KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- detsember 2022 Kohtuasja number 1-16-483 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Eduard Oleiniku (isikukood 36606052233) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- oktoobri 2022 määrus Määruskaebuste esitajad Eduard Oleinik ja tema kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Elle Karm Menetluse vorm Viru Ringkonnaprokuratuuri kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- oktoobri 2022 määrus muutmata ja Eduard Oleiniku ning tema kaitsja vandeadvokaat Raiko Paasi määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- augusti 2019 otsusega tunnistati Eduard Oleinik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 järgi ning teda karistati 8 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti see karistus E. Oleinikule Viru Maakohtu
- märtsi 2018 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 12 aastat vangistust. Seoses otsuse jõustumise viibimisega ja vahistamistähtaja möödumisega vabanes E. Oleinik vanglast
- augustil
- Tagasi vanglasse läks ta
- veebruaril
- E. Oleiniku karistusaeg lõppeb
- mail
- Viru Maakohus jättis
- oktoobri 2022 määrusega E. Oleiniku tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. Täidetud on formaalsed eeldused E. Oleiniku ennetähtaegseks vabastamiseks, kuid tema vabastamise materiaalsed eeldused täidetud ei ole. On positiivne, et E. Oleinikul on toetav tugivõrgustik, ta on osalenud vanglas sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, usulises tegevuses, kuritegevust soodustavaid tegureid käsitlevatel vestlustel ning vestlustel suhete ja elustiili analüüsimiseks kuritegude kontekstis. E. Oleiniku käitumismustrit ning hoiakuid arvestades ei saa siiski välistada, et vabanedes võib ta kuritegelikku käitumist jätkata. On alust arvata, et E. Oleinikul on subkultuurilised tõekspidamised. Vanglas on ta korduvalt keeldunud töötamisest ning
- aastal keeldus ta koos hulga teiste vangidega toidust.
- juuni 2022 seisuga on E. Oleinikul 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud lisaks tööst keeldumisele näiteks ka ebaviisaka käitumise eest vangla töötajate suhtes. Iseloomustuse kohaselt on E. Oleiniku hoiakud näidanud
- aasta algusest paranemise märke. Individuaalses täitmiskavas on talle ette nähtud töötamine, et tal tekiks tööharjumus, kuid E. Oleinik täitis esimest korda reaalseid tööülesandeid alles
- märtsil
- Tööharjumuse kujundamine on E. Oleiniku puhul oluline, kuna kuritegusid on ta pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, ta ei tunnista kuritegelikku ühendusse kuulumist ega ole valmis oma kuritegu analüüsima. Seetõttu ei ole kindlust, et E. Oleinik tõsikindlalt väärtustab seaduskuulekal teel elatusvahendite teenimist ning on omaks võtnud õiguskuulekad väärtused. Iseloomustusest nähtuvalt võib E. Oleinik olla suhtlemisel üleolev, manipuleeriv ja agressiivne saavutamaks endale meelepärast tulemust. Kuna E. Oleinik oskab olla manipuleeriv ja tema tööharjumus ei ole vanglas olnud eeskujulik, ei saa hinnata positiivseks ega usaldusväärseks väidet, et vabanemisel asuks E. Oleinik tööle objektijuhina Malta Grupp OÜ-s. Selles äriühingus on E. Oleinik töötanud ennegi ja nt
- aasta IV kvartalis oli ta selle ainuke töötaja. Vaatamata töötamisele pani E. Oleinik toime kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt tasus E. Oleiniku eluaseme ja igapäevakulutuste eest kuritegelik ühendus.
- juuni 2022 seisuga on E. Oleinikul ca 30 000 euro ulatuses võlgu ning vabanemisfondis on tal 1394 eurot. Teda on vangistuse ajal toetanud muu hulgas mitmed kriminaalkorras karistatud isikud. Seega võib E. Oleinik sooritada majandusliku hõlptulu saamiseks uusi kuritegusid. Kriminaalkorras karistatud isikud on käinud E. Oleinikuga vanglas kokkusaamistel ning E. Oleinik peab teiste vangidega kirjavahetust. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et E. Oleinik kuulus H.D. i juhitud kuritegelikku ühendusse vähemalt alates
- aasta novembrist ja tal oli selles ühenduses oluline ning autoriteetne roll.
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused E. Oleinik ja tema kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas.
- E. Oleinik leiab, et ta tuleks vabastada ja seda järgmistel põhjustel. Suurem osa karistusest on tal ära kantud. Kohus jättis tähelepanuta, et alates
- augustist 2020 kuni
- veebruarini 2021 viibis E. Oleinik käitumiskontrollile allutatuna vabaduses ning elas siis seaduskuulekat elu ja tegi kriminaalhooldusametnikuga koostööd. Kohus pidanuks jätma kõik E. Oleiniku varasemad süüdimõistmised ja varasema käitumise vanglas arvestamata, sest tema elu muutus enne viimast korda vanglasse tulemist kardinaalselt. Ta leidis lähedased ja tutvus oma praeguse abikaasaga – see kõik on tema mõttemaailma muutnud. Kohus ei arvestanud E. Oleiniku motivatsioonikirja. Alates
- veebruarist 2021 keeldus E. Oleinik töö tegemisest seoses oma terviseprobleemidega. Praegu vangla enam endisel kujul inimesi tööle ei sunni. Praegu E. Oleinik töötab. Sama kohtunik vabastas ühe teise vangi, ehkki tema taust oli E. Oleiniku omast negatiivsem. E. Oleinik alustas taasühiskonnastumist kaks aastat tagasi ning tal on lähedaste toetus. Inimese vanglas hoidmine on riigile kulukas.
- Kaitsjagi palub E. Oleiniku ennetähtaegselt vabastada.
- augustist 2020 kuni
- veebruarini 2021 viibis E. Olenik vabaduses, hankis endale töökoha, töötas igapäevaselt ega sooritanud õigusrikkumisi. Seega suudab E. Oleinik vabaduses elada õiguskuulekalt. E. Oleinikul on vabaduses töökoht. E. Oleinik on nüüd asunud vanglas tööle, mistõttu ei saa enam järeldada, et ta lähtub subkultuurilistest põhimõtetest. Pigem näitab vanglas tööle asumine E. Oleiniku soovi muutuda. Oma mõttemaailma on E. Oleinik muutnud muu hulgas astma tõttu. Seda haigust on parem ravida väljaspool vanglat. Muutuse on E. Oleiniku ellu toonud ka abiellumine ja väljaspool vanglat taasloodud sidemed perega. Nii abikaasa kui ka teised pereliikmed on valmis E. Oleinikut vabaduses toetama. Sellist toetust pole E. Oleinikul varem olnud. E. Oleinik on karistusest kandnud ära üle poole, mistõttu ei saa tema kuriteol ja selle toimepanemise asjaoludel olla enam 2
(4)sellist kaalu, nagu sel oli varem. E. Oleinik soovib loobuda suhtlusest kriminaalse taustaga isikutega. Sellist suhtlemist aitab ära hoida või vähendada kriminaalhooldus. Kriminaalhooldus võimaldaks üldse E. Oleiniku käitumist paremini suunata. E. Oleinik on nõustunud elektroonilise valvega. On põhjendamatu eeldada, et käitumiskontrolli tingimustel ei oleks oodatavat mõju. Kriminaalpoliitiliselt soositakse inimeste ennetähtaegset vanglast välja lubamist. Vanglast vabanenutele pakutakse vabanemisjärgset tugiteenust ja majutust. Ringkonnakohtu seisukoht
- E. Oleiniku ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus E. Oleinikut vabastamata jättes kaalutlusviga.
- Paar aspekti kõnelevad tõepoolest E. Oleiniku vabastamise kasuks. E. Oleinik hiljuti abiellus. On võimalik, et tema abikaasal saab olema E. Oleinikule positiivne mõju. Samuti on käesoleval aastal täheldatavad mõningad muudatused E. Oleiniku käitumises – kui ta varem üldse tööd teha ei soovinud, on ta seda käesoleval aastal teinud. Seepärast võib mõnevõrra loota, et E. Oleiniku subkultuurilised hoiakud on hakanud nõrgenema. Positiivne on seegi, et E. Oleinik suutis suhteliselt hiljuti vabaduses olles õiguskuulekaks jääda.
- Siiski ei väära eelöeldu maakohtu negatiivset retsidiivsusprognoosi.
- Esiteks saab leida, et osad ülal viidatud positiivsetest asjaoludest kuigivõrd kaalukad ei ole. Viimatine vabaduses olek oli suhteliselt lühike – vaid mõne kuu pikkune. Seetõttu ei saa teha E. Oleiniku siis õiguskuulekaks jäämisest kuigivõrd olulisi järeldusi, sest lühikest aega suudavad õiguskuulekad olla paljud kurjategijad. Käitumise muudatused vanglas ei pruugi tähendada seda, et E. Oleinik ise pidas tarvilikuks end muuta – oma kaebuseski viitab E. Oleinik sellele, et viimasel ajal on vangla n-ö poliitika vangide tööle suunamise osas muutunud. Ka võis rolli mängida ennetähtaegse vabastamise instituut. E. Oleinik võis otsustada, et ta käitub mõnda aega varasemast mõnevõrra teisiti, sest see võib aidata tal vabadusse pääseda.
- Väga kaalukad tegurid räägivad aga E. Oleiniku vabastamise vastu.
- E. Oleinik on korduvalt vanglas viibinud, mistõttu pole alust arvata, et praegune vangistus on ta suunanud õiguskuulekale teele.
- E. Oleinik oli ohtliku kuritegeliku ühenduse oluline liige. Kui keegi on olnud tähtsal kohal organiseeritud kuritegevuses, lähtub temast sama hästi kui alati tõsine uute kuritegude oht. Nimelt saab üldjuhul väita, et sellise taustaga inimene on omaks võtnud väärtushinnangud, mille kohaselt on kuritegelik eluviis igati õige, oma eesmärkide saavutamiseks pole tarvis seadust järgida ja kui keegi n-ö teele ette jääb, võib oma huvisid tagada ka vägivalla abil. Midagi ebatavalist pole ka selles, et niisuguse taustaga kurjategija on mõnda aega vanglas ja jätkab siis sealt, kus ta pooleli jäi. Seda just eeltoodud põhjustel: tema jaoks on selline eluviis loomulik ja tal puuduvad n-ö moraalsed pidurid, mis teda sellelt eemal hoiaks. E. Oleiniku sellesisulisele ohtlikkusele viitab seegi, et E. Oleinik suhtleb tihedalt ka selliste vangidega, kellega ta möödapääsmatult suhtlema ei 3
(4)peaks. Ka tuleb tähele panna, et E. Oleinik kuritegelikku ühendusse kuulumist ei tunnista ega sel teemal vanglaametnikega vestelda ei soovi.
- E. Oleinik on pannud vanglas toime mitmeid distsipliinirikkumisi. Muu hulgas on E. Oleinik käitunud ebaviisakalt. Seegi viitab mõnevõrra uute kuritegude ohule: E. Oleinik on endiselt üleolev ja see võib tema tausta silmas pidades päädida uute kuritegudega kuritegeliku ühenduse raames.
- E. Oleiniku vabastamist ei tingi tema terviseprobleemid: vangistusseaduse § 52 kohaselt tagatakse vangidele tervishoiuteenused.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- oktoobri 2022 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)