S § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada H.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21.02.2018.a otsusega nr 1-15-2769 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 (kolme) aasta 7 (seitsme) kuu ja 27 (kakskümmend seits me) päeva vangistuse võrra ning mõista H.E-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) aastat ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 alusel lugeda vangistuse kandmise algust alates tema vahistamisest, so alates 26.07.2018.a. Tõkend – vahistamine – jätta H.E kohtuotsuse jõustumisel. suhtes muutmata ning tühistada 2. Menetluskulu:
lg 3 alusel jätta H.E sundrahast 450 eurot riigi kanda.
§-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista H.E-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 300 eurot; kaitsjatasu 300 eurot.
lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et H.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 600 (kuussada) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 50 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetlus kulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99918700048672 ning selgituse “H.E , otsus nr 1-18-6892, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Asitõend- 1 DVD plaat Tartu Vangla 15.06.2018.a eeluuritavate eluhoone XXX. osakonna valvekaamerate videosalvestustega, mis asub kriminaalasja juures- jätta
Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2
lg 1 alusel kriminaalmenetluse kulud 1050 eurot: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 30 eurot (24.07.2018 ülekuulamine) + 90 eurot (vahistamine) + 120 eurot (toimikuga tutvumine + taotluse esitamine) + 60 eurot (30.08.2018 kokkuleppe läbirääkimised) ( ) = 300 eurot; sundraha 750 eurot.
lg 3 alusel jätta sundrahast 450 eurot riigi kanda, sest isikul on tasuda eelnevad kohtunõuded ning kinnipidamisasutuses ta ei tööta.
lg 3 kriminaalmenetluse kulude 600 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav H.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav H.E, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. 3
§-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.E süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas H.E menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 300 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). Vastavalt
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. H.E on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma, kuid taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades, et H.E kannab vanglakaristust ja ei tööta ning samuti tulenevalt sellest, et tal on tasuda veel mitmeid rahalisi nõudeid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu.
Kohus on seisukohal, et arvestades H.E varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda
lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 600 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.