TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-499 Määruse kuupäev 25. november 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla 17. jaanuari 2022. a käskkirja

ja kaebaja on keeldunud tõlkekulude kandmisest, samuti ei ole vangla pidanud põhjendatuks tõlkimist korraldada omal kulul.

1. Vastupidiselt kaebajale leiab kohus, et kaebuses esitatud nõuete osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning seetõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
2. HKMS §-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on 2 3-22-499 õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus märgib, et arvestades VangS § 11 lõigetes 5 ja 8 sätestatut, on kinnipeetaval vangla vastu esitatud kohustamis-, tühistamis- ja hüvitamisnõude puhul vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, punkt 17).
5. Vangla viitas kõnealuste kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse tagastamisel Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dele 6 ja 52,

eaduse (

) §-dele 3 ja 12, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lõikele 1 ja § 21 lõikele 1 ning justiitsministri

1. novembri
2. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lõikele
3. Viru Vangla tagastas kaebaja vaide ja kahjunõude seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaide ja kahjunõude puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Seetõttu ei peetud põhjendatuks vangla kulul võõrkeelse kahjunõude ja vaide tõlkesse edastamist. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas ning leiab, et vangla tegevus vaide ja kahjunõude tagastamisel oli õigusvastane.
4. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi
5. oktoobri
6. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
7. juuni
8. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
9. septembri
10. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi
11. juuni
12. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas vangla tagastas kaebaja vaide ja kahjunõude õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines vaide ja kahjunõude läbivaatamist takistav puudus.
13. PS §-dest 6 ja 52 ning ka

§ 3

lõikest 1 ja § 10 lõikest 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lõike 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel.

§ 9

lõige 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti

antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse

. Seejuures on omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas (

§ 9lõige 2).

Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (

§ 9lõige 3).

Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena (

§ 5lõige 2).

Vähemusrahvusest isik käesoleva 3 3-22-499 seaduse tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest (

§ 5lõige 3).

Riigikohus on asjas nr 3-4-1-1-98 tehtud otsuses leidnud, et eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on põhiseaduslikult õigustatud. Kohtul puudub põhjus kahelda eespool toodud sätete vastavuses PS-le.

1. Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogiaja arenduskeskus teatas haldusasjas nr 3-21-2123 Tartu Halduskohtule
2. märtsil 2022 esitatud vastuses muu hulgas, et seisuga
3. jaanuar 2022 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 859 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3176 isikut. Kohus võtab selle vastuse praeguse asja materjalide juurde. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud
4. jaanuari
5. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlusi vene

läbi viima.

1. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib VSkE § 491 (arvestades, et kaebaja on esitanud vanglale võõrkeelse vaide ja kahjunõude
2. jaanuaril 2022 ning vaide täienduse
3. jaanuaril 2022, kohaldub praeguses asjas VSkE § 491 alates
4. oktoobrist 2021 kuni
5. veebruarini 2022 kehtivas redaktsioonis). VSkE § 491 lõike 1 kohaselt saadab vangla või Viru Vangla haldusosakond võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lõike 2 esimese lause kohaselt võetakse enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt nõusolek, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse maha tema vanglasiseselt isikuarvelt. VSkE § 491 lõikest 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE § 491 lõikest 4 tulenevalt edastatakse võõrkeelne dokument tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab VSkE § 491 lõige 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. VSkE §-st 491 nähtub seega, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
6. Kohus palus
7. novembri
8. a kohtunõudega Viru Vanglal esitada dokumendid, mille pinnalt on vangla asunud kohtueelses menetluses seisukohale, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt. Kohus võtab praeguse asja juurde ka haldusasjas nr 3-22-2449 Viru Vangla
9. novembri
10. a seisukoha lisana esitatud
11. novembril 2022 koostatud kaebaja iseloomustuse, mille kohaselt on kaebaja tänaseks omandanud B1 tasemel eesti keele oskuse (tasemetunnistus väljastatud
12. juulil 2020) ning käesolevalt õpib kaebaja riigikeelt B2 tasemel. 4 3-22-499
13. Kaebaja keeleoskustaset ja tema poolt vanglale esitatud eestikeelseid pöördumisi arvestades on kohus seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti

esitamiseks. Kohtule nähtub, et kaebaja on suutlik piisaval määral end eesti

väljendama.

eaduse lisa 1 kohaselt mõistab B1 tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane. Kohus märgib, et vaie ja kahju hüvitamise taotlus ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi ega erialaväljendeid, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust. Seejuures ei takista vaide ja kahju hüvitamise taotluse menetlemist mõned õigekirjavead. B1 tasemel keelekasutaja peaks suutma oma mõtteid eesti

kirjalikult väljendada sellisel tasemel, mis võimaldab tal kohtueelses menetluses oma õigusi kaitsta.

1. Seega, kuna kaebaja on vaiete ja kahju hüvitamise taotluste esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest tasumisest oma vanglasiseselt isikukontolt, on vangla õiguspäraselt
2. veebruari
3. a otsusega nr 6-12/22-4 ning
4. veebruari
5. a otsusega nr 6-16/19-4 kaebaja võõrkeelse vaide nr 6-12/22-1 ja kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/19-1 tagastanud, kuna kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelseid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi.
6. Eeltoodust tulenevalt kuulub praegune kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele.
7. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5