ASJAOLUD
) § 475 lg 1 p 17 ja TÜS § 28 lg 4 kohaselt on tegemist hagita asjaga.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 10.
lg 6 teise lause kohaselt kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kuna käesolevas menetluses tehtava lahendi alusel ei ole võimalik käsutustehingut teha, siis ei ole võimalik tsiviilasja menetlust kompromissi kinnitamisega lõpetada. 11. Samas eeltoodu ei tähendada, et käesolevas menetluses ei ole menetlusosalistel võimalik menetlust kokkuleppel lõpetada. Menetlusosalised on kokku leppinud, et lõpetada tsiviilasja nr 2-22-10812 menetlus ja nad kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult vastastikku, et nad loevad kompromissi sõlmimisega tsiviilasja nr 2-22-10812 aluseks olevast õigussuhtest tulenevad vaidlused kokkuleppel lahendatuks ning alates kompromissi allkirjastamisest ei ole menetlusosalistel teise poole vastu enam vaidluse aluseks olevatest asjaoludest tulenevaid mistahes nõudeid ega pretensioone v.a õigused ja kohustused, mis tulenevad 08.12.2022 sõlmitavatest liikmelisuste tasulise üleandmise lepingutest. Kompromissi sisu ja kompromissi alusel vahetatav informatsioon on konfidentsiaalsed ning ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud menetlusosaliste eelneval kirjalikul kokkuleppel ja/või kehtivate õigusaktidega sätestatud juhtudel. 3
lg 2 tulenevalt määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Seda ei kohaldata isiku kinnisesse asutusse paigutamise, lapsendamise ega eestkoste asjas, samuti juhul, kui on alust eeldada, et määrus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Menetlusosalised on kokku leppinud menetluse lõpetamises kokkuleppes toodud viisil. Sellepärast kohus lõpetab tsiviilasja menetluses ja ei pea vajalikuks menetluse lõpetamist rohkem põhistada. Määruskaebuse esitamisest 13. Menetlusosalised on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist ühe päevani.
lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist hagita asjaga, siis ei ole võimalik määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetlusosaliste taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks rahuldamata. Riigilõiv 14. Avaldajad on palunud tagastada pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 25 eurot.
lg 6 teise lause alusel kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist ei ole hagimenetlusega, siis
lg 6 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva tsiviilasja menetlust lõpetada kompromissi kinnitamisega. Kuna käesoleval juhul kohus lõpetab menetluse menetlusosaliste kokkuleppes toodud viisil, siis ole võimalik avaldajatele
Lähtudes eeltoodust jätab kohus avaldajate taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Menetluskulud 15.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kokku leppinud, et tsiviilasja nr 2-22-10812 raames kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kohus jätab avaldajate ja puudutatud isiku ülejäänud menetluskulud nende endi kanda. 16. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§-de 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.