1-20-2374/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16.11.2022 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-20-2374 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Marina VALGE Asja läbivaatamise kuupäev 08.11.2022 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ervin SIHVERI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Ervin SIHVER sünd. 20.12.1970, isikukood 37012200272, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht XXX Karistuse kandmise algus 08.07.2021 ja lõpp 08.07.2023 Jätta Ervin SIHVER vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Marina VALGE taotlus, määrata tema poolt Ervin SIHVERILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 117 (ükssada seitseteist) eurot 60 senti (s.h. materjalidega tutvumine ja vestlus kaitsealusega 81 €, kohtuistungil osalemine 17 €, käibemaks 19,60 €). Välja mõista Ervin SIHVERILT kaitsjale (vandeadvokaat Marina VALGE) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 117 (ükssada seitseteist) eurot 60 senti. Kaitsjatasu tuleb Ervin SIHVERIL tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700037833 ning selgitus „Ervin SIHVER 120-2374 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Ervin Sihveri Ervin Sihver on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.09.2020 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §120 lg.1, §121 lg.2 p.3, §404 lg.1 ja karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus 2 aastat vangistust tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat, mille kestel oli Ervin Sihver kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2, 8 sätestatud lisakohustusi. Viru Maakohtu 19.04.2021 määrusega pöörati Ervin Sihverile Viru Maakohtu 10.09.2020 otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust täitmisele, sest süüdimõistetu ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning rikkus korduvalt lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus) selle eest, et ta omas keelatud viisil hulgaliselt tablette. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, kehtivaid karistusi on 5 ja vanglas viibib ta kolmandat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, käinud väljaspool vanglat Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis, töötanud vanglas sisekoristajana ja väljaspool vanglat mitmetes ettevõtetes. Viru Vangla iseloomustuses tuuakse välja, et kinnipeetav kandis 07.04.2022 – 23.09.2022 karistust avavanglas, ent kuna tema uriinist võetud narkotest osutus positiivseks, paigutati ta tagasi kinnisesse vanglasse ning selles osas on käimas kriminaalmenetlus. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde 2-toalisesse korterisse aadressil xxx. Ema on nõus kinnipeetava vastu võtma, kuid soovib, et poeg leiaks endale esimesel võimalusel isikliku elamispinna. 14.09.2022 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 59 533,45 € ja vabanemisfondis on 58,69 €. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ettevõttes XXX xxx. Lisaks on kinnipeetaval võimalus saada töövõimetuspensionit. Kinnipeetav suhtleb oma emaga, kellega on pealiskaudsed suhted. Kinnipeetaval on neli last, kuid ta suhtleb vaid vanema tütrega, sest teiste lastega ei luba nende emad suhelda. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest erinevate elukaaslaste suhtes. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud ja antisotsiaalset käitumist soosivad isikud. Kinnipeetav on mitmeid kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ja ta on viibinud võõrutusravil kolm korda. Kinnipeetav põeb kroonilisi haiguseid ja tal on erinevad sõltuvusdiagnoosid. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetava elustiil on riskeeriv ja hoolimatu ning ta 2 ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Viru Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik lastele ja avalikkusele ning kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata käitumiskontroll ja katseaeg kuni 08.07.2023, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 4 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung Kinnipeetav Ervin Sihver märkis, et tema suhtes alustatud kriminaalasi on lõpetatud ja ta viiakse üle avavanglasse. Kinnipeetav lisas, et tal on tasutud umbes 20 tuhande eest võlgnevusi. Kinnipeetav märkis, et tema põhiprobleemiks oli alkohol ja ta arvab, et saab ilma selleta edaspidi hakkama. Vastuseks maakohtu küsimustele teatas kinnipeetav, et teda ei ole varem ennetähtaegselt vabastatud ja edaspidi lubab ta kõiki kohustusi eeskujulikult täita. Vastuseks kaitsja küsimustele teatas kinnipeetav, et talle ei ole vanglas rohkem sotsiaalprogramme ette nähtud. Kinnipeetav lisas, et tal on emaga normaalsed suhted. Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kaitsja märkis, et kuigi kinnipeetava elukäik pole olnud kõige lihtsam, on tema vanus piisav, et ta suudaks edaspidi täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Kaitsja märkis, et kinnipeetava suhtes algatatud kriminaalasi on tänaseks lõpetatud ning samuti lahenevad ka tema võlgnevused. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse §6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tal on 5 kehtivat karistust. Viru Maakohtu 10.09.2020 otsusest nähtub, et Ervin Sihverit on varasemalt korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Seega jõuab maakohus järeldusele, et tegemist on isikuga, kellel on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster, mida iseloomustab vägivallakuritegude toimepanemine. Viru Maakohtu 10.09.2020 otsusest nähtub ka, et Ervin Sihverile on varasemalt karistuseks mõistetud üldkasulik töö, mis pöörati ärategemata tundide osas täitmisele. Niisiis on kinnipeetav ka eelnevalt viibinud kriminaalhooldusel ning ei ole suutnud sellega kaasnevatest nõuetest kinni pidada. Kuivõrd käesoleval juhul kannab kinnipeetav vangistust seetõttu, et tema kriminaalhooldus ebaõnnestus registreerimiskohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu, suhtub maakohus kinnipeetava võimalikku taaskordsesse käitumiskontrollile allutamisse teatava reservatsiooniga, sest selline võimalus oli talle juba eelnevalt korduvalt antud. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ei kasutanud kõiki talle väljastatud ravimeid ära ning pani need kõrvale. Maakohus arvestab, et karistuseks määratud noomitus ei ole küll liialt range iseloomuga, ent see ilmestab teataval määral asjaolu, et kinnipeetav ei suuda talle seatud reeglitest ilmeksimatult kinni pidada. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud tugigrupi töös ning viibinud avavanglas. Maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et käesolevaks hetkeks on ta tagasi avavanglasse suunatud. Maakohus tunnustab kinnipeetavat erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemise ja selle eest, et ta on vangla silmis teeninud ära usalduse kanda karistust avavanglaosakonnas. Ennetähtaegse vabastamise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde 2toalisesse korterisse xxx. Kuigi asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on emaga pealiskaudsed suhted, kinnitas ta maakohtu istungil, et nende suhted on normaalsed. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et tal on kindel vabanemisjärgne 4 elukoht ja ema toetus. Samuti väärib tunnustamist asjaolu, et ta suhtleb oma vanema tütrega. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ettevõttes XXX xxx ja lisaks on tal võimalus saada töövõimetuspensionit. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et tal on võimalus vabaduses koheselt tööle minna ja endale sissetulekut teenida. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on erinevad sõltuvusdiagnoosid, ta on korduvalt alkoholijoobes kuritegusid toime pannud ja viibinud võõrutusravil koguni kolm korda. Võttes arvesse, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud ja antisotsiaalset käitumist soosivad isikud, on tegemist kaalukate asjaoludega, mis suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Mitmel korral võõrutusravil käimine näitab ka seda, et antud kinnipeetava puhul on reaalne oht tagasilangusteks. Kuigi kinnipeetavat tuleb tunnustada oma rahaliste nõuete osalise tasumise eest, nähtub asja materjalidest, et tegemist on siiski üksjagu suurte võlgnevustega. Kinnipeetava väited rohkem kui 20 000 € ulatuses võlgnevuste tasumise osas käesolevaks ajaks on põhjendamata ja tõendamata. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ohtlik lastele ja avalikkusele ning kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 36% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%. Maakohus eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Maakohus leiab, et kõiki asjaolusid kogumis hinnates on Ervin Sihveri poolt uute kuritegude toimepanemise riski suurendavad asjaolud enamuses. Maakohtus ei usu kinnipeetava poolt kohtuistungil antud lubadustesse edaspidi eeskujulikult käituda ja kriminaalhoolduse nõudeid täita, sest selline võimalus oli talle juba varasemalt korduvalt antud. Tuleb tähele panna, et kui ühel korral ei suutnud kinnipeetav talle antud usaldust pidada, siis vabastamine sama otsusega mõistetud karistuse kandmiselt teistkordselt ei ole kuidagi mõistlik ega põhjendatud. Maakohus kahtleb, et kinnipeetav suudab vabaduses kainet ja seadusekuulekat joont hoida, sest tema varasem elukäik kõneleb vastupidiselt. Seda seisukohta ei väära ka kaitsja viitamine kinnipeetava vanusele. Pealegi on tema suhtlusringkonnas isikuid, kes õiguskuulekat käitumist pühaks ei pea. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 117,60 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6