← Eesti

2-21-102372/9

Obsah (6)§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174

2-21-102372 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2021, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-102372 Tsiviila

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

  1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Holm Bank AS esitas 29.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxxxxx Žxxxxxxxxx 3775,47 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 03.02.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 01.06.2021.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 11.06.2021 hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 4125,92 eurot, millest 3299,51 eurot on põhivõlg, 368,54 eurot intress, 355,12 eurot viivis, 92,75 eurot lepingutasu ja 10 eurot sissenõudmiskulud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.11.2019 laenulepingu nr 0140911075, mille alusel sai kostja laenu 3500 eurot, mille pidi tagastama 15.11.
  2. Lepinguga lepiti kokku, et intressimääraks on 17,9% aastas. Kostja rikkus endapoolset kohustust tasuda osamakseid. Kostja jättis tasumata osamaksed alates 15.07.
  3. Hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad võlgnevuse tasumise osas 17.08.2020, 24.08.2020, 16.09.2020 ja 30.09.
  4. Hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 06.11.
  5. Hagi esitamise seisuga oli kostja võlgnevus järgmine: 3299,51 eurot põhivõlgnevus, intress 368,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 17,9% aastas perioodil 16.07.2020-11.06.2021 355,12 eurot. Hageja nõuab lisaks tasumata lepingutasusid summas 92,75 eurot (1,75 eurot kuus perioodil 15.07.2020-15.11.2024) ning sissenõudmiskulusid 10 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 14.06.2021.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 04.10.2021 politsei vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 2 2-21-102372 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 1: lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohus leiab, et haginõuded on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 4125,92 eurot, millest 3299,51 eurot moodustab põhivõlg, 368,54 eurot intress, 355,12 eurot 11.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis, 92,75 eurot lepingutasu ja 10 eurot sissenõudmiskulud. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ainus menetluskulu on nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 350 eurot. Hageja tasus riigilõivu seaduses sätestatud määras, see on põhjendatud ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.