Obsah (6)

§ 76§ 78§ 75§ 121§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6892 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseo

§ 76lg 4,5 alusel määrata T.O-le katseaeg kestusega kuni 22.08.2022.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada T.O käitumiskontrollile kestusega kuni 22.08.2022, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;      ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 alusel määrata T.O-le käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;  olles andnud selleks kohtuistungil nõusoleku, alluma ja läbima alkoholivastase sõltuvusravi;  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed)  läbima kriminaalhooldaja poolt määratava agressiivust käsitleva sotsiaalprogrammi.

1. Määrata T.O katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus T.O suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja tema kaitsjale.
4. Vabastada süüdimõistetu T.O karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
5. Välja mõista T.O-lt menetluskuluna riigituludesse 81.60 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Mart Sikuti poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK T.O on Tartu Maakohtu 20.09.
6. a otsusega süüdi tunnistatud

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.02.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2769 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti T.O-le kohtuotsuste kogumis 4 aastat 27 päeva vangistust.

§ 68alusel loeti vangistuse kandmise algust alates 26.07.2018.

10.06.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava T.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa T.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta T.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. T.O kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on T.O temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 3 aasta, so üle 2/3. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Tegemist on süüdimõistetu enda korteriga, kus elas ka enne vangistust. Eluaseme ostis 2016.a emalt päranduseks saadud korteri müügiga saadud tulu eest. Kodukülastuse tulemusel tuvastati, et tegemist on ühetoalise ahiküttega korteriga, mis on elamiskõlblik, kuid halvas seisus. Hetkel ei ela kõnealuses korteris kedagi, seega elama asuks üksinda. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. T.O puhul on positiivne, et teda pole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Tõsi on samas see, et ta on vanglas karistuse kandmise ajal toime pannud uue kuriteo. Ta lõi kaasvangi ning hetkel ongi kandmas selle eest liitkaristust koos karistusega varasemalt toime pandud kuriteo eest. Vangistusasutuse iseloomustusest ja kohtuistungil antud ütlusest nähtub, et T.O tunnistab toimepandut ja kahetseb. Kinnipeetav on osa võtnud või võtab järgmistest rehabiliteerivatest programmidest:  2018-2021 on osalenud psühhiaatrilistel nõustamistel.  28.08.2019 – 20.09.2019 osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Osales tundides aktiivselt. Tunnistab, et alkoholi tõttu on olnud palju probleeme, kaasaarvatud praegune vangistus. Leiab, et kui on liigselt tarvitanud, ei suuda end kontrollida nii hästi. Kinnipeetaval on probleeme põhjus-tagajärg seoste loomisega isegi, kui vastuolud tuuakse teiste poolt talle välja. Koduses keskkonnas tarbib alkoholi pigem lõõgastuseks või selleks, et magama jääda. Samas on tal töö juures võimalik lahjat alkoholi tarbida. Sellest võib järeldada, et viibib tihti alkoholi keskel ja on sellest mõjutatav. Tunneb ise vajadust psühholoogi järele. Võimalusel võiks teda tulevikus määrata ka VAM-programmi, et õppida võimetele kohast enda kontrollimise meetmeid ja konfliktilahendusoskusi.  12.05.2021 alustas osalemist Agressiivsuse asendamise treeningus.  on osalenud vangla majandustöödel alates 2018.aastast. Töökohustuse täitmisega probleeme olnud ei ole.  2021 III kvartalisse on planeeritud osalemine programmis Sotsiaalsete oskuste treening. Kohtu hinnangul senisest vangistuse käigust võib järeldada, et T.O on siiski suuteline kinni pidama kehtestatud reeglitest. Tegemist on isiku esimese vangistusega 50-aastase elu jooksul. Ka kohtuistungil antud ütlustest ilmneb, et isik on oma vaimsete võimete piires teadvustanud tegelikult enda käitumise lubamatust ja motiveeritud selles korrektuure tegema. Riskifaktorit uute kuritegude toimepanemise võimaluse arvestamisel suurendab kahtlemata süüdlase alkoholi tarbimine. Vangistusasutus on märkinud, et alkoholi hakkas T.O tarvitama juba 14-aastaselt. Enne vangistust tarbis praktiliselt iga päev aasta aega järjest kanget alkoholi (viina). On kuritegusid pannud toime alkoholi kuritarvitamise tõttu. Tunnistab, et alkohol muudab teda vägivaldseks, ärritub kergesti. Sõnab, et vene ajal otsis probleemile lahendust, sai ka ravi, et töölt lahti ei lastaks. Kuid kui tervis halvenema hakkas ning tööl ei saanud vanaviisi enam käia, hakkas rohkem jälle tarvitama. 2015 kohtuekspertiisi akti kohaselt alkoholisõltuvus
3. aastast. Ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille kinnipeetav vangistuses läbis, läbiviija avaldas, et stress tekitab süüdlases olukordi, kus isik hakkab tarbima alkoholi. Kinnipeetav tunnistab, et probleem on. Kohtuistungil T.O avaldas, et soovib vabanedes alkoholivastase ampulli panna on ka nõus, et kohus määrab isiku katseajaks alkoholivastasele sõltuvusravile. Kinnipeetav selgitab, et sõltuvus on olnud pikka aega päevakorras ning sellest ei saa ise jagu, kuna endal puudub distsipliin ja tahtejõud. Loobub ka sõpradest, kellega alkoholi koos tarvitas. Eeltoodust võib järeldada, et kinnipeetaval on tekkinud soov sõltuvus kontrolli alla seada ning seetõttu on otstarbekas kohustada isikut alluma ja läbima katseajal alkoholivastane sõltuvusravi, keelata teadlik suhtlemine alkoholi tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega (va perekonnaliikmed ). Nimetatud abinõud võivad kaasa aidata isiku resotsialiseerumisele ning sõltuvuse ohjeldamisele ning vähendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Kainena vangistusasutuses vägivaldse kuriteo toimepanemine näitab omakorda, et üksnes alkohol ei ole probleemide algpõhjus. Kuivõrd rehabiliteeriv programm Agressiivsuse asendamise treening võib kinnipeetaval ennetähtaegse vabanemise tõttu jääda pooleli, siis ei saa loota ka selle võimalikule rehabiliteerivale mõjule ning alust võib olla karta, et isik jätkab oma varasemate käitumismustritega. Need aga materjalidest nähtuvalt viitavad isiku kergele ärrituvusele ja suutmatusele enda käitumist kontrollida, mida küll võimendab alkohol, kuid mis ei pruugi olla vägivaldsuse põhitegur. Seega tuleb isikul läbida katseajal kriminaalhooldaja poolt määratav sotsiaalprogramm, milline käsitleb agressiivsust. Kohus loodab samuti, et tööandja toetus lahendab isiku rahalised vajadused, aga on ka moraalseks toeks kinnipeetavale õiguspärase eluviisi hoidmisel. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et T.O tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus loodab, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitab siiski uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Kinnipeetav on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumine ja/või uue kuriteo sooritamine on aluseks tema kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks. Menetluskulud T.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.08.2021.a kohtuistungist määratud korras advokaat Mart Sikut. Kaitsja esitas 23.08.2021.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 81.60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud täiendatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 81.60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb T.O-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik