Obsah (5)

§ 175§ 171§ 173§ 2§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-14-3976 Tsiviilasi D. K.i kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoi

§ 175lg 5 alusel ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

1. Avaldada teade D. K.i kohustustest vabastamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes.
2. Saata kohtumäärus võlgnikule ja võlausaldajatele. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
3. Viru Maakohtu 11.12.2014.a. määrusega kuulutati välja D. K.i pankrot. 02.02.2016 määrusega lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Sama määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

§ 171ja kohustas D.

K.it täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas D. K.it kord aastas esitama kohtule aruande võlgniku /usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.

1. 13.06.2019 saatis maakohus võlgnikule nõudekirja aruande esitamiseks. Kohus selgitas, et aruanne peab sisaldama andmeid igakuiste sissetulekute kohta, lisada tuleb konto väljavõtted alates 01.03.2016.a. kuni 01.06.2019.a. (nii sissetulekud kui väljaminekud); andmed võlausaldajatele tehtud maksete kohta. Kui makseid ei ole tehtud, siis lisada selgitus maksete tegemata jätmise põhjuste kohta. Aruannet ei esitatud.
2. 13.02.2020.a saatis kohus võlgnikule nõudekirja aruande esitamiseks. Kohus nõudis andmeid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta alates 01.03.2016.a. kuni 01.02.2020.a. ning andmed võlausaldajatele tehtud maksete kohta. Võlgnik taotles aruande esitamise tähtaja pikendamist. Kohus pikendas tähtaega kuni 15.04.2020.a. Aruannet ei esitatud.
3. 19.02.2021.a. maakohtule esitatud teates märgib D. K., et on kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tasunud võlausaldajatele 0 eurot. Võlausaldajatele tasumine käib väidetavalt võlgnikule üle jõu ning soovis küll hakata kohustusi täitma, kuid ei tulnud sellega toime ja pöördus uuesti kuritegelikule teele. D. K. palub end vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
4. 06.12.2021.a. esitas võlausaldaja Swedbank AS maakohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlausaldaja märgib, et võlgnik on võlausaldajale teinud kohustustest vabastamise menetluse jooksul vaid ühe väljamakse summas 82,69 eurot ehk tasunud vaid umbes 0,6% nõudest. Võlausaldaja nõude jääk on 14 591,60 eurot. Kuigi menetluse algatamise kohtumäärusega kohustati võlgnikku esitama üks kord aastas kohtule aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta, ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud ühtegi usaldusisiku aruannet. Selliselt on võlgnik tahtlikult hoidunud kõrvale

§ 173lg-s 2 sätestatud kohustusest anda oma majandusliku seisukorra kohta teavet.

Võlgniku käitumine ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärkidega. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-11-3413 pidanud

§ 173

lg 2 rikkumiseks asjaolu, et võlgnik ei ole ise teavitanud kohut oma töökoha, sissetulekute ning varade andmetest. Swedbank AS leiab, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud süüliselt VÕS § 104 mõistes. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku käitumine vähemalt raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõistes. kuivõrd võlgnik ei ole esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid ning enam kui 5 aasta jooksul on võlgnik teinud vaid ühe väljamakse, rahuldades vaid umbes 0,6% võlausaldaja nõudest. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleb

§ 175

lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamata jätta, kuivõrd võlgnik 2 on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6. Võlausaldaja Maksu- ja tolliamet ei vaidle vastu võlgniku vabastamisele pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlausaldaja selgitab, et D. K.i pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesti Vabariigi nõue Maksuja Tolliameti kaudu summas 200,54 eurot (perioodi 2010-2013.a maamaks ning 01.2015 intress). Kohustustest vabastamise menetluse kestel D. K. nõuet tasunud ei ole. Nõude jääk on 200,54 eurot. Täiendavalt on tekkinud perioodi 01.2020 ning 01.2021 menetluskulude hüvitise nõue, mis on tasumata kogusummas 5889 eurot (kriminaalasi nr 1-19-2118).

§ 173

lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Töötamise registri andmetel D. K.il kehtivaid töölepinguid ei ole.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldajal puudub teave selle kohta, et võlgnik oleks rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Kohus kuulas D. K.i ära 28.12.2021.a. video vahendusel. Võlgnik selgitas, et kannab karistust alates 06.11.2018 aastast kuni jaanuarini 2031.a. Vanglas ta ei tööta. Laekumised, mis tal on, teeb ema (tavaliselt kannab igakuiselt ca 50 eurot), millest siis arvestatakse kinnipidamised. Võlausaldajatele tehtavate maksete osas tal ülevaade puudub. Midagi kogunenud on, aga 2021.a aasta eest pole ülekandeid tehtud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus on seisukohal, et D. K.i kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada pankrotiseaduse (

) § 175 lg 5 alusel. 9. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 2 2. lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.

§ 2

2. lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 5 1 võib kohus menetlust pikendada kuni 7 aastani menetluse algatamisest. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud 3 neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 10.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Vastavalt

§ 175

lg 5 võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Usaldusisiku ja võlgniku kohustused on sätestatud vastavalt

§ 172ja § 173.

Võlgnikul puudub 5 aasta vältel sissetulek töötasu näol, võlgnik pole esitanud 5 aasta jooksul kohtule ühtegi aruannet oma kohustuste täitmise kohta ega selgitust täitmise võimatuse kohta. Kohus möönab, et vangistuses viibides on võimalused piiratud, kuid see ei tähenda, et 5 aasta jooksul ei ole võimalik soovi korral töötada ning püüda oma kohustusi vähendada. Võlgnik kinnitas ise ärakuulamisel, et ainus sissetulek on ema teostatud igakuised maksed, mille arvelt teostatakse kinnipidamisi. Eeltoodu kinnitab üheselt, et võlgnik ise ei tee oma kohustuste vähendamiseks midagi. Kohustustest vabastamise menetluse vältel ei ole kohtu hinnangul võlgnik ilmutanud arvestatavat huvi võlausaldajate nõuete rahuldamise suhtes. Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda. Kohus on seisukohal, et D. K. on süüliselt jätnud oma

§ 173

sätestatud võlgniku kohustused täitmata, võlgnikul puudub vastutustunne oma kohustuste täitmise ja huvi võlausaldajate nõuete rahuldamise suhtes, mistõttu ei ole kohustustest vabastamise menetluse kaudu uue võimaluse (majandusliku alguse) andmine põhjendatud. Võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega, ega selgitanud mida on teinud selle saamiseks /leidmiseks, ei ole esitanud kohtule aruandeid, ega andmeid oma varalise seisundi kohta. Võlausaldajatel jäi D. K.i pankrotimenetluses saamata raha tunnustatud nõuete eest kokku 117 471, 93 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks ja võimalikuks ainuüksi põhjusel, et võlgnik kannab pikaaegset vangistust ning kohustuste täitmine käib üle jõu, vabastada võlgnikku ca 120 000 euro suurusest võlast erinevate võlausaldajate ees olukorras, kus 5 aasta vältel ei ole arvestatavas ulatuses laekumisi võlausaldajatele toimunud. Ka VangS § 37 tulenevalt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama. Vastavalt VangS § 38 lg 1 kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. 11. Kohus keeldub

§ 175lg 2 p 2 ja 5 alusel D.

K.i kohustustest vabastamisest ja lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud teadaanded (

§ 175lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4