← Eesti

2-22-11015/18

Obsah (5)§ 420§ 178§ 175§ 477§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-11015 Ts

) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja taotluse apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata. 3 13. Esmalt lahendab kohus kostja taotluse. Kostja tugines kaebuse vastuses väitele, et hageja kaebus võeti ebaõigesti menetlusse. Kaebuse esitamise eeldused ei olnud täidetud, kuna menetluskulude taotlus polnud hagi esemeks ning apellatsioonkaebuse esitamisel tagaseljaotsusele (

§ 420lg 1) peetakse silmas üksnes hagi eseme (materiaalõigusliku nõude) rahuldamist.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega. Menetlusosalisel on õigus menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada ja selline õigus tuleneb alati

§ 178

lg-st 1, olenemata sellest, kas millisel viisil põhivaidlus lahendati ja kas kulude rahaline suurus määrati kindlaks lõpplahendiga või eraldi määrusega pärast lõpplahendi jõustumist. 14. Järgmisena lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem/rohkem aega. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

§ 174

lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hageja etteheited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult ja ammendavalt, miks esinduskulud olid vajalikud ja põhjendatud just väljamõistetud ulatuses ning miks tuli toimingute ajakulu vähendada. Kohtu põhjendused olid piisavad ja selgelt jälgitavad. Kohus hindas menetluskulusid lühidalt ja konkreetselt, arvestades menetluse mahtu. Käesolevas asjas ei olnud põhjendatud nii suure ajakulu teke hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisel. Hageja nõude oleks saanud hagis sõnastada oluliselt väiksema ajakuluga, kuivõrd tegemist polnud keeruka ja detailirohke vaidlusega, vaid küllaltki selgetel asjaoludel põhineva rahalise nõudega. Hageja ei teadnud hagiavalduse koostamisel, kas kostja plaanib hagile vastuväiteid esitada. Seejuures ei saa nõustuda apellandi väitega, et just hagi põhjalikkus tingis kostja otsuse vastuväiteid mitte esitada. Kostja oleks võinud vastuväited esitamata jätta ning nõuet tunnistada ka oluliselt väiksema ajakuluga koostatud hagiavalduse esitamisel eeldusel, et nõue on selgelt formuleeritud. Vaid lisade arv ja menetlusdokumentide pikkus ei ole aluseks esindaja toimingute hindamisel ja tasu väljamõistmisel

§ 175lg 1 alusel.

Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks saab arvestada esindaja tunnitasu suurust. Maakohus ei eksinud

§ 175lg 1 kohaldamisel.

Kaebuse kohaselt rikkus maakohus määruse tegemisel põhjendamiskohustust. Ka selle väitega ei saa ringkonnakohus nõustuda. Kõnealuse menetluse väikest mahtu arvestades saab maakohtu põhjendusi pidada piisavaks ning põhjenduste maht on proportsionaalne menetluse keerukuse ja mahuga. Eeltoodud põhjustel asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, ei rikkunud põhjendamiskohustust ja kontrollis avaldust nõuetekohaselt. 4 Arvestades käesoleva menetluse kulgu, sisu ja keerukust, on maakohtu järeldused veenvalt esitatud ja lõppkokkuvõttes õiged. 15. Arvestades eeltoodut, ei ole hageja apellatsioonkaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Puudub maakohtu poolne rikkumine, mis võiks anda alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja menetluskulude suuruse ümberhindamiseks. 16.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 17.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.