkasuliku töö tundi. Kui see ei ole võimalik, siis palub muuta aega, millal ta peab minema aresti kandma, kuna haiglasse läks ta 09.10.
- a ja tunneb, et lähiajal ei saa sealt lahkuda, kuna vajab keskuse abi. Samuti on kaebuses märgitud, et pärast kuuajalist viibimist keskuses võimaldatakse seal teha ära kohtu poolt määratud tunnid. Menetlus ringkonnakohtus
- 12.12.
- a esitas määruskaebusele vastuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur. Esitatud vastuses märgiti, et ei nõustuta määruskaebusega ja asuti seisukohale, et maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud oma määruses samadele süüdlase küsimustele, mis on esitatud määruskaebuses. Määruskaebuses ei esitata uusi asjaolusid vaid korratakse varasemaid seisukohti ning puuduvad tõenduslikud kinnitused haiguse, sõltuvusravil viibimise jm asjaolude kohta. Süüdlane on määruskaebuses eksitanud kohut üldkasuliku töö tundide arvuga, sest väärteoasjas on määratud asenduskaristusena 7 üldkasuliku töö tundi. Võib oletada, et 19 üldkasuliku töö tundi tuleb sellest, et süüdlasel on mitu väärteoasja, milles on üldkasulik töö määratud ning kokku arvestades on neid 19 tundi (7+7+5). Kuid teistes väärteoasjades tehtud tunde ei saa arvestada selle väärteo hulka, arvestus toimub iga väärteoasja kohta eraldi. Maakohus on õigesti oma määruses toonud välja ettepanekute teema, mis on süüdlase usalduskrediiti oluliselt vähendanud. Ei ole mõeldav, et kaks erinevat inimest on tema ettepanekutest valesti aru saanud. Põhjendusena, mis üldkasuliku töö tunnid on jäänud tegemata, on toodud kaks asjaolu, üks neist oma töö tegemine ja teine haigus. Haiguse kohta ei ole esitatud ühtki tõendit ning kokkuvõttes võib öelda, et üldkasuliku töö tundide tegemine ei ole olnud tema prioriteet ning ta on nende tegemisest kõrvale hoidunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
- Ringkonnakohus märgib esmalt, et üldkasulik töö on karistus, mida saab kohaldada aresti asemel. Sellest tuleneb ühtlasi, et kui süüdlane ei tee üldkasulikku tööd, peab ta kandma aresti. Ka Harju Maakohus on 18.08.
- a määruses selgitanud, et kui süüdlane ei tee üldkasulikku tööd tähtaegselt, võib kohus pöörata aresti täitmisele. Maakohtu määrusest nähtub ka, mis aja jooksul oleks A. Valter pidanud üldkasuliku töö tunnid ära tegema. Seejuures on maakohus ka märkinud, et A. Valterile on mõistetud rahatrahv 300 eurot, s.o 75 trahviühikut ja sellele vastab 7 päeva aresti, mis asendati 7 tunni üldkasuliku tööga. Seega on alusetud kaebuse esitaja väited sellest, et talle määrati 19 tundi üldkasulikku tööd, millest ta oleks ära teinud justkui 12 tundi. Selline väide ei vasta väärteo asja materjalidest nähtuvale ja maakohtu poolt tuvastatule. Tõendeid, mis kaebaja sellekohast seisukohta kinnitaks, ta kohtule esitanud ei ole.
- Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et A. Valter oma kohustust ei täitnud. KarS § 69 lg-st 3 ja VTMS § 2103 lg-st 2 tuleneb, et mõjuvateks põhjusteks üldkasuliku töö tähtaja 3 4-22-2465 kulgemise peatamiseks saab lugeda haigust, perekondlikku olukorda või aja-, asendus- või reservteenistust. Sellest saab ühtlasi järeldada, et eeskätt viidatud olukordi on seadusandja pidanud olulisteks põhjusteks, mis ei võimalda üldkasuliku töö kohustuse täitmist kohtu poolt määratud aja jooksul. Kaebuses märgitakse, et A. Valter ei jõudnud talle määratud 7 üldkasuliku töö tundi teha ära töökohustuste ja haiguse tõttu. Esmalt tuleb märkida, et töökohustused ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis vabandaks üldkasuliku töö tegemata jätmist. Kuigi haigus iseenesest võib küll olla mõjuvaks põhjuseks, on see A. Valteri puhul tõendamata, st kaebaja esitab vaid paljasõnalisi väiteid sellest, et ta oli haige, kuid tõendit selle kohta ei ole esitanud ei kriminaalhooldusametnikule ega kohtule. Arusaamatuks jääb ka kaebuses esitatu sellest, et temast ilmselt saadi video vahendusel toiminud kohtuistungil maski kandmise tõttu valesti aru, et ta ei läinud üldkasulikku tööd tegema, kuna tal oli pohmell. Sellise väite on A. Valter avaldanud esmakordselt kriminaalhooldusametnikule 03.11.
- a telefoni teel, mitte maakohtu istungil ning sellele viitab maakohus ka oma määruses. Seega ei oma asjaolu, et maakohtu istung toimus video vahendusel, selle selgituse arusaamise juures tähendust.
- Ringkonnakohus leiab, et arvestades töötundide arvu ja üldkasuliku töö tegemise tähtaega, ei saanud A. Valteri jaoks talle pandud kohustuse täitmine olla ülemäära keerukas. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult pööranud A. Valteri aresti täitmisele. Kohus peab oluliseks märkida, et A. Valteril oli endal võimalik vältida aresti täitmisele pööramist tehes üldkasulikku tööd, mis oli võimalik ära teha ühe päevaga. A. Valter ei teinud ära ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kuigi kaebaja ise väidab, et ta tundis huvi, et kuna üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaeg saab läbi, kuidas saaks need ära teha, siis kriminaalhooldusametniku ja üldkasuliku töö juhendaja väitel soovis isik vaid saada tunnid kirja, mitte neid sisuliselt ära teha. Seega ei ole A. Valter ise näidanud üles tõsist huvi, kas oleks võimalik üldkasulik töö ära teha ning ei teinud pingutusi, et oma kohustus täita, vaid leidis üksnes vabandusi, miks tal ei ole võimalik seda kohustust täita. Ilmselgelt suhtus A. Valter üldkasuliku töö tegemise kohustusse pealiskaudselt ja hoolimatult.
- Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4