Mootorsõiduki tegelik mass oli 6410 kg. Lubatud suurim registrimass oli 5990 kg. T. Ott juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. Sellega pani T. Ott toime
Kiirmenetluse otsusega määrati T. Otile
S § 63 lg 1 alusel
Menetlusalune isik vaidlustas kaitsja vahendusel kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse 26.10.2022 kohtule esitatud kaebusega, taotledes kiirmenetluse otsuse tühistamist, kaebajale juba tasutud rahatrahvi tagastamist ning kohtukulude menetluse osapoolte kanda jätmist. Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kvalifikatsioon (
`2 lg 1 sisaldub liiklusseaduse koosseisus juba pikemat aega ning näeb ette väärteovastutuse tee püsivust ja liiklusohutust ohustava sõidukiga liiklemise eest, kui see on toime pandud füüsilise isiku poolt. Juhul, kui kaebuse esitaja on pidanud mingil põhjusel silmas
Käesoleval juhul on aga menetlusaluse isiku tegu kvalifitseeritud
Praegusel juhul on erinev üksnes kirjapilt, mis aga ei muuda kohtuvälise menetleja poolt märgitud kvalifikatsiooni olematuks. Kohtuväline menetleja on oma otsuse tegemisel kasutanud Microsoft Office tarkvaraprogrammi Microsoft Excel, kus ei ole lihtsalt tehniliselt võimalik kasutada sellist kirjapilti, nagu on kasutatud seaduses. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 1, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus tühistamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. 2 Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsus vormistatud nõuetekohaselt. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et T. Otile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Kiirmenetluse otsuses on T. Oti allkirjaga fikseeritud ka menetlusaluse isiku nõustumine kiirmenetluse läbiviimisega. Kiirmenetlust on kohtu hinnangul kohaldatud õiguspäraselt, s.o seaduses sätestatud eeldustel (VTMS § 55 lg 1 p 1-3). Kiirmenetluse otsusest ka nähtub, et menetlusalune isik on andnud ülekuulamisel kirjalikke ütluseid väärteo toimepanemise kohta, mis on fikseeritud eraldi ülekuulamise protokollis. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud kohtuvälises ega kohtumenetluses ka menetlusalune isik ja tema esindaja. Vaidlust ei ole asjaoludes, et T. Ott kiirmenetluse otsuses nr 10220182780791 ette heidetud liiklusalased rikkumised toime pani, sest ta ei ole ka ise nimetatud faktilisi asjaolusid menetluse kestel eitanud. Ka kaebuses ei ole süütegude sooritamist vaidlustatud menetlusaluse isiku ega tema kaitsja poolt. Kiirmenetluse otsuses ette heidetud rikkumisi tõendavad menetlusaluse isiku ütlused, sõiduki teekasutustasu kontrollimise väljatrükk ja sõiduki massimõõtmise protokoll. Sõiduki Mercedes-Benz Vario reg-nr-ga xxx peatamisel tuvastati selle juhina T. Ott. 11.10.2022 menetlusaluse isiku T. Oti ülekuulamise protokollist nähtub, et ta enda kinnitusel juhtis autot Mercedes-Benz xxx, millel oli maksmata teetasu ja auto oli ka natuke ülekaalus. Kohus siinkohal märgib, et menetlusaluse isiku ütlused kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid (vt RKKKo 3-1-1-100-03, p 8). 11.10.2022 kell 10.25 sooritatud päringu väljatrükk sõiduki reg-nr-ga xxx teekasutustasu maksmise kohta tõendab, et nimetatud mootorsõiduki eest oli teekasutustasu kontrollimise hetkel tasumata. 11.10.2022 massimõõtmise protokolli kohaselt veduki Mercedes-Benz Vario reg-nr-ga xxx kogumassi lõplik mõõtetulemus oli 6410 kg lubatud 5990 kg asemel. Sõiduki kogumass oli seega lubatust 420 kg üle. Mõõtmist teostas patrullpolitseinik K.V. 11.10.2022 kella 10.25 paiku Tartu linnas xxxx tn x juures, kasutades mitteautomaatkaalusid EVOCAR-2018, xxxx, Lõuna 3; EVOCAR-2018, xxxx, Lõuna 3; EVOCAR-2018, xxxx, Lõuna 3 ja EVOCAR-2018, xxxx, Lõuna 3. Vasaku ratta 1. teljekoormuse lõplik mõõtetulemus oli 1139 kg, 2. teljel – 2197 kg ning parema ratta 1. teljel – 1042 kg, 2. teljel – 2032 kg. 1. teljekoormuse lõplik mõõtetulemus oli 2182 kg ja 2. teljel 4228 kg, s.o kokku 6410 kg. Taatlustunnistustest nr TTLM-xxxx, TTLM-xxxx, TTLM-xxxx ja TTLM-xxxx nähtub, et mitteautomaatkaale EVOCAR-2018R nr xxxx, EVOCAR-2018R nr xxxx, EVOCAR-2018R nr xxxx ja EVOCAR-2018R nr xxxx on taadeldud 27.01.2022. Majandus- ja taristuministri 18.12.2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ p 1.1.15 kohaselt on sõiduki rattaja teljekoormuse mõõtmiseks ning selle alusel sõiduki kogumassi määramiseks kasutatava mitteautomaatkaalu, kui mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise riiklikus järelevalves otseselt kontrollmõõtevahendina, taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega on sõiduki kogumassi mõõdetud mõõtevahendite taatluskehtivusajal. Mõõtmise viis PPA tõendi 3 kohaselt läbi patrullpolitseinik K. V., kes on muuhulgas läbinud 12.11.2015 sõiduki kogumassi ja teljekoorumuse mõõtmise koolituse. Seega viis mõõtmise läbi ka vastava pädevusega politseiametnik. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul üheselt tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik T. Ott 11.10.2022 kella 10.18 paiku Tartu linnas xxxx tn x juures suunaga xxxx tn juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz Vario reg-nr-ga xxx, teostades veose (muld) vedu, omamata
Mootorsõiduki tegelik mass oli 6410 kg, lubatud suurim registrimass 5990 kg. T. Ott juhtis ka avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. Menetlusalune isik on samuti ise kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas temale ette heidetud rikkumisi tunnistanud. Seega on täidetud
Vaidlus on käesolevalt aga selles, kas kiirmenetluse otsuses menetlusalusele isikule ette heidetud väärteorikkumiste osas on kohtuväline menetleja õigesti kajastanud nii sanktsiooninorme kui ka neid sisustavaid õigusnorme. Kohtu seisukohalt tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Nimelt on üldteada, et elektroonilised arvutiprogrammid (nt Microsoft Office programmid) mõnel juhul ei võimalda õigusnormi põhinumbri ülanumbrit selliselt nagu õigusaktis kirjas kohtuvälise menetleja otsuses kajastada. Eelnev aga ei tähenda, et menetlusalusele isikule oleksid viidatud sätted olnud arusaamatud. Näiteks sanktsiooninormi
lg 1 ongi võimalik teistsuguse kirjapildina kajastada
`2 lg 1,
-2 lg 1,
lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras.
lg 3 järgi sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“). Määruse nr 42 lisa 1 kohaselt ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat (kood 1109. Autorongi lubatud suurim tegelik mass, lk 114).
lg 13 järgi, kui veosega või veoseta sõiduki, autorongi või masinrongi tegelik mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, võib sõidukit, autorongi või masinrongi kasutada käesoleva seaduse §-s 341 sätestatud korras.
lg 2 kohaselt, kui teekasutustasu on tasumata, on juhil sõidu alustamine keelatud.
lg 1 sätestab, et sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
kohaselt veoauto juhtimise eest avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on tasumata, karistatakse rahatrahviga kuni 40 trahviühikut. Järelikult on menetlusaluse isiku süüteod kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud
§-de 2612 lg 1, 238 ja 2618 järgi.
§-s 341 sätestatud eriluba sõidukil Mercedes-Benz Vario reg-nr-ga xxx puudus ja selle soetamist ei ole kohtule ka menetlusalune isik ning tema kaitsja tõendanud. Kuigi kohtu hinnangul oleks kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuses võinud rikkumiste alustena viidata ka
lõikele 3 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42, siis nimetatud asjaolu ei ole selliseks oluliseks minetuseks, mis tingiks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud T. Otile rikkumise eest proportsionaalse ja õiguspärase karistuse. Kuna mitu rikkumist sooritati faktiliselt ühe süüteoga, siis oli 5 kohtuväline menetleja õigustatud KarS § 63 lg 1 alusel menetlusalusele isikule määrama karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ning nimetatud õigusnormiks ongi
lg 1.
lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (s.o kuni 800 eurot) või aresti. Käesoleval juhul määrati T. Otile rahatrahv sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Mõistetud karistuse määrast ka nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud rikkumiste faktilisi asjaolusid. Karistusregistri järgi on menetlusalune isik varasemalt karistamata. Ka kohtu hinnangul on T. Oti süü sssssss keskmisest väiksem. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).
Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid), on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne. Arvestades T. Oti süü suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Kohus määrab
S § 63 lg 1 alusel
lg 1 kohaselt karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, s.o 40 trahviühikut ehk 160 eurot. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning PPA Lõuna prefektuuri 11.10.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,22,010762 muutmata. Seega puudub ka alus juba tasutud rahatrahvi menetlusalusele isikule tagastamiseks. Swdbank AS 16.10.2022 maksekorraldus nr 67 tõendab, et T. Ott on rahatrahvi Rahandusministeeriumi arveldusarvele summas 160 eurot ära tasunud. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on liiklussüütegude osas olemas suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta pani rikkumised toime teadlikult ja tahtlikult. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole. VTMS § 38 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eelnevale tuginedes jätab kohus VTMS § 38 ja KrMS § 180 lg 1 alusel T. Otil kui väärteo toimepannud isikul kaebemenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.