Obsah (10)

§ 661§ 445§ 430§ 432§ 433§ 660§ 462§ 173§ 168§ 150

2-22-4299 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2022. a, Võru kohtumaja Põlva majas Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-22-4299 Tsiviilasi I. L. i hagi A. P. i j

§ 661

lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas nr 2-22-4299 menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-4299 menetlus.
2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte pooltele.
3. Rahuldada poolte taotlus ja asendada arvutivõrgus avalikustatavas jõustunud kohtumääruses poolte nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada poolte isikuega registrikoode. Menetluskulude jaotus
4. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
5. Tagastada hagejale, I. L. ile, pool hagilt tasutud riigilõivust summas 525 eurot. Tagastatav summa kanda J. L. i pangakontole nr XXX. 2 Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. I. L. esitas 23.03.
7. a kohtusse hagiavalduse A. P. i ja E. M. OÜ vastu kinnisasja omandi üleandmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 1/7 mõttelist osa kaasomandist kinnistust, registriosa numbriga XXX, nimetusega XXX. Kinnistu kaasomandist 1/14 mõttelist osa kuulub T. V. ile ja 11/14 mõttelist osa kuulus A. P. ile (kostja 1). Kostja 1 sõlmis 16.08.
8. a notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu, millega müüs ja andis temale kuuluva 11/14 mõttelist osa kinnistust omandi üle E. M. OÜ-le (kostja 2). Kinnistamisavalduse alusel kanti 25.08.
9. a kostja 2 kinnistusraamatusse kostja 1 asemele kinnistu kaasomandi 11/14 mõttelise osa omanikuna. Kostja 2 teavitas hagejat kui kinnistu kaasomanikku tehingust ja 29.09.
10. a tõestas notar hageja tahteavalduse kinnistu kaasomandi 11/14 mõttelise osa suhtes ostueesõiguse kasutamise soovist. Hageja teavitas ostueesõiguse kasutamise soovist kostjaid. Kostjat 1 teavitati notari tähitud kirjaga, mis saadeti 30.09.
11. a aadressile, mille kostja 1 oli müügilepingus enda elukoha aadressina avaldanud. Kokkuleppel kostja 2 esindajaga oli 26.11.2021.a planeeritud teha notari juures tehing hageja poolt ostueesõiguse teostamiseks ja kinnistu kaasomandi mõttelise osa hagejale üleandmiseks. Tehing jäi aga tegemata, kuna kostja 1 keeldus sellest. Ka hilisemalt on kostja 1 tehingust keeldunud, mistõttu pöördus hageja kostjate vastu kinnistu kaasomandi osa omandi saamiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudega kohtusse. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus kohustaks kostjaid andma tahteavaldus XXX kinnistust 11/14 suuruse mõttelise osa 16.08.2021.a müügilepingu lõpetamiseks ja selleks vajaliku käsutustehingu tegemiseks omandi tagasikandmiseks hagejale; 2) andma tahteavaldust XXX kinnistust 11/14 suuruse mõttelise osa omandi üleandmiseks ja selleks vajaliku käsutustehingu tegemiseks vastavalt hageja 29.09.2021.a ostueesõiguse teostamise tahteavaldusele; 3) andma tahteavaldus kustutada kinnistusraamatust senine omanikukanne ja kanda XXX kinnistust 11/14 suuruse mõttelise osa kaasomandist ainuomanikuna sisse hageja. Hageja taotles, et vastavad kostjate tahteavaldused asendataks kohtuotsusega.
12. Kohus võttis hagi 27.04.
13. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama.
14. Kostja 1, A. P. , esitas kohtule 11.05.
15. a kirjaliku vastuse ja 16.05., 17.
16. ja 18.05.
17. a täiendavad vastused. Kostja 1 teatas vastustes, et ta oli haige sel perioodil, kui oleks pidanud saama infot selle kohta, et hageja soovib teostada ostueesõigust. Lisaks tõi kostja 1 välja, et sai müügilepingu järgi E. M. OÜ-lt 9000 eurot, mis kanti temale notari deposiidist, aga ülejäänud osa müügihinnast, s.o 10 000 eurot, mis pidi makstama sularahas, ei ole ta kätte saanud. Kostja 1 märkis, et on nõus sõlmima kompromissi, tingimusel, et E. M. OÜ maksab temale ära 10 000 eurot.
18. Kostja 2, E. M. OÜ, esitas 31.10.
19. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et võtab tema vastu esitatud haginõuded õigeks tingimuslikult, selliselt, et

§ 445

lg 1 alusel määrab kohus kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ning kohustab kostjat 2 andma hageja soovitud tahteavaldused ja asendatakse need kohtulahendiga üksnes juhul, kui hageja on kostja 2 pangakontole tasunud kinnisasja ostuhinna 19 000 eurot. 3

1. 07.11.
2. a toimus tsiviilasjas eelistung. Pooled pidasid eelistungil läbirääkimisi ja avaldasid nõusolekut lõpetada menetlus kompromissiga. Pooled taotlesid kohtult aega kompromissi kirjalikult vormistamiseks. Poolte taotlusel lükkas kohus asja arutamise edasi ja andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks.
3. 18.11.
4. a esitasid pooled kohtule nende vahel samal päeval sõlmitud kompromissilepingu. Kompromissileping on digitaalselt allkirjastatud kostja 1 poolt 15.11.
5. a, hageja lepingulise esindaja poolt 17.11.
6. a ja kostja 2 seadusliku esindaja poolt 18.11.
7. a. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid

§ 430lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Tulenevalt

§ 660

lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesolev määrus ei ole edasikaevatav. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Pooled on kompromissilepingus esitanud kohtule taotluse, et kohus asendaks jõustunud kohtulahendis poolte nimed tähemärkidega ega avalikustaks poolte isiku- ega registrikoode. Kohus leiab, et nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele.

§ 462

lg 2 kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus määrab, et jõustunud ja arvutivõrgus avaldatavas kohtumääruses asendatakse poolte nimed ega avalikustata nende isiku- ega registrikoode. 4 Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja 2 hüvitab hageja menetluskulud summas 1475 eurot, milline summa arvestatakse maha hageja poolt kostjale 2 tasutavast kinnistu kaasomandi osa ostusummast, ning kõik muud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 525 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 1050 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on

§ 150lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool riigilõivust, s.o 525 eurot tagastada.

Hageja taotlusel määrab kohus, et tagastatava riigilõivu summa tuleb kanda J. L. i pangakontole, s.o pangakontole, millelt riigilõivu tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5