← Eesti

4-22-1479/34

Obsah (8)§ 2§ 204§ 156§ 155§ 29§ 55§ 30§ 23

4-22-1479 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2022. a, Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-22-1479 (2630,22,001281) Kohtunik Anu Tammeniit K

§ 2, § 132 p 1, § 133135 kohus otsustas: 1.

Jätta Lehor Kallase kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse IV patrulligrupi 20.04.2022 otsus väärteoasjas nr 2630,22,001281 muutmata. 2. Rahatrahv 120 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le EE777700771003813400 LHV pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor 1

(8)4-22-1479 pangas, viitenumber 10220172765713. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Kui süüdlane ei tasu nõuet täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt

§ 204

lgle 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

  1. Menetluskulud summas 940 eurot jätta Lehor Kallase kanda.
  2. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule.

§ 156

lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 28.11.2022.a. Asjaolud ja menetluskäik 20.04.

  1. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullpolitseinik Heigo Tamsalu kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Lehor Kallas 20.04.2022 kella 21.33 ajal Järva maakonnas Järva vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt-l
  2. km juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120km/h+/-4km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Kiirmenetluse otsusega nr 2630,22,001281 määras kohtuvälise menetleja nimetatud väärteo toimepanemise eest Lehor Kallasele karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o. 120 eurot. Kaebuse sisu 04.05.
  3. a esitas Lehor Kallase kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebaja leiab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada kohtuvälise menetleja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Väärteotoimikus puuduvad tõendid, mille alusel võiks kaebajat vastutusele võtta väärtprotokollis kirjeldatud teo eest. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist väärteokoosseisu puudumise tõttu ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel või § 30 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Piret Pesti oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule leiab, et väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud materiaalõigust ja väärteomenetluse seadustikust tulenevaid õigusnorme ning palub jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 2

(8)4-22-1479 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse Lehor Kallasele ette mootorsõiduki juhtimist 20.04.
  1. a kella 21.33 ajal Järva maakonnas Järva vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mntl
  2. kilomeetril suunaga Tartu poole, s.o asulavälisel teel, kiirusega 120km/h+/-4km/h ning seega lubatud kiiruse ületamist mitte vähem kui 26 km/h. Seega peab kohus analüüsima, kas Lehor Kallas juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud suurimat sõidukiirust ületades, sh millises määras Lehor Kallas lubatud sõidukiirust ületas. Vaidlust ei ole selles, et Lehor Kallas juhtis mootorsõidukit 20.04.
  3. a kella 21.33 ajal asulavälisel teel Järva maakonnas Järva vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt-l suunaga Tartu poole. Kohtuistungil menetlusalune isik ei vaidlustanud mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis nimetatud ajal, kuid leidis, et möödasõitu tehes ta enda arvates kiirust ei ületanud. Otsustas teha möödasõitu, kuna tema ees sõitva sõiduki juht sõitis ebastabiilselt, vahepeal sõitis 78 km/h ja siis jälle kiirendas. Kiirmenetlusega oli nõus kuna ei näinud vajadust hakata vaidlema. Avaldas ka politseile, et ta enda arvates kiirust ei ületanud. Hiljem järele mõeldes tundus aga, et see ei olnud tema suhtes õiglane. Kaebuses on märgitud, et kohtuväline menetleja ei ole otsust tehes arvestanud asjaoludega, et väärteo toimepanemise asjaolud ei ole selged. Kaebuses leitakse, et kuna kiirmenetluse otsus oli tõendatud vaid menetlusaluse isiku ütluste ja kiirusemõõturi protokolliga ning menetlusaluse isiku ütlusest ei tulene, et tema on inkrimineeriva teo toime selliselt pannud, siis tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuses väljatoodu ei vasta tegelikkusele. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et kaebuse esitaja tunnistab rikkumist, sh kiiruse ületamist. Samuti selgitab, et ületas kiirust seetõttu, et soovis teisest sõidukist võimalikult kiiresti mööda sõita ja sai hetkeks kiiruse 120 km/h. Kohus märgib, et isegi juhul kui menetlusalune isik ei tunnista oma süüd, ei ole tegemist kiirmenetlust välistava asjaoluga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14.05.

  1. a kohtuotsuse nr 3-1-1-60-03 punktis 7.2 väljendanud, et väärteomenetluse seadustikust ei tulene, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise eitamine oleks kiirmenetlust välistav asjaolu. 09.10.
  2. a kohtuotsuses nr 3-1-1-109-03 punktis 6 on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused. Seaduse kohaselt peavad rikkumise asjaolud olema selged. Samuti on nõutav, et menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga (

§ 55lg 1 p-d 1-3).

Viidatud eeldused on selles asjas täidetud. Seega ei nõustu kohus kaitsjaga selles, et kiirmenetlust ei oleks tohtinud kohaldada. Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et 20.04.

  1. a kella 21.33 ajal mõõdeti Lehor Kallase poolt juhitud mootorsõiduki x x (reg märk x) sõidukiiruseks 120 km/h +/- 4 km/h. Mõõtmise kohaks oli Järva maakond Järva vald Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
  2. 3

(8)4-22-1479 kilomeeter suunaga Tartu poole. Sõiduk liikus
  1. sõidurajal pärisuunas, sooritas möödasõitu ja lähenes. Kiirus fikseeriti kui sõiduk oli tagasi oma sõidureas. Ühtlasi nähtub protokollist, et oli pime aeg. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Seega ületas Lehor Kallas lubatud sõidukiirust vähemalt 26 km/h võrra. Kaitsja esitas kohtule enda tehtud 3 fotot kohast, kus asub Tallinn-Tartu mnt
  2. km post. Kaitsja hinnangul on nende fotodega tõendatud asjaolu, et
  3. km-l ei ole võimalik kiirust ületada ja teise sõiduratta minna, kuna seal on eraldussaar, kuhu on paigaldatud ka tõkked. Kohus märgib, et menetlusalune isik ise ei ole väitnud, et möödasõit toimus sellel ristmikul, kus on sõiduradu eraldavad postid. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise koht on lisaks kiirusmõõte kasutamise protokollile tõendatud ka tunnistajate ütlustega ja Transpordiameti vastusega. Kohus märgib, et süüteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et menetlusalusel isikul oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud (RKKKo nr 4-17-3969 p 7.2). Asja lahendamisel ei ilmnenud kordagi sellist asjaolu, et menetlusalune isik ei saanud aru millist rikkumist talle ette heidetakse ja ta ei ole kordagi oma ütlustes (nii kohtus kui kohtuvälises menetluses) avaldanud, et tema ei viibinud otsuses märgitud ajal väärteo toimepanemise kohas. Tunnistaja Heigo Tamsalu andis kohtus ütlusi, et nad teostasid 20.04.
  4. a liiklusjärelvalvet Tallinn-Tartu mnt
  5. km Hermani bussipeatuse juures ristmikul olles. Kilomeetripostid sellel teelõigul ei vasta tegelikkusele. Möödasõit toimus Tallinn-Tartu mnt
  6. km-l Hermani külas, mis on Koigi küla ristist paar kilomeetrit Tartu poole. Ka tunnistaja Caroline Koidu (Koit) andis kohtus ütlusi, et 20.04.
  7. a mõõtsid nad kiirust Tallinn-Tartu mnt
  8. km-l. Sõiduk lähenes neile Tallinna poolt Tartu suunas. Asukoha märkimisel lähtuvad nad nendest kilomeetritest, mis tulevad Maanteeametist, mitte postidest. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka teenistuslehe väljavõte, mille kohaselt toimus 20.04.
  9. a kiiruse ületamine Hermani külas ristmikul. Transpordiameti vastusest nähtub, et seoses Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee VõõbuMäo 2+2 teelõigu ehitusega ei kattu käesoleval ajal maanteel olevate kilomeetritähiste nr 651 asukohad ja riikliku teeregistri andmed (Maa-ameti kaardirakenduses olevad kilomeetri punktid).
  10. kilomeetritähise füüsiline asukoht oli 20.04.
  11. a ja on praegu Tallinn-TartuVõru-Luhamaa maantee ja Koigi-Laimetsa-Käsukonna maantee ristmiku vahetus läheduses (ca 50 m kaugusel Tallinna suunas nimetatud maanteede telgede lõikumise kohast). Riikliku teeregistri kohaselt on kilomeetritähise füüsilises asukohas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee km 96,
  12. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
  13. ja
  14. kilomeetripunktide vahelisel lõigul 20.04.
  15. a neile teadaolevalt ajutisi kiiruspiiranguid ei olnud kehtestatud ning seega oli seal lubatud suurim kiirus 90 km/h. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kiirusmõõturi kasutamise protokolli koostaja ei ole eksinud väärteo toimepanemise kohaga ning kiiruse ületamine oli
  16. km võimalik. Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 p 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. 4
(8)4-22-1479 Taatlustunnistus nr TTRS-22/00052 tõendab, et väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur Stalker II MDR (number AS006510) on taadeldud 18.03.
  1. a ning vastab esitatud nõuetele. Politsei- ja Piirivalveameti tõendist nähtub, et kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik Caroline Koit on läbinud mõõtja koolituse (kiirus, laser, radar) 11.06.
  2. Seega on mõõtmise teinud pädev mõõtja. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et MõõteS § 5 lg 1 ls 2 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Kuna aga mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatusest mõõteseaduse mõttes ei tulene automaatselt mõõtetulemuse usaldusväärsust, tuleb kohtul hinnata, kas mõõtetulemus oli usaldusväärne. Kohus leiab, et mõõtetulemuse usaldusväärsus on tõendatud tunnistajate ütlustega. Tunnistaja Heigo Tamsalu andis kohtus ütlusi, et kui nad teostasid 20.04.
  3. a liiklusjärelvalvet liikus Tallinna poolt Tartu poole 2 sõidukit üksteise järel, millest tagumine sõiduk tegi möödasõitu ning kui ta oli möödasõidu lõpetanud või lõpetamas, fikseerisid nad kiiruse ületamise ja peatasid sõiduki. Juht kiirust ei vaidlustanud, vaid selgitas, et tahtis aeglasemalt liikuvast sõidukist mööda sõita. Kiirust mõõdeti Stalkeriga. Kui sõidukit sõidavad üksteise järel, võtab Stalker selle auto kiiruse, millel on tugevam signaal. Olukorras kus üks sõiduk sõidab teisest autost mööda, mõõdab Stalker mõlema auto kiiruse. Nad lukustasid sõiduki kiiruse, kui möödasõitu sooritanud auto oli jõudnud möödasõidetavast ettepoole. Tunnistaja Caroline Koidu andis kohtus ütlusi, et sõiduk lähenes neile Tallinna poolt Tartu suunas. Kiirust mõõtis tunnistaja Stalkeriga. Seade oli töökorras. Nad andsid sõidukile peatumismärguande. Menetlusalune isik tunnistas rikkumist ja selgitas, et ületas kiirust seetõttu, et tegi möödasõitu. Kaitsja leiab, et kiirusemõõturi kasutamisega seonduvad tingimused ei olnud täidetud, kuna ei olnud välistatud elektriliste häirete allikad. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Tunnistaja Heigo Tamsalu selgitas kohtus, et elektriliini all otseselt mõõtmine keelatud ei ole aga peab välistama igasugused elektrivälja mõjud Stalkerile. Tavaline elektriliin ei mõjuta kiiruse mõõtmist mitte kuidagi ja keelatud seal mõõtmine ei ole. Mõõtmist võib mõjutada mõõtmine mõne suure alajaama kõrval/vahetus läheduses, aga reaalselt see ei mõjuta kiirusemõõturi tööd. Konkreetses asjas mõõtmise koha peal ei olnud mingit alajaama ega ka mingisugust kõrgepingeliini. Mõni elektriliin võis seal lähedal aga olla, kuid nende sõiduki peal elektriliine ei olnud. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt on ta hiljem sellest kohast mööda sõitnud ja kui ta ei eksi, siis on Hermani ristmiku lähedal elektriliin, umbes 5 meetri kaugusel. Seega ei kinnita ka kaebuse esitaja ütlused seda, et kiirust mõõdeti elektriliinide all. Kaitsja on kohtuvaidlustes eksitavalt väitnud, et mõõtmist teostanud tunnistaja andis ütlusi, et elektriliine mõõtmiskohas üldse ei olnud. Nimelt ütles tunnistaja Caroline Koidu alguses, et seal kohe kõrval ei olnud elektriliine, võib-olla oli kaugemal. Hiljem selgitas, et ta ei oska 100% öelda, kas seal olid elektriliinid või mitte. Seega ei ole tunnistaja kordagi väitnud, et neid seal üldse ei olnud. Eeltoodust nähtub, et ühegi kohtus üle kuulatud isiku ütlused ei kinnita kaitsja versiooni selle kohta, et mõõtmine toimus elektriliinide all. Stalker II MDR kasutusjuhistest nähtub, et kui esineb elektriline häire, peab tabloole ilmuma 5
(8)4-22-1479 RFI ikoon ja kõik näidud nullima. Nende toime võib põhjustada mõõtmisulatuse vähenemist ja katkendlikke mõõtmisnäite. Seega ei ole kasutusjuhises märgitud, et elektriliinide läheduses mõõtmine muudab näidu valeks. Ka tunnistaja Heigo Tamsalu selgitas, et näiteks juhul kui mõõtmine toimub elektriliinide all, siis peaks kiirusmõõturile tulema mingi näit, et ei saa selle kohapeal mõõta. Tunnistaja Heigo Tamsalu ütluste kohaselt nad kohapeal ei tuvastanud allikaid, mis peaksid kiirusmõõturit häirima ja ka aparaat selle kohta märku ei andnud. Eeltoodut kokku võttes kohus leiab, et kiiruse mõõtmisel välistati elektriliste häirete allikad. Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et Lehor Kallas on 20.04.2022. a kella 21.33 ajal juhtinud mootorsõidukit Järva maakonnas Järva vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt-l suunaga Tartu poole, ületades seejuures lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Seega on tuvastatud Lehor Kallase tegevuses LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetri tunnis. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus on seisukohal, et Lehor Kallas pani väärteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. On üldteada asjaolu, et lubatud suurimat sõidukiirust ei tohi ületada. Seda teab ka Lehor Kallas, kes omab juhilube ja on läbinud selle saamiseks vastava koolituse. Seega oli Lehor Kallas teadlik, et tulenevalt LS § 15 lg 1 p-st 1 on asulavälisel teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, kuid sellest hoolimata ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust. Lehor Kallas teadis, et ületab lubatud sõidukiirust ja seadis selle endale eesmärgiks, et mööduda eessõitvast sõidukist. LS § 50 lg 3 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver, kuid kui juht on vastu võtnud otsuse möödasõitu teostada, peab see olema ohutu ning lubatud kiiruse piires. Juhul, kui see ei ole võimalik, peab juht möödasõidust loobuma. Menetlusalune isik andis kohtus ütlusi, et möödasõitu alustades ta oma kiirust ei vaadanud. Seega ei veendunud Lehor Kallas oma manöövri ohutuses ja lubatavuses. Mistõttu puudub alus rääkida sellest, et tahtlus kiiruse ületamiseks puudus või oli see tema jaoks vältimatu. Seega on Lehor Kallas täitnud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et Lehor Kallasele omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks

§ 30kohaselt. Antud juhul ei saa rääkida väikesest süüst, kuna tegemist on kiiruse ületamisega LS § 227 lg 2 järgi, pimedal ajal, kui 6

(8)4-22-1479 nähtavus on niigi piiratud ning isik ei tunnista oma süüd, ehk ei ole siiani aru saanud oma teo keelatusest. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 2 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning kõige raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. Seega on seaduses ette nähtud kaks põhikaristuse liiki – rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine – kiiruse ületamise eest määras, mis ületab 21-40 km/h.

§ 55

lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on Lehor Kallasele karistuseks määranud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 €. Lehor Kallase süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Lehor Kallas pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et Lehor Kallase poolt ületatud kiiruse määr (vähemalt 26 km/h üle lubatud sõidukiiruse) on LS § 227 keskmine rikkumine, seega saab antud süüteokoosseisu arvestades rääkida keskmisest süüst. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Lehor Kallast mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistrist nähtuvalt puuduvad Lehor Kallasel kehtivad karistused. Seetõttu kohus leiab, et Lehor Kallasele on võimalik mõista põhikaristuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Asulavälisel teel kus on kiirused suured ja pimedal ajal nähtavus piiratud, lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani Lehor Kallas toime enamohtliku väärteo, seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Lubatud sõidukiiruse ületamine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt Lehor Kallasele määratud karistus, mis on alla sanktsiooni keskmist määra, vastab menetlusaluse isiku süü suurusele. Samuti vastab karistus üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu jätab kohus ka Lehor Kallasele kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmata. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Lehor Kallase süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Samuti vastab Lehor Kallasele määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus Lehor Kallase kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse IV patrulligrupi 20.04.2022 otsuse väärteoasjas nr 2630,22,001281 muutmata. 7

(8)4-22-1479 Menetluskulud Kaitsja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

§ 23

kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud alustel, tuleb kaebaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud summas 940 eurot Lehor Kallase kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.