KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2554 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamis

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-des 4,5,6 sätestatud kinnipidamise alused.

2.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

§ 361

lg 2 p 5 kohaselt võib isiku kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

§ 361

lg 2 p 6 kohaselt võib isikut kinni pidada, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmiseks. 3. Kohus leiab, et PPA taotlus isiku kinnipidamiseks KPK-sse paigutamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 361lg-st 2 tulenevalt peab isiku kinnipidamiseks esinema vältimatu vajadus.

Hinnang isiku põgenemisohule on prognoosotsus, kuid põgenemisoht peab olema siiski äratuntav. Kohtu arvates pole esitatud andmete põhjal piisavat alust seda väita. Isik 3-22-2554 on esitanud põhjaliku selgituse Gruusiast lahkumise põhjuste kohta. Isik toob välja, et teda on taga kiusatud valitsuskriitiliste poliitiliste seisukohtade tõttu ning ka kriminaalasja algatamine Gruusias oli tingitud tema kriitikast valitsuse ja riiklike institutsioonide vastu. Isiku väitel kasutati Gruusias tema suhtes vägivalda ja koduriiki jäädes ei pruugiks ta olla tänaseks päevaks elus. Pole andmeid, mille alusel tuleks isiku esitatud detailirohket kirjeldust enda lahkumisest kodumaalt pidada tõele mittevastavaks. Ei saa seega asuda seisukohale, et varjupaigataotlus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Isiku seisukohtadest nähtuvalt lahkus ta Türgist seetõttu, et teda ähvardas oht saada Gruusiasse tagasi saadetud. Pole alust, mille pinnalt järeldada, et isik lahkuks Eestist varjupaigamenetluse kestel. Kui see ka juhtub, saadetakse ta ikkagi tagasi EL liikmesriiki, kus esmalt varjupaigataotlus esitati. Asjaolu, et isik ei soovi päritoluriiki naasta, ei saa tema põgenemisohu hindamisel olla määrava kaaluga, kuna rahvusvahelist kaitset taotletaksegi sellepärast, et koduriigis ei ole turvaline elada. Kohus leiab, et

§ 361

lg 2 p-le 5 ei saa praeguses olukorras tugineda, sest isiku suhtes pole tehtud lahkumisettekirjutust ning isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine on alles algfaasis. Pole andmeid, mille pinnalt PPA väite paikapidavust hinnata. PPA tugineb pelgalt asjaolule, et isik on Interpoli poolt tagaotsitav. Kohtu arvates pole see asjaolu piisav, et isiku põgenemisohtu jaatada. Kohtule teadaolevalt ei hinda Interpol seda, kas isiku suhtes esitatud kriminaalsüüdistus võiks olla ajendatud poliitilistest motiividest. Ka väide, et isiku kinnipidamine on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks, pole piisavalt põhjendatud. Kohtu arvates pole alust eeldada, et isik asuks Eestis vabaduses viibides toime panema kuritegusid või ohustaks muul viisil avalikku korda. Võimalik Eestist põgenemise oht ei saa olla põhjuseks, miks isikut

§ 361lg 2 p 6 alusel kinni pidada.

Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal pole isikul reeglina õigust Eestis töötada ega tegeleda ettevõtlusega (välismaalaste seaduse § 11 lg 7). Kohus ei pea seega tõenäoliseks, et isik jätkaks Eestis tegevust, milles teda Gruusias süüdistatakse.

1. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Kohtu arvates pole PPA seda piisavalt uurinud. Isiku ütlustest nähtuvalt on isik
2. aastal elanud üle infarkti, lisaks on isikul diabeet. Isiku väitel toimetati ta 25.11.2022 Türgis haiglasse. Pole selge, kas isiku kinnipidamine KPK-s oleks tema tervise seisukohast ohutu.
3. Ülaltoodut arvestades jääb PPA taotlus rahuldamata. Kohus andis sellest teada 02.12.2022 istungil.
4. PPA esitas taotluse tunnistada kohtuistung kinniseks. Kohus selleks vajadust ei näe, sest kohtuistungil räägitut ei avaldata menetlusvälistele isikutele. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. See kehtib ka määruse kohta. Kohus peab piisavaks, kui käesoleva määruse avaldamisel asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärgiga ning Riigi Teatajas avaldatakse üksnes käesoleva määruse resolutsioon ja põhjendused. (allkirjastatud digitaalselt) 2