← Eesti

2-22-3728/21

Obsah (15)§ 153§ 162§ 175§ 1933§ 173§ 164§ 171§ 143§ 146§ 65§ 95§ 158§ 165§ 170§ 172

Tsiviilasi nr 2-22-3728 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-3728 Tsiviilasi Exx-

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: 1. Eesti Inkasso OÜ

(12438291)Saamata Jaotise nõue € % 315,70 0,66 2. PlusPlus Capital AS
(11919806)21 482,06 44,94 3. Holm Bank AS
(14080830)3 321,27 6,95 Võlausaldaja (registrikood) Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks EE492200221057039340 EE082200221053320710 Viitenumber: 24970213 EE087700771000802113 Viitenumber: 00381011226 1 4. OK Incure OÜ
(11542046)6 223,70 13,02 5. Eesti Energia AS
(10421629)135,83 0,28 6. Nord Collect OÜ
(11897588)ERA Liisingu Inkassoteenused AS
(10625474)2 926,21 6,12 EE452200221066697508 Viitenumber: 68925100087585808 EE322200221112223334 Viitenumber: 88199420144 EE097700771004470732 2 872,01 6,01 EE121200001297817924 Aktiva Finants OÜ
(10746479)10 525,65 22,02 EE147700771000526428 Saaja: Julianus Inkasso OÜ 47 802,43 100,00
  2. Kokku: Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
  3. Exx-Gxxxxx Pxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

  1. Vabastada Tiia Kalaus Exx-Gxxxxx Pxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
  2. Määrata pankrotihaldur Tiia Kalause tasuks Exx-Gxxxxx Pxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 654 eurot, mille lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le CiviLex.
  3. Anda Exx-Gxxxxx Pxxxxx (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot.
  4. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Tiia Kalause pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 784,80 eurot, sh käibemaks, OÜ CiviLex (registrikood 12088721) arvelduskontole nr EE
  6. Algatada Exx-Gxxxxx Pxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
  7. aasta
  8. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

  1. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses ExxxGxxxxx Pxxx usaldusisikuks Annika Rau (isikukood 48405176538; telefon: 56620629: e-post: volanoustamine@gmail.com).
  2. Usaldusisikul (Annika Raul) kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Exx-Gxxxxx Pxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Igakuuliselt tuleb eraldada võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Annika Rau) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
  3. novembril).
  4. Kohustada ExxxGxxxxx Pxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet võlgniku (s.o iseenda) tegevuse, sissetulekute, vara ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada

  1. juunil 2023, järgnev
  2. detsembril 2023, jne. Usaldusisikul (Annika Raul) tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
  3. novembril) võlausaldajatele väljamakseid ja 2 esitada selle kohta aruanne kohtule iga aasta
  4. detsembriks, esimene aruanne esitada hiljemalt
  5. detsembril
  7. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

  1. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
  2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise 3 menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Exxx

Gxxxxx Pxxx esitas 14.03.

  1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 19.04.
  2. a määrusega välja ExxxGxxxxx Pxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.05.
  3. a. 28.07.
  4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 19.08.
  5. a määrusega. 27.10.
  6. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) lõpetada ExxxGxxxxx Pxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest; 3) Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 784,80 € (s.h. käibemaks), ning mõista tasu välja OÜ Civilex kasuks (EE312200221055387366); 4) Anda võlgnikule menetlusabi summas 784,80 eurot (s.h. käibemaks) ja välja mõista halduritasu katteks riigi vahenditest OÜ Civilex (EE312200221055387366) kasuks; 5) Otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja nimetada ExxxGxxxxx Pxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlanõustaja Annika Rau (i.k. 48405176538). Kohus on avaldanud 01.11.
  7. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1500 eurot hiljemalt 22.11.
  8. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Annika Rau on esitanud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. 07.11.
  9. a toimunud istungil kuulas kohus ära võlgniku, et temalt saada täiendavaid selgitusi oma rahaliste vahendite kasutamise ja oma finantskäitumise kohta nii enne pankrotti kui ka pankrotimenetluse ajal. ARUANNE
  10. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 1.1.

Materiaalne põhi- ja käibevara: Võlgnikule ei kuulunud realiseeritavat vara pankroti väljakuulutamisel 1.

  1. Muu laekumine: puudub Pankrotihaldurile teadaolevale kontole, mis oli avatud LHV Pangas võlgniku nimele ei ole pankrotimenetluse ajal tulu laekunud suuruses, millest oleks olnud võimalik teostada kinnipidamist pankrotivarasse. LHV kontole on laekunud erinevate selgitustega makseid eraisikutelt (s.h. selgitusega laen) ja sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus Rxxxx Sxxxx jaoks. 4 Haldur esitas võlgnikule päringu, kuhu on tema tulud pankrotimenetluses laekunud ning vastusena selgitas võlgnik, et tema nimel olid avatud kaks arvelduskontot väljaspool Eesti krediidiasutusi: LT633500010015077452 ja LT
  2. Võlgnik selgitas, et avas oma nimel seal konto elukaaslase palvel, sest elukaaslase kontod olid täituri poolt arestitud. Haldur, tutvudes esitatud pangakontode väljavõtetega tuvastas, et antud kontodele olid laekunud pankrotimenetluse ajal ka võlgniku töötasud. Hulgaliselt muude laekumiste juures ei ole võimalik aru saada, millised on olnud elukaaslase tulud-kulud ja millised võlgniku omad. Vastavalt esitatud töötasude väljavõtetele on võlgnikule makstud töötasu pankrotimenetluse ajal järgmiselt: Mai 2022 – 847,84 eurot (neto) Juuni 2022 – 992,53 eurot (neto) Juuni 2022 (koos puhkusetasuga) – 693,10 eurot (neto) Juuli 2022 – tulu ei olnud (puhkus) September 2022 – 1067,31 eurot (neto). Võlgnikul on 3 alaealist ülalpeetavat, mistõttu oli halduri poolt määratud rahaliste vahendite kasutamise limiit ühes kuus 1308 eurot. Kuigi töötasu laekumised on jäänud alla kehtestatud limiidi ja seaduse kohaselt arestimist pankrotivarasse poleks saanud teostada, siis puudub ülevaade, kui palju sai võlgnik muid tulusid. Laekumine pankrotivarasse seisuga
  3. oktoober
  4. a puudub.
  5. Andmed pankrotiseaduse § 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 143

lg 1 p 3) Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud; Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad; Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – väljamaksed puuduvad.

Pankrot kuulutati välja ilma ajutist haldurit nimetamata. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitas haldur taotluse halduritasu määramiseks toimingutasuna. Haldur palub määrata

§ 65

lg 113 toimingutasuna halduritasu summas 654 eurot (lisandub käibemaks), kokku 784,80 eurot. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 3.1.

II järgu võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. 3.

  1. I järgus ja III järgus tunnustatud nõuded puudusid.
  2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) Müümata vara puudub.

6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontole, mis oli haldurile teada, oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. 5 7. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 47 802,43 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk nr 1 2 3 4 5 6 7 8 Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ

(12438291)PlusPlus Capital AS
(11919806)Holm Bank AS
(14080830)OK Incure OÜ
(11542046)Eesti Energia AS
(10421629)Nord Collect OÜ
(11897588)ERA Liisingu Inkassoteenused AS
(10625474)Aktiva Finants OÜ
(10746479)Tunnustatud nõude suurus EUR Jaotis % Saamata jaotis EUR 315,70 0,66 315,70 21 482,06 44,94 21 482,06 EE082200221053320710/24970213 3 321,27 6,95 3 321,27 EE087700771000802113/00381011226 6 223,70 13,02 6 223,70 EE452200221066697508/68925100087585808 135,83 0,28 135,83 2 926,21 6,12 2 926,21 EE097700771004470732 2 872,01 6,01 2 872,01 EE121200001297817924 10 525,65 22,02 10 525,65 Saaja: Julianus Inkasso EE147700771000526428 100,00 47 802,43 47 802,43 Võlausaldajate andmed Konto nr/viitenumber EE492200221057039340 EE322200221112223334/88199420144 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Kohtukulud puuduvad.

Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele. Lõpparuande kinnitamisel kuulub kinnitamisele pankrotihalduri tasu. Haldur palub määrata

§ 65

lg 113 toimingutasuna halduritasu summas 654,00 eurot (lisandub käibemaks), kokku 784,80 eurot, anda võlgnikule menetlusabi ning tasuda riigi vahenditest. Prognoositav halduritasu ei ületa

§ 95lõikes 113 sätestatud piirmäära.

10. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus (

§ 162lg 2 p 10, lg 3) Exxx

Gxxxxx Pxxxxpankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku ebapiisav sissetulek kohustuste täitmiseks. Võlgnik kasvatab kolme alaealist last. Tutvudes võlgniku pangakontodega, mida ta kasutas pankrotimenetluse ajal, siis on haldur seisukohal, et võlgnik ei ole pankroti väljakuulutamise järgselt on suurt tarbimishimu vähendanud. Konto tasumiste kohaselt on seal enamus makseid võlgniku enda tarbeks ning kahjuks puudub arusaamine, kas lastele on ka midagi jäänud. Kui võlgniku tarbimisharjumused olid samad ka enne pankroti väljakuulutamist, siis võib tegemist olla võlgniku poolt raiskamisega ning laenud on võetud kergekäeliselt oma tarbimisharjumuste ja asjade ostmise vajadusteks. 6 Halduri hinnangul tuleks kohtul enne kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamist saada võlgnikult täiendavaid selgitusi oma rahaliste vahendite kasutamise ja oma finantskäitumise kohta nii enne pankrotti kui ka pankrotimenetluse ajal. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Exx-Gxxxxx Pxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Tiia Kalause pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.

  1. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
  2. aasta
  3. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
  4. a
  5. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
  6. aasta
  7. juunini. 14.03.
  8. a esitas võlgnik Exx-Gxxxxx Pxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus sisaldas kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.05.2022.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Haldur on aruandes kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus võib

§ 171

lg 2 toodud asjaolu ilmnemisel jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, st menetluse algatamine on kohtu kaalutusotsustus. Kohus, kaalunud ExxxGxxxxx Pxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Võlgniku ärakuulamisest järeldab kohus, et ta on teinud oma veast tõsised järeldused ja talle tuleb anda võimalus näidata vastutustunnet panustada oma kohustustest vabastamisse. 07.11.2022. a toimunud võlgniku ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta ei teavitanud Paysera kontost pankrotihaldurit, sest kontot kasutas võlgniku 7 elukaaslane ja mitte võlgnik ise ning et kontost mitteteavitamine oli võlgniku viga. Võlgnik selgitas, et ta mängib internetikasiinodes väga harva ja praegusel ajal tal selleks raha ei ole. Võlgnik kinnitas, et ta on oma veast aru saanud, Paysera konto on ta kinni pannud ja kasutab nüüd ainult LHV panka. Ärakuulamisel selgitas kohus võlgnikule võlgniku kohustustest vabastamise olemust ja sisu ning võlgniku kohustusi selles menetluses, sh kohustust esitada korrapäraseid aruandeid. Kohus selgitas, et eelistatud on pangakontodel ülekannete tegemine ja mitte sularaha kasutamine, sest nii saab kohus ülevaate võlgniku kulutuste kohta. Kohus selgitab võlgnikule, et kõik laekumised võlgnikule, aga ka tema väljaminekud peavad toimuma läbi võlgniku enda nimel oleva pangakonto. Kohus hoiatab võlgnikku, et pankrotimenetluse käigus ilmnenud käitumise kordumise korral kohustustest vabastamise menetluse ajal, võib olla tulemuseks olla võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ilma võlgnikku kohustustest vabastamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Exxx

Gxxxxx Pxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173

lg 4; FIMS § 47 lg 4).

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlanõustaja Annika Rau on esitanud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Võlgniku võimekus ise usaldusisiku ülesandeid täita on seatud kahtluse alla tema käitumisega toimuvas menetluses ja menetluse ausat toimumist tuleb toetada usaldusisiku nimetamisega. 8 Kohus leiab, et Annika Rau tuleb nimetada ExxxGxxxxx Pxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Annika Rau nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

(2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
(3)Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi.
(4)Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
(5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Exx-Gxxxxx Pxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173lg 4 järgi, Pank

S § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (ExxxGxxxxx Pxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta

  1. novembril). Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kord aastas (iga aasta
  2. detsembril), esimene aruanne tuleb esitada
  3. detsembril
  4. a. Exx-GxxxxxxPxxxx tuleb esitada kohtule perioodilisi aruandeid iga aasta
  5. juuniks ja
  6. detsembriks, mis sisaldab teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada

  1. juunil 2023, järgnev
  2. detsembril 2023, jne. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada FIMS § 47, varasemalt

§ 173lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud 9

§ 65lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le CiviLex. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 9 töötundi ja 55 minutit hinnaga 66 eurot tund, s.o 19 pooltundi ja 25 minutit hinnaga 33 eurot pooltund. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 784,80 eurot, sh käibemaks 130,80 eurot.

§ 65

lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 9 töötunni ja 55 minuti puhul on: 9 h 55 min × 66 eurot ehk kokku 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Tiia Kalause taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 784,80 eurot, sh käibemaks 130,80 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜle CiviLex. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 01.01.2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. 10 Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning ExxxGxxxxx Pxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 784,80 eurot, sh käibemaks 130,80 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le CiviLex. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.