Obsah (8)

§ 477§ 367§ 173§ 172§ 174§ 177§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-131051 Tsiviilasi Tallinn, Kuldnoka tn 6 korteriühistu avaldus V. V. vast

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas 4 2-22-131051 kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks. 14. Vastavalt avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikult majandamiskulude tasumata jätmisest tekkinud põhivõlgnevuse tasumist 27.10.2022 seisuga summas 2 379,52 eurot ning viivist 2020 veebruarist arvete tasumisega viivitamise eest seisuga 27.10.2022 summas 232,32 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (dtl 34-273, 794). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Puudutatud isikule esitatud arvetel (dtl 243-273) määratud majandamiskulude aluseks on avaldaja põhikiri (dtl 34-41), 17.06.2019 üldkoosoleku otsus (sh majandamiskava) (dtl 48-50), 28.10.2020 üldkoosoleku otsus (sh majandamiskava) (dtl 135, 180-181), 28.06.2021 üldkoosoleku protokoll (sh majandamiskava) (dtl 184-189). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud põhinõude ja viivise arvestusele (dtl 794) vastu ei ole vaielnud. 15. Avaldaja põhikirja punkti 3.2. alapunkti 1 kohaselt on korteriühistu liikmed kohustatud täitma põhikirjas, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutusi. Sama punkti alapunkti 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid; alapunkti 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse:

1. a)sooja vee valmistamiseks kuluva energia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteris faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näitude järgi, vastavalt üldkoosolekul kehtestatud normi ja korra kohaselt;
2. b)kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri köetava üldpinna suurusest; alapunkti 8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; alapunkti 9 kohaselt on ühistu liige kohustatud maksma ühistu poolt osutatud ühiste eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ja korras (dtl 35-36). 16. Korteriühistu liikmete 17.06.2019 üldkoosoleku protokollile lisatud majanduskavaga on tõendatud, et korteriühistu liikmed kinnitasid 17.06.2019 toimunud üldkoosoleku päevakorrapunktis 5 korteriühistu majanduskava 2019 majandusaastaks, millega kehtestati teenuste ja maksete tariifid, fikseeriti reservfondi makse suurus ning kogumise kord (dtl 48-50). Majanduskavaga on tõendatud, et korteriomanike kohustused majandamis- ja kommunaalkulude kandmisel otsustati jaotada alljärgnevalt: kommunaalkulud sõltuvad tegelikust tarbimisest ning tasumine toimub pärast kulude suuruse selgumist; vesi ja kanalisatsioon jaotatakse vastavalt tegelikule tarbimisele ning mõõdetakse korteri arvestiga, 5 2-22-131051 korteriomanikele, kes ei edasta arvesti näitu, lisatakse arvestuslik kulu 3 m3 iga veearvesti kohta. Vee soojendamine jaotatakse vastavalt tegelikule tarbimisele, mõõdetakse korteri soojavee arvestiga. Korteriomanikele, kes ei edasta arvesti näitu, lisatakse arvestuslik kulu 3 m3 iga veearvesti kohta. Üldvesi jaotatakse maja peaarvesti ja korteriomandite arvestite summa vahena ja jaotatakse kõikide korteriomandite vahel võrdselt. Soojusenergia jaotatakse maja peaarvesti poolt mõõdetud tarbimine, millest on maha lahutatud vee soojendamise kulu vastavalt kaasomandi osa suurusele. Üldelekter jaotatakse maja peaarvesti ja korteriomandite arvestite summa vahena, millest on maha lahutatud ka võrguühenduse püsitasu, vastavalt kaasomandi osa suurusele. Prügivedu jaotatakse vastavalt tegelikule kulule ja kaasomandi osa suurusele. E-arve edastamise tasu jaotatakse vastavalt tegelikule kulule, mis lisatakse teenusega liitunud korteriomaniku arvele. Majandamiskulud jagatakse vastavalt kaasomandi osa suurusele, va liftide hooldus. Liftide hooldus jagatakse vastavalt kaasomandi osa suurusele, va I korruse korterid (dtl 651-652). 17. Korteriühistu liikmete 28.10.2020 üldkoosoleku protokolliga ja selle lisaga 4 on tõendatud, et korteriühistu liikmed kinnitasid 28.10.2020 toimunud üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 korteriühistu majanduskava 2020 majandusaastaks, milles kehtestati sarnaselt 2019.a majanduskavaga teenuste ja maksete tariifid ning korteriomanike kohustuste jaotamise põhimõtted majandamis- ja kommunaalkulude kandmisel (dtl 135, 700-701). Korteriühistu liikmete 28.06.2021 üldkoosoleku protokolliga ja selle lisaga 4 on tõendatud, et korteriühistu liikmed kinnitasid 28.06.2021 toimunud üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 korteriühistu majanduskava 2021 majandusaastaks, milles kehtestati sarnaselt 2019 ja 2020 majanduskavaga teenuste ja maksete tariifid ning korteriomanike kohustuste jaotamise põhimõtted majandamisja kommunaalkulude kandmisel (dtl 184-189). 18. Arvetega numbritega M003036818, M003037034, M003037250, M003037466, M003037682, M003037898, M003038114, M003038330, M003038546, M003038762, M003038978, M003039194, M003039410, M003039626, M003039842, M003040058, M003040274, M003040490, M003040706, M003040923, M003041140, M003041357, M003041574, M003041791, M003042008, M003042225, M003042442, M003042659, M003042876, M003043093 ja M003043310 on tõendatud, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule arveid osutatud majandamis- ja kommunaalteenuste eest (dtl 763-793). Arvetel märgitud kulud vastavad korteriühistu põhikirjas ja majanduskavades vastuvõetud põhimõtetele. 19. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 20. KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 6 2-22-131051

1. Eeltoodut alusel rahuldab kohus Tallinn, Kuldnoka tn 6 korteriühistu avalduse V. V. vastu majandamiskulude ja viivise nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult V. V. välja Tallinn, Kuldnoka tn 6 korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse 27.10.2022 seisuga summas 2 379,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 27.10.2022 seisuga 232,32 eurot ja viivise põhinõudelt (2 379,52 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.10.2022 kuni põhinõude (2 379,52 eurot) täitmiseni, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas osas. Kuivõrd avalduse järgi hõlmab sissenõutavaks muutunud viivis ka 27.10.2022 eest arvestatud viivist, siis mõistab kohus edasiulatuva viivise välja alates 28.10.
2. 22.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks kooskõlas

§ 174

lg 4 alusel

§ 177lg-s 2 sätestatud korras pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

23. Avaldaja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras lahendatavas asjas riigilõivu 50 eurot.

§ 150

lg 1 punkt 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 esimese lause järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 4 kolmanda lause järgi tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohtule nähtub, et avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse esitamisel riigilõivu 73,55 eurot.

§ 172

lg 9 järgi asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjas enam tasutud riigilõiv summas 23,55 eurot tuleb tagastada vastavalt avaldaja taotlusele Tallinn, Kuldnoka tn 6 korteriühistu kontole nr XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). 24. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 7