Obsah (9)

§ 440§ 444§ 468§ 162§ 168§ 174§ 138§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse aeg ja koht 21.09.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-14269 T

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. Harju Maakohtu menetluses on Bigbank ASi hagi M-L K vastu põhivõla 4120,62 euro, intressi 416,48 euro, sissenõudmiskulu 5 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2335,99 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2. Kostja M-L K võttis 13.12.2021 vastuses hagi õigeks, märkides, et tunnistab hagis nimetatud summa laenamist Bigbank ASilt ning et ta pole saanud seda täies ulatuses tagasi maksta. Kostja leiab, et hagi võlgnevuse sissenõudmiseks on esitatud liiga hilja.
3. Poolte vahel toimusid pärast kostja vastuse esitamist kompromissiläbirääkimised. Hageja teavitas kohut 01.04.2022 kompromissiläbirääkimiste luhtumisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning jätab välja kohtuotsuse põhjendava osa.

1. Kohus rahuldab Bigbank ASi hagi M-L K vastu õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus mõistab M-L Klt Bigbank ASi kasuks välja põhivõlgnevuse 4120,62 eurot, intressi 416,48 eurot, sissenõudekulu 5 eurot, viivise 28.09.2021 seisuga 2335,99 eurot ning viivise põhinõude tasumata osalt 23,9% päevas alates 29.09.2021 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Nõue põhineb hageja ja kostja vahel 04.10.2016 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr xxx.
2. Kooskõlas

§ 468lg 1 p-ga 1 tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks.

2 Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaks määramine 7.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et ta pole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Vaidlus puudub selles, et hagejal on kostja vastu rahaline nõue ning kostja esitatud tõenditest nähtub, et ta on enne kohtusse pöördumist esitanud laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (tl 58) ning ülesütlemisavalduse (tl 59), milles esitatud nõuet pole kostja kohtuväliselt täitnud. Seega ei saanud hagi esitamine kostja jaoks üllatuslik olla. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

8.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 9. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu 475 euro väljamõistmist kostjalt. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu

§ 138lg 2 alusel ning kuulub kostjalt väljamõistmisele.

10. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu 100 euro väljamõistmist kostjalt.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamise eest tasutud õigusabikulu 100 eurot (koos käibemaksuga) on olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Küll aga pole põhjendatud mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on Maksu- ja Tolliameti andmetel käibemaksukohustuslane ning ta pole kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta, s.o summas 83,33 eurot. 11.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3