Obsah (4)

§ 6§ 175§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-2057 X kohustuste

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 17.03.

1. a määrusega kuulutati välja X pankrot. 21.11.
2. a lõpetas kohus X pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades Yi täitma usaldusisiku kohustusi. 15.09.
3. a esitas võlgnik aruande. Võlgnikul on täitmata järgmised kohustused: Võlausaldaja Kohtutäitur Marek Laanemets Kohtutäitur Hille Kudu Kohtutäitur Katrin Vellet Kohtutäitur Kaire Põlts Aktiva Finants OÜ/Danske Bank A/S Tunnustatud nõue (eurodes) 544,38 37,36 694,34 50,69 3 640,90 Tagasimakse 0 eurot 0 eurot 0 eurot 0 eurot 0 eurot Kohtumääruse põhjendused 1.

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. 2.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 07.11.2022. a kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud.

§ 175

lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 15.09.2022. a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. 3.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Aktiva Finants OÜ hinnangul ei ole võlgnik teinud kogu kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul mingeid pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja kustutada osaliselt oma võlgnevust võlausaldaja ees. Võlausaldaja hinnangul ei tegele võlgnik mõistlikult tulutoova tegevusega ning on võlausaldajate huve kahjustanud sellega, et on jätnud võlausaldajatele iga-aastased väljamaksed tegemata (tl 99). Kohtutäitur Katrin Vellet ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Menetluse jooksul ei ole võlgnik teinud isegi jõukohaseid makseid oma kohustuste katteks (tl 103). 4.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse 2 võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Seega peab võlgniku kohustuste rikkumine olema toimunud vähemalt raskelt hooletult.

1. Võlgnik esitas 28.04.
2. a aruande, mille kohaselt töötab ta XXX OÜ xxx xxx. Igakuine töötasu on 400 eurot. Igakuised kulud on samuti 400 eurot (tl 76). 09.01.
3. a esitas võlgnik aruande, mille kohaselt töötab ta XXX OÜ-s xxx. Igakuine töötasu on 500 eurot ja igakuised kulud on 500 eurot (tl 83-84). 15.09.
4. a esitas võlgnik aruande, mille kohaselt töötab ta XXX OÜ-s. Igakuine töötasu on 500 eurot (bruto) ja igakuised kulud on 400 eurot (tl 92-93). 6.

§ 173

lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Käesolevas menetluses esitatud tõenditest nähtub, et võlgnik ei ole võlausaldajatele makseid teinud. Võlgnik möönab, et on jätnud võlausaldajatele maksed tegemata, kuid põhjendab seda asjaoluga, et tal ei ole raha (tl 105). 7. Võlgnikul on võimalik saada kohustusest vabaks üksnes juhul, kui ta on täitnud ettenähtud seadusest tulenevad kohustused ning suutnud kohustuste täitmist kohtule ka tõendada.

§ 175

lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 3-2-1-49-16, p 15). Juhul kui võlgnik ei ole enda kohustusi täitnud, peab ta tooma kohtu ette asjaolud ja tõendama, et ta ei rikkunud kohustusi süüliselt või ei kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Peamise kohustusena peab võlgnik enda kohustustest vabastamise menetluses tooma kohtu ette asjaolud ja esitama tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et ta on tegelenud võlgadest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsinud (

§ 173lg 1).

Sealjuures ei piisa üksnes töötasu saamisest või ametikoha pidamisest, vaid võlgnik peab tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, või kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siis vähemalt tegema kõik endast mõistlikult võimaliku, et selline tegevus leida.

1. Kohtu hinnangul ei vabanda võlgniku selgitus kohustuste täitmata jätmist. Kui võlgnikul ei ole õnnestunud piisavat sissetulekut hankida, millest võlausaldajatele väljamakseid teha, ei kaota võlgnik siiski võimalust kohustustest vabaneda juhul, kui võlgnik tõendab, et ta on täitnud võlgniku kohustusi korrektselt läbi selle, et on teinud piisavaid pingutusi tulutoova tegevuse otsimiseks. Võlgnik käesoleval juhul seda teinud ei ole.
2. Võlgniku kinnitusel on ta ise endale määranud töötasu suulise lepingu alusel (tl 105 pöördel). Kohus nõustub võlausaldajaga selles, et võlgnikul ei ole olnud ühtegi veenvat takistust oma sissetulekute suurendamiseks. Võlgnik ei ole käesolevas menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tulutoovamat töökohta otsinud.
3. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul töötanud ettevõttes XXX OÜ ning olnud 20.09.
4. a – 4.10.
5. a ning 11.05.2020 kuni käesoleva ajani ka ettevõtte juhatuse liige. Alates 05.05.
6. a on võlgnik ka ettevõtte ainuosanik. Ettevõtte juhatuse liige on perioodil 4.10.
7. a kuni 11.05.
8. a olnud Y, kes on võlgniku elukaaslane. XXX OÜ
9. a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli ettevõtte käive
10. aastal 316 017 eurot, kasum 18 654 eurot, kuid võlgniku töötasu oli algselt vaid 400 eurot, hiljem 500 eurot kuus.
11. Kohtu hinnangul ei saa mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks nimetada aastaid sama töötasuga (miinimumtasu, millest ei ole võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha) töötamist. Üksnes töökoha olemasolu, arvestamata töötasu, ei saa käsitleda mõistlikult 3 tulutoova tegevusena. Ei ole eluliselt usutav, et kasumiga tegutseval ettevõttel, kus võlgnik täidab võlgniku enda selgituste kohaselt kõiki kohustusi, ei ole võimalik võlgnikule kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul suuremat tasu maksta. Võlgnikul on kõrgem haridus. Kohus ei pea usutavaks, et võlgnik töötab kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul endale ja oma lähikondsele kuuluvas ettevõttes madala töötasu eest ega pinguta piisavalt leidmaks püsivat ja tasuvat tööd. 12.

§ 173

mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole põhjendanud ega esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud tasuva töökoha otsimiseks. Võlgniku käitumine näitab, et tal ei ole olnud huvi tulutoova tegevuse leidmiseks selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlgnik on rahuldunud alampalgaga. Samal ajal on viimase viie aasta jooksul keskmine töötasu stabiilselt tõusnud. Statistikaameti kodulehelt on nähtav, et perioodil 2017 kuni 2021 on keskmine brutotöötasu vahemikus 1221-1548 eurot (vt http://www.stat.ee/stat-keskminebrutokuupalk). Arvestades võlgniku vanust, haridust ja töövõimelisust, ei ole eluliselt usutav, et 5 aasta kestel ei ole tal olnud võimalik leida tööd, mis tagaks suurema töötasu kui miinimumpalk. Võlgnik ei ole esile toonud ühtegi põhjendatud asjaolu, mis õigustaksid tema võimatust tulutoovamat tööd otsida. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik ei olnud võlausaldajatele hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi makset võlgnevuse katteks. Võlausaldaja on esile toonud, et võlgnevuse eest vastutav solidaarvõlgnik on tasunud 11 296,64 eurot. Võlgniku osa on 3 640,90 eurot, kuid võlgnik ei ole ka selle kohustuse täitmiseks teinud ühtegi pingutust (tl 99). Võlgniku suhtumine peegeldab soovimatust mõista kohustustest vabastamise menetluse tähendust ja tahtmatust teha pingutusi sellega pakutud uue majandusliku ja sotsiaalse alguse saamiseks. Selline võlgniku käitumine tähendab

§ 173

lg 1 järgsete kohustuste rikkumist ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamist. Kuna võlgnik on olnud võlgadest vabastamise menetluse alustamisel talle pandud kohustustest teadlik (tl 69-70), on kohustuste täitmata jätmine olnud kohtu hinnangul teadlik ja tahtlik tegevus, mistõttu saab võlgniku käitumist pidada

§ 175lg 2 p 2 tähenduses süüliseks.

1. Võlgniku selgituste kohaselt on tema igakuised püsikulud lastele 700 eurot, kommunaalmakseteks 450 eurot, söögile 200 eurot inimese kohta, lisaks kütus 300 eurot (kohtuistung ajamärk 00:15:59). Kohtule esitatud aruandluse kohaselt on võlgniku sissetulekud 500 eurot (bruto) ja igakuised püsikulud 400-500 eurot.
2. Võlgnik on kinnitanud, et teab enda kohustusi kohustustest vabastamise menetluses (tl 31). Vaatamata sellele, on võlgnik esitanud kohtule aruandlust, mis ei kajasta võlgniku vara ja kohustusi vastavuses tegelikkusega. Hinnates võlgnikku käitumist ja suhtumist enda kohustuste täitmisesse, on võlgnik jätnud kohtu hinnangul käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata, arvestades, et võlgniku olukorras oleks mõistlik isik käitunud oluliselt hoolsamalt, ning et võlgnik rikkus enda kohustusi pikaajaliselt (so terve menetluse jooksul). Enda sissetulekute ja vara kohta korrektse teabe andmata jätmine ei saa selle kohustuse olemusest tulenevalt olla muu kui tahtlik. Eeltoodust tulenevalt on tegemist süülise kohustuste rikkumisega (

§ 175lg 2 p 2).

Kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamise avalduse rahuldamata. 15.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4 Menetluskulude jaotus 16. Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5