← Eesti

2-21-8472/30

Obsah (6)§ 100§ 101§ 102§ 108§ 105§ 210

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2022. a, Tallinn Kohtuasja number

) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on.

§ 100

lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kuna elatise nõue on esitatud 4 2-21-8472 alammääras, siis ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama.

  1. Hageja mõlemal vanemal on majanduslikult võimalik oma lapsele ülalpidamist anda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga. Hageja ema ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Põhjendatud ei ole kahelda selles, et hageja ema on võimeline hagejale ülalpidamist andma ja et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt hageja ema sissetulekut ja ülalpidamisvõimet.
  2. Kostja pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 07.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-
  3. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 22.09.2021 määrusega on lõpetatud kostja pankrotimenetlus ja on algatatud kostja kohustustest vabastamise menetlus. Määrus on jõustunud 08.10.
  4. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.09.2020, seega pärast pankroti väljakuulutamist. Kuna elatist ei nõuta pankroti väljakuulutamise eelse aja eest, siis ei ole hagejal seadusest tulenevat keeldu ega takistust elatise nõude esitamiseks. Kohus saab elatise hagi rahuldamisel elatise välja mõista, kuid hagejal tuleb arvestada, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ajal saab kostjalt elatise sissenõudmisel lähtuda täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st
  6. Kohus nõudis kostjalt teavet oma töötamise kohta ja tõendeid sissetuleku kohta alates 01.09.2020, samuti varalise seisundi kohta. Kostja ei ole kohtule nimetatud teavet esitanud ja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on lapsele elatist maksnud. Seega on tõendatud, et kostja ei ole maksnud hagejale elatist alates 01.09.2020 ja hageja elatise nõue on põhjendatud. Kostja ei ole esitanud kohtule teavet ja tõendeid, millest võiks järeldada, et kostjal on takistused töötamiseks ja lapse ülalpidamiseks vahendite teenimiseks. Samuti ei ole kohtule avaldatud asjaolusid, mis takistaksid kostjal teenida töötasu rohkem kui kuupalga alammääras. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal üks laps - hageja. Kostja on vastuses hagile avaldanud, et tema sissetulekuks on kuupalga alammäär 584 eurot ning et seda ületav osa võetakse temalt kui pankrotivõlgnikult ära vastavalt seadusele ja et ta saaks maksta elatist summas, milles seadus võimaldab temale raha kätte jätta ülalpeetava olemasolul, so 1/3 kuupalga alammäärast, so 194,67 eurot. Eeltoodu ei ole takistuseks kostjalt elatise väljamõistmisel. Kostjal on võimalik elatist maksta nii kaua, kui kogu välja mõistetud elatise saab makstud.
  7. Kohus leidis, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid ei anna alust mõista elatis välja alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra, mistõttu ei pidanud kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat elatist lapsetoetuse osa võrra. 15.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Maakohus leidis, et on põhjendatud elatise väljamõistmine ka tagasiulatuvalt.

  1. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ema nõustunud sellega, et elatis makstakse tema pangakonto asemel hageja pangakontole, seega on lapse pangakontole raha maksmisega kostja oma ülalpidamiskohustuse täitnud. 5 2-21-8472 Apellatsioonkaebus
  2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja tagasiulatuv elatis summas 2286,50 eurot ja teha selles osas uus otsus, jättes hagi tagasiulatuva elatise saamiseks rahuldamata. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis 292 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 26.05.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis 25 eurot kalendrikuus alates 26.05.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni, arvestades otsuse täitmisel alates hagi esitamisest tasutud elatist. Lisaks palub kostja tühistada maakohtu otsus selle täitmise viisi ja korda puudutavas osas ning sätestada, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda kuu eest kuu
  3. päevaks C pangakontole selgitusega „X elatis“. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus jaotus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja seadusliku esindaja kanda.
  4. Otsuse tegemisel on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi ja rikkunud menetlusnormi, mh sellega, et on ületanud diskretsioonipiire, ning see viis ebaõige kohtulahendini.
  5. Maakohus on tähelepanuta jätnud selle, et hagiavalduses puuduvad hagi alusesse kuuluvad asjaolud - lapse vajadused. Täiesti on jäetud tähelepanuta ka kostja väited selle kohta, et lapse vajadused ei ulatu pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, st 584 euroni. Kostja on eelduse, et lapse vajadused on 584 eurot kuus, vaidlustanud. Sellises olukorras ei saa maakohus lapse vajadusi üldse analüüsimata jätta. Kostja leiab, et kõige rohkem on hageja kulud kokku 250 eurot kuus (eluase 30 eurot, toit 100 eurot, trenn 30 eurot, muud kulud 90 eurot). Lapse kulude tõendamine ei ole kostja võimuses, kuid kostja on põhistanud, et lapse kulud on väiksemad kui 584 eurot kuus, sest selliste kulude tegemiseks puuduks nii vajadus kui lapse emal majanduslik võimekus.
  6. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, justkui puuduks alaealise elatisenõude lahendamisel vajadus tuvastada hagejat esindava vanema sissetulekut ja ülalpidamisvõimet. Vanemate kohustuse ulatus on võrdne üksnes eelduslikult. Kui vanemate sissetulekud ei ole võrdsed, ei ole

§ 105lg 3 järgi võrdne ka nende ülalpidamiskohustuse ulatus.

Seega pidanuks maakohus asja lahendamiseks tegema kindlaks mõlema vanema sissetulekud ja varalise seisundi, samuti hindama mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet.

  1. Kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. See kaalutlus puudub otsuses täielikult, seega on otsus olulises osas põhjendamata. Kostja tugines maakohtus asjaolule, et välja oli kuulutatud tema pankrot ja tema käsutusse jäi igakuuliselt vaid 584 eurot. Selles kontekstis on arusaamatu maakohtu etteheide, et kostja pole vaatamata kohtu nõudmisele esitanud teavet oma töötamise kohta ja tõendeid oma sissetuleku kohta, samuti teavet oma varalise seisundi kohta. Kostja käsutuses ei ole ja vastavalt TMS § 132 lg-le 1 ei saa olla raha rohkem kui 584 eurot kuus. Alates sellest, kui pankrotihaldur jättis kostjale TMS § 132 lg 2 alusel ülalpeetava jaoks ka 1/3 kuupalga alammäärast, st 194,67 eurot, on kostja tasunud selles ulatuses elatist hagejale.
  2. Kostja taotles elatise väljamõistmisel arvestada ka hageja emale laekuvat peretoetust. Kuna hageja emal on ka varasemast kooselust kaks alaealist last, makstakse talle lasterikka pere 6 2-21-8472 toetust 300 eurot kuus, millest 100 eurot on hagejale langev osa. Lisaks saab hageja 100 eurot igakuulist peretoetust. Kohus jättis selle arvestamata.
  3. Maakohus määras elatise tasumise viisil, et kostja peab kandma elatise tasumise kuule eelneva kuu
  4. päevaks. Sellise otsustuse tegemiseks puudus kohtul õiguslik alus.

§ 100lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kalendrikuu eest ette tähendab, et elatis peaks olema õigustatud isiku või tema esindaja kontol hiljemalt kuu esimesel päeval.

  1. Samuti määras maakohus elatise tasumise viisil, et kostja peab kandma elatise lapse pangakontole. Kostja hinnangul ei ole selline regulatsioon õiguslikult lubatav. Nii hageja ema kui kostja on ühtmoodi lapse varahooldusõiguslikud vanemad, kuid ka varahooldusõiguslikel vanematel ei ole lubatud käsutada lapse kontol olevaid rahalisi vahendeid ilma kohtu eriloata.
  2. Maakohus on mõistnud kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.09.2020-25.05.2021 eest 292 eurot kuus, kokku summas 2286,50 eurot. Ka seda tehes ületas maakohus kaalutlusõiguse piire. Hageja ema esitas elatise nõude esmakordselt 05.05.2021, st 20 päeva enne hagi esitamist. Üldjuhul küll enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista lapse õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist, kuid käesoleval juhul paneks tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja väga raskesse majanduslikku olukorda, arvestades, et kostja on läbi elanud pankrotimenetluse. Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud ja kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanematest on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa

§ 105

lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu. Hageja ema ei ole menetluses kordagi tuginenud väitele, et hageja vajadused oleksid olnud hagi esitamise eelselt katmata.

  1. Kostja hinnangul ei saanuks maakohus mõista temalt elatist välja rohkem kui 25 eurot kuus, ja selle summa on kostja tasunud. Vastustaja seisukoht
  2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluse edasine käik
  3. Ringkonnakohus tunnistas 31.01.2022 määrusega Harju Maakohtu 17.12.2021 otsuse resolutsiooni p 2 alates 01.02.2022 tasumisele kuuluva elatise osas 100 euro ulatuses tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  4. Ringkonnakohus võimaldas pooltel esitada oma seisukohad seoses alates 01.01.2022 kehtiva elatise regulatsiooniga.
  5. Hageja esitas 21.09.2022 avalduse hagist osaliseks loobumiseks ja palub menetleda hageja nõudeid järgmiselt: - mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates hagi esitamisest summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni 31.12.
  6. - mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.01.2022 summas 175,64 eurot kuni 22.08.
  7. 7 2-21-8472 - mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 225,64 eurot alates 23.08.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  8. 14.11.2022 esitas hageja nõude täpsustused, mille kohaselt palub: - mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates hagi esitamisest summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni 31.12.
  9. - mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.01.2022 summas 143,44 eurot kuni 31.03.
  10. - mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.04.2022 summas 155,64 eurot kuni 31.03.
  11. - mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuva suurusena. Alates 01.04.2023 muutva suurusena välja mõistetava elatise suurus ei tohi olla väiksem kui 155,64 eurot kuus. Alates 23.08.2023 välja mõistetava elatise suurus ei tohi olla väiksem kui 225,64 eurot kuus. Hageja väitel saab hageja õde 19-aastaseks 22.08.
  12. XXX erakooli õppeaasta ametlik lõpp toimub augusti kuus (e-gümnaasiumi eeldatav 2022/2023 õppeaasta lõpp on 23.08.2023). Hageja leiab, et tema õde ei vasta perehüvitiste seaduse (PHS) §-s 17 sätestatud tingimustele alates 23.08.
  13. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja seaduslik esindaja alates 23.08.2023 lasterikka pere toetust PHS § 21 lg 1 alusel ega lastetoetust 100 euro ulatuses (vaid 60 euro ulatuses).
  14. Kostja 26.10.2022 vastuse kohaselt on kostja alates hagi esitamisest kuni 31.12.2021 tasunud elatist 390 eurot, mistõttu taotleb kostja selle tasaarvestamist väljamõistetava elatisega. Tasaarvestuse tulemusel jääb kostjal seisuga 31.12.2021 elatise ettemaks summas 210,16 eurot (390-179,84). Perioodil 01.01.2022-31.03.2022 on põhjendatud elatis mitte 175,64 eurot kuus, vaid 143,44 eurot kuus. Kokku teeb see samal perioodil 430,32 eurot (3 x 143,44). Sellest tuleb maha arvestada Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2022 määruse alusel kostja poolt alates 01.02.2022 kuni 31.03.2022 tasutud elatis 100 eurot kuus (01.02.2022 ja 01.03.2022), kokku 200 eurot ja seisuga 01.01.2022 jäänud elatise ettemaks 210,16 eurot. Seega on seisuga 31.03.2022 kostjal elatise ettemaks summas 20,16 eurot (430,32-200-210,16). Põhjendatud on elatise väljamõistmine igakuiselt summas 175,64 eurot alates 01.04.2022 kuni hageja õe
  15. aastaseks saamiseni ja sealt edasi kuni hageja täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus. Sellest tuleb otsuse täitmisel maha arvata samal perioodil hagi tagamise määruse alusel üle kantud elatis, mis alates 01.04.2022 kuni 31.10.2022 on 7 kuu eest kokku 700 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  16. Hageja esitas 21.09.2022 avalduse osaliseks hagist loobumiseks ja 14.11.2022 nõude täpsustused, mille kohaselt on hageja loobunud hagist järgnevas osas: tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.09.2020-25.05.2021 eest elatise võlgnevuse nõude osas summas 2286,50 eurot; alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 143,44 eurot kuus ületava elatise nõude osas; alates 01.04.2022 kuni 22.08.2023 155,64 eurot kuus ületava elatise nõude osas; alates 23.08.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus ületava nõude osas. Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab ringkonnakohus TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes 8 2-21-8472 nimetatud ulatuses tsiviilasja menetluse. Kolleegiumi hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid hagist loobumise vastuvõtmist. TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus menetlust lõpetades ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust juhindudes tühistab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse osas, millest hageja on hagist loobunud. Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 alusel uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, siis on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
  17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb lisaks TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise perioodil alates 26.05.2021 kuni 31.12.2021 942,9 eurot ületavas osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 26.05.2021 kuni 31.12.2021 summas 942,9 eurot. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kostjalt menetluskulude väljamõistmise osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada elatise tasumise viisi määramise osas ja määrata elatise tasumise viisiks kostja poolt elatise tasumine eelneva kuu
  18. päevaks C pangakontole selgitusega „X elatis“. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
  19. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja poolt esitatud täiendavate tõendite osas. Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisana tõendi (kostja Swedbank AS arvelduskonto väljavõtte) selle kohta, et kostja on tasunud hagejale 04.08.2021 ja 08.09.2021 elatist kokku 390 eurot. 14.09.2022 vastuse lisana esitas kostja ringkonnakohtule kostja pangakonto väljavõtte elatise tasumise kohta alates 01.02.2022 kuni 01.09.
  20. 26.10.2022 menetlusdokumendi lisana esitas kostja enda pangakonto väljavõtte elatise tasumise kohta alates 01.09.2022 kuni 06.10.
  21. Ringkonnakohus võtab kostja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendi TsMS § 652 lg 4 alusel vastu, kuna need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Kohus peab elatise väljamõistmisel tagasiulatuva perioodi eest arvesse võtma juba tasutud elatist (vt Riigikohtu 21.03.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 11). Kostja poolt 14.09.2022 ja 26.10.2022 menetlusdokumentidele lisatud täiendavad tõendid võtab ringkonnakohus vastu TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel, kuna antud tõendid on tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist ja need on eeltoodud põhjusel samuti vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.
  22. Maakohus leidis, et kuna hageja esitas kostja vastu elatise nõude seaduses sätestatud miinimummääras, siis ei pea hageja enda vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendama. Ringkonnakohus nõustub sellega. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13 ning 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna hageja esitas nõude miinimummääras elatise saamiseks, ei pidanud ta enda vajadusi tõendama ja kehtib eeldus, et lapse vajadused ongi seaduses sätestatud miinimummääras. Seetõttu on kostja etteheide maakohtule hageja vajaduste analüüsi puudumise kohta ekslik.
  23. Maakohus on eksinud aga

§ 102

lg 2 kohaldamisel, kui leidis, et praegusel juhul ei ole kostja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annavad aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pankrot kuulutati 9 2-21-8472 välja Pärnu Maakohtu 07.02.2020 määrusega ning 22.09.2021 määrusega on lõpetatud kostja pankrotimenetlus ja on algatatud kostja kohustustest vabastamise menetlus. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra.

§ 102

lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Kostja väitel ei ole kostja käsutuses ja vastavalt TMS § 132 lg-le 1 ei saa olla raha rohkem kui 584 eurot kuus ning alates sellest, kui pankrotihaldur jättis kostjale TMS § 132 lg 2 alusel ülalpeetava jaoks ka 1/3 kuupalga alammäärast, st 194,67 eurot, on kostja tasunud selles ulatuses elatist hagejale. Riigikohus on selgitanud, et muuhulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt ka Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostja väide selle kohta, et pankrotimenetluse ajal ei saanud kostja käsutuses olla rohkem rahalisi vahendeid kui 584 eurot kuus ning sellele lisanduv ülalpeetava jaoks 1/3 kuupalga alammäärast, st 194,67 eurot. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. Sissenõuet ei saa pöörata eelkõige täitemenetluse seadustikus nimetatud varale. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Seega ei saanud kostja käsutuses alates 26.05.2021 kuni 21.09.2021 olla rahalisi vahendeid rohkem kui 778,67 eurot kuus, millest oli ülalpeetava jaoks ette nähtud 194,67 eurot. Ringkonnakohus nõustub, et kostja käsutusse jäetud palga alammäär ei võimaldanud kostjal hagejale elatist tasuda, kuid hageja käsutusse täiendavalt jäetud 1/3 kuupalga alammäärast, st 194,67 eurot, seda sellises ulatuses võimaldas.

  1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ajal aga PankrS § 108 lg-s 3 sätestatud piirang ei kohaldu. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg 1 kohaselt oli võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pidanud võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Nimetatud sätetest tulenevalt ei olnud võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse ajal piiratud võimalusi elatist seaduses sätestatud määras tasuda. Seega ei ole kostja väide, et alates 22.09.2021 kuni 31.12.2021 puudus tal võimalus hagejale seaduses sätestatud miinimummääras elatist maksta, põhjendatud. Maakohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et kostjal tuleb tõendada enda varalist seisundit, kuid kostja tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et perioodi osas alates 22.09.2021 kuni 31.12.2021 ei ole tõendatud, et kostjal poleks olnud varalisest seisundist tulenevalt võimalik hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras maksta.
  2. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmise alusena ka hageja emale laekuvatele peretoetustele. Kostja väitel on hageja emal ka varasemast kooselust kaks alaealist last, mistõttu makstakse talle perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 lg 2 järgi lasterikka pere toetust 300 eurot kuus, millest 100 eurot on hagejale langev osa. Lisaks saab kostja väitel hageja PHS § 17 lg 3 teise lause järgi 100 eurot igakuist 10 2-21-8472 lapsetoetust. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Riigikohus on varasemalt leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Riigikohus on selgitanud, et kohus saab

§ 210lg 2 kohaselt mõista kuni 31.

detsembrini 2021 elatise välja enne

  1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
  2. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
  3. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 17.1). Lapsetoetus või lasterikka pere toetus on alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 5 kohaselt

§ 101

alusel arvutatud elatise komponent, mida kohus peab elatise suuruse arvutamiseks analüüsima (vt viidatud Riigikohtu otsuse p 20.4). Ringkonnakohus leiab, et arvestades Riigikohtu seisukohti perekonnaseaduse kohaldamise osas enne 01.01.2022, on käesolevas asjas põhjendatud võtta peretoetusi arvesse üksnes perioodi osas alates 26.05.2021 kuni 21.09.2021. Kuna võlgniku kohustustest vabastamise perioodi ajal alates 22.09.2021 kuni 31.12.2021 kohus

§ 102

lg 2 sätestatud mõjuvat põhjust miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ei tuvastanud, ei ole selle perioodi osas peretoetusi arvesse võtta võimalik.

  1. Arvestades seda, et lasterikka pere toetus on mõeldud kogu pere toimetuleku toetamiseks, sh perele piisava sissetuleku tagamiseks, et katta ära suure pere kõigi liikmete vajadused ja vähendada lasterikka pere vaesusriski, mitte üksnes lasterikka pere laste kulutuste katmiseks (selleks on mõeldud lapsetoetus), on kolleegiumi hinnangul üldjuhul põhjendatud jagada lasterikka pere toetus võrdselt kõigi toetust saava vanema pereliikmete vahel, mitte üksnes laste vahel. Pooled ei vaidle selle üle, et lasterikka pere toetust tuleb elatise vähendamisel arvesse võtta 50 euro ulatuses (=300/2)/3). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja saab
  2. lapsena lapsetoetust 100 eurot, mitte 60 eurot kuus (PHS § 17 lg 3 teine lause). Seega ½ hageja lapsetoetusest on 50 eurot.
  3. Eelnevast tulenevalt oli kostja perioodil alates 26.05.2021 kuni 21.09.2021, arvestades hageja peretoetusi, kohustatud tasuma hagejale elatist 94,67 eurot kuus (=194,67-50-50), seega kokku 369,33 eurot. Perioodil alates 22.09.2021 kuni 31.12.2021 oli kostja kohustatud tasuma hagejale elatist 292 eurot kuus, seega kokku 963,57 eurot. Kokku on kostja kohustatud hagejale maksma elatist perioodi eest alates 26.05.2021 kuni 31.12.2021 summas 1332,9 eurot. Kuna kostja on alates hagi esitamisest kuni 31.12.2021 tasunud elatist 390 eurot (tl 45), kuulub kostjalt hageja kasuks nimetatud perioodi eest välja mõistmisele elatis summas 942,9 eurot.
  4. Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ka alates 01.01.2022 elatise välja mõistmise osas, sest apellatsioonimenetluse ajal on õiguslik olukord muutunud, sh on muutunud miinimumelatise regulatsioon (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 12). 01.01.2022 jõustunud

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks

§ 101

lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

§ 101

lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 11 2-21-8472

  1. Hageja leiab, et tal on õigus saada kostjalt igakuist elatist alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 143,44 eurot kuus. Kostja ei vaidle sellele vastu. Kokku moodustab elatis sel perioodil 430,32 eurot (3 x 143,44). Sellest tuleb maha arvestada kostja poolt alates 01.02.2022 kuni 31.03.2022 tasutud elatis kokku 200 eurot, mistõttu kuulub nimetatud perioodi eest kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 230,32 eurot.
  2. Hageja soovib 14.11.2022 haginõude täpsustuse kohaselt perioodi osas alates 01.04.2022 kuni 22.08.2023 kostjalt hageja kasuks elatise 155,64 eurot kuus välja mõistmist ning alates 23.08.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise 225,64 eurot kuus välja mõistmist. Ringkonnakohus leiab, et hageja 14.11.2022 menetlusdokumendis toodud arvutuskäik on õige. Arvestades, et elatise baassummale 209,2 eurot lisandub perioodil 01.04.2022 kuni 31.03.2023 46,44 eurot (=1548 x 0,03), moodustab elatis sel perioodil 255,64 eurot. Kuna lasterikka pere toetust tuleb elatise vähendamisel arvesse võtta 50 euro ulatuses (=300/2)/3) ja hageja saab
  3. lapsena lapsetoetust 100 eurot kuus, moodustab elatise summa antud perioodil 155,64 eurot. Perioodil alates 01.04.2023 kuni 22.08.2023 moodustab elatise summa sarnaselt eeltoodule samuti 155,64 eurot. Seoses sellega, et hageja õde saab 19-aastaseks 22.08.2023 ning XXX erakooli õppeaasta ametlik lõpp on augusti kuus (e-gümnaasiumi eeldatav 2022/2023 õppeaasta lõpp on 23.08.2023), ei vasta hageja õde PHS §-s 17 sätestatud tingimustele alates 23.08.2023 ning hageja seaduslik esindaja ei saa alates 23.08.2023 lasterikka pere toetust PHS § 21 lg 1 alusel. Tulenevalt PHS § 17 lõikest 2 ei saa hageja seaduslik esindaja alates 23.08.2023 hageja õe eest ka lapsetoetust. Vastavalt PHS § 17 lõikele 3 on lapsetoetus hageja eest alates 23.08.2023 60 eurot (100 euro asemel). Sellest tulenevalt on elatise suurus alates 23.08.2023 igakuiselt 225,64 eurot. Sellest tuleb otsuse täitmisel maha arvata alates 01.04.2022 kuni kohtulahendi jõustumiseni kostja poolt makstud elatis.
  4. Kostja on palunud tühistada maakohtu otsus selle täitmise viisi ja korda puudutavas osas ning sätestada, et kostjal tuleb iga kuu elatis tasuda kuu eest kuu
  5. päevaks C pangakontole selgitusega: „X elatis“. Maakohus on määranud elatise tasumise viisil, et kostja peab kandma elatise otse lapse pangakontole. Kostja hinnangul ei ole selline viis õiguslikult lubatav. Riigikohus on selgitanud, et elatist tuleb maksta selle vanema kontole, kelle juures laps elab, v.a juhul, kui vanemad on omavahel kokku leppinud, et ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui elatist maksma kohustatud vanem kannab elatise summa lapse arvelduskontole (vt Riigikohtu 21.03.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 12). Vaidlust ei ole selles, et hageja elab oma ema juures. Lisaks ei ole pooled esile toonud, et hageja vanemad oleksid kokku leppinud elatise maksmise lapse pangakontole. Seega ei esine käesoleval juhul aluseid elatise tasumiseks lapse pangakontole.
  6. Kostja peab maakohtu otsuse järgi kandma elatise tasumise kuule eelneva kuu
  7. päevaks. Sellise otsustuse tegemiseks puudus kostja hinnangul kohtul õiguslik alus, kuna

§ 100lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Riigikohus on selgitanud, et

§ 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-135-17, p 13.5). See ei välista ringkonnakohtu hinnangul järgneva kuu elatise maksmist eelneva kuu

  1. päevaks.
  2. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus ka kohtuotsuse täitmise viisi osas osaliselt tühistada ja määrata otsuse täitmise viisiks, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda eelneva kuu
  3. päevaks C pangakontole selgitusega „X elatis“.
  4. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uus jaotus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus jättis menetluskulud kostja 12 2-21-8472 kanda. Ringkonnakohus tühistab hagi osalise rahuldamise ja hageja osalise hagist loobumise tõttu maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ning jätab TsMS § 168 lg 4 ja § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
  5. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 ning TsMS § 164 lg 1 alusel ka ringkonnakohtu menetluse kulud poolte endi kanda, välja arvatud hageja 14.11.2022 menetlusdokumendi esitamise tõttu kostjal tekkinud menetluskulud, mis tuleb TsMS § 169 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 169 lg 1 kohaselt kannab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Hageja esitas 21.09.2022 avalduse hagist osaliseks loobumiseks. Hageja täpsustas oma nõuet 14.11.2022 menetlusdokumendis, mille esitamine polnuks vajalik, kui hageja oleks oma nõude korrektselt esitanud juba 21.09.2022 menetlusdokumendis. Seoses 14.11.2022 menetlusdokumendi esitamisega pidi ringkonnakohus küsima ka kostja seisukoha ja kostjal tekkis sellest tulenevalt täiendav menetluskulu summas 67,2 eurot (0,4 tundi x tunnihind 168 eurot koos käibemaksuga). Nimetatud kulu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.