Obsah (8)

§ 121§ 74§ 75§ 73§ 28§ 57§ 16§ 262

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 3. november 2022 Kriminaalasja number 1-21-8281 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Nadezda

§ 121lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 26.

mai

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Nadezda Rykova kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Nadezda Rykova, isikukood 46101210359, elukoht XXX; ei tööta Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Marge Voogma Kannatanu J.M. Asja läbivaatamisi viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. mai
4. a otsus osaliselt, s.o Nadezda Rykova karistusest tingimisi vabastamises

§ 74

alusel ja

§ 75lg 2 p 8 alusel määratud kohustuses.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Nadezda Rykovale mõistetud karistus, 6 kuud vangistust, tingimisi kohaldamata

§ 73

lg 1 alusel kahe aasta pikkuse katseajaga, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Muus osas jätta Viru Maakohtu
2. mai
3. a otsus muutmata.
4. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ kaudu 194 eurot 40 senti, sh käibemaks 32 eurot 40 senti, vandeadvokaat Vladimir Sadekovi poolt süüdistatavale Nadezda Rykovale määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
6. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. I. SÜÜDISTUS Nadezda Rykovat süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 121 lg 1 järgi selles, et tema 08.06.2021 kella 21:20 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Tamsalu linnas XXX asuva kortermaja trepikojas kolmanda ja neljanda korruse vahelisel alal müksas möödudes J.M. t ning hõõrus õlaga vastu tema kätt. Seejärel astus Nadezda Rykova kolmanda korruse esimesele trepiastmele, keeras ringi ja lõi ühe korra koera jalutusrihma plastist käepidemega vastu J.M. vasakut põske nii, et löök tabas J.M. põske ja vasakpoolset rangluud, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tekitades põse peale väikese sinika. II. MAAKOHTU OTSUS 2. Viru Maakohus tunnistas Nadezda Rykova süüdi

§ 121

lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust, mille määras

§ 74

alusel kandmisele tingimisi kaheaastase katseajaga.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määras kohus Nadezda Rykovale kohustuse osaleda kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Maakohus mõistis Nadezda Rykovalt menetluskuludena välja sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu 949,60 eurot ning määras menetluskulud 1930,60 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, tasudes esimesel üheteistkümnel kuul 160,88 eurot ja viimasel kuul 160,92 eurot.

1. Maakohus nõustus prokuröriga ja leidis, et Nadezda Rykova kaitseversioon toimunust ei ole usutav, kuna ta on andnud ütlusi, mis ei kattu teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega, kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Ei ole eluliselt usutav, et 7-aastane tunnistaja ja teised tunnistajad, kellel ei ole vähimatki põhjust ega motiivi valetada, mõtlevad loo välja ning fabritseerivad tõendeid niivõrd oskuslikult.
2. Ükski tõend peale süüdistatava enda versiooni ei tõenda kannatanu poolset rünnet, ei iseloomusta kannatanut kui joodikut ja pidevalt probleeme tekitavat isikut. Küll aga on tõendamist leidnud, et Nadezda Rykova ei salli trepikoda koristavaid ja seal viibivaid naabreid, sõimab neid ebatsensuursete sõnadega ja tal on kombeks neid möödaminnes lükata, tõugata, togida või nühkida vastu teisi. Samuti on naabritel probleemid tema ja tema koertega ning talle ei meeldi, kui talle selle kohta märkusi tehakse. Kannatanu käitumise suhtes ei ole kellelgi olnud pretensioone.
3. Tõendatud on, et Nadezda Rykova müksas trepikojas kolmanda ja neljanda korruse vahelisel alal möödudes J.M. t, hõõrudes vastu teda. Seejärel astus Nadezda Rykova kolmanda korruse 2 esimesele trepiastmele, keeras ringi ja lõi ühe korra koera jalutusrihma plastist käepidemega vastu J.M. vasakut põske nii, et löök tabas põske ja vasakpoolset rangluud, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tekitades põse peale väikese sinika. Seda tõendavad kannatanu ja tunnistajate ütlused kogumis kirjalike tõenditega. Kannatanu ja tunnistajate ütlustes ei ole alust kahelda, kuna need on olnud järjekindlad ning neil ei ole mingit huvi anda ebaõigeid ütlusi või selliseid asju välja mõelda. Kannatanu on alates Häirekeskusesse helistamisest kirjeldanud sündmusi ühtemoodi ning jäänud sama versiooni juurde nii eeluurimisel kui ka kohtus. Kannatanu sõnul tõukas Nadezda Rykova teda sihilikult ja lõi seejärel näkku ning tal oli väga valus. Käesoleval juhul ei ole ainult kannatanu sõna süüdistatava sõna vastu. Tunnistajad kinnitavad kannatanu ütlusi ja ka avaldatud kirjalikud materjalid on kooskõlas kannatanupoolse sündmuste kirjeldusega.
4. Nadezda Rykova vastuolulised ütlused, mis on vastuolus ka kannatanu ning tunnistajate ütlustega, on ebausaldusväärsed ning neid ei saa arvestada. Nadezda Rykova sisuliselt tunnistab, et lõi kannatanut, et talle koht kätte näidata. Samuti on aru saada, et ta ei salli kannatanut ja mustab teda kõikvõimalikul moel. Nadezda Rykova on nii kriminaalkorras kui väärteo eest karistatud naabrinaiste solvamise ja ründamise eest, ühes asjas on menetlus lõpetatud oportuniteediga ja teises koosseisuta. See ei saa olla juhus ja kannatanute süü, et Nadezda Rykova ründab pidevalt naabreid ja tema tegude toimepanemise viis on sarnane. Vaadates seda asjaolu kogumis tõenditega, moodustub omavahel riimuv tõendikogum, mis annab lisaks asjas kogutud tõenditele aluse seisukohaks, et vägivallateo pani ka seekord toime just Nadezda Rykova ja ta tegi seda tahtlikult.
5. Maakohus leidis, et hinnates kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis, ei ole kannatanu andnud Nadezda Rykovat süüstavaid ütlusi alusetult ja kannatanu ütlused on usutavad, valu ning vigastuste tekkimine tõepärane, neid kinnitavad teised asjas kogutud tõendid. Nadezda Rykova on talle etteheidetava teo süüdistuses nimetatud asjaoludel toime pannud.
6. Maakohus on seisukohal, et Nadezda Rykova pani kannatanu kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Ta sai aru ja pidi aru saama, et tema tegevus võib põhjustada valu.
7. Nadezda Rykova süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 1 järgi kehalise väärkohtlemisena.

1. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et Nadezda Rykova karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kriminaalkaristus on tänaseks kustunud ja väärteokorras on kehtivaid karistusi kolm. Nadezda Rykova põhjustas oma tegevusega teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Otstarbekas ei ole karistada Nadezda Rykovat rahalise karistusega, kuna temale varem määratud karistused ei ole avaldanud mõju. Samuti on Nadezda Rykoval maksmata väärtegude eest mõistetud rahatrahvid ning 18.04.2022 seisuga on tal täiturite menetluses nõudeid 11 474.60 eurot.
2. Nadezda Rykova ei ole ennast süüdi tunnistanud ega ilmutanud vähimatki kahetsust ning tema käitumine kohtumenetluse kestel näitab, et ta ei ole senini teinud toimunust vajalikke järeldusi. Seetõttu on põhjendatud mõista vangistus. Arvestades Nadezda Rykova süü suurust ja seda, et puuduvad nii vastutust raskendavad kui ka kergendavad asjaolud, samuti teost möödunud aega, on proportsionaalne mõista karistus sanktsiooni keskmises määras, 6 kuud. Reaalse vangistuse määramine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, kuid vajalik on kriminaalhooldus ja käitumiskontroll ja seda ennekõike põhjusel, et isik vajab abi vihahoogude vältimiseks ja oma käitumise kontrolli all hoidmiseks. 3 III. APELLATSIOON
3. Viru Maakohtu 26.05.
4. a otsuse peale esitas apellatsiooni Nadezda Rykova kaitsja, kes palub nimetatud otsus tühistada ning mõista Nadezda Rykova

§ 121lg 1 järgi õigeks.

Alternatiivselt taotleb kaitsja tühistada kohtuotsus mõistetud karistuse osas ja kohaldada Nadezda Rykova suhtes

§ 73. 13.

Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, andes tõenditele vale hinnangu, samuti on kohaldanud vääralt materiaalõigust. 14. Kaitsja arvates esineb õigusvastasust välistav asjaolu ning Nadezda Rykova käitumist tuleb analüüsida

§ 28järgi.

Alkoholijoobes J.M. tõukas Nadezda Rykovat, kuna talle ei meeldinud alkoholi tarvitamise kohta tehtud märkus. J.M. ja Nadezda Rykova vahel ei ole kõige soojemad suhted, nende vahel on tihtipeale tekkinud konflikte, mida kinnitavad mõlema ütlused. J.M. näol on tegemist konfliktse isikuga, kes haaras igal võimalusel Nadezda Rykova sõnadest kinni. Talle ei meeldi Nadezda Rykova ja tema koerad ja ta teeb kõik endast oleneva selleks, et seda näidata – kaebab koerte peale ning teeb märkusi Nadezda Rykova kohta eesmärgiga viia ta endast välja. J.M. oli teadlik sellest, millised emotsioonid tekivad Nadezda Rykoval, kui ta tõukab teda, kuna eelnevalt oli nende vahel J.M. sõnade järgi toimunud füüsilisi konflikte. Nimelt vastas J.M. kohtuistungil sellele küsimusele: „Jah on küll. 2016 ta lõi mind saapaga, ma kaitsesin oma lapsi, lapsed seisid mul seljataga, tema tegi oma korteriukse lahti ja lasi oma koerad välja lihtsalt, ootas, millal me tuleme, jõuame tema ukseni“. J.M. oli teadlik sellest, et Nadezda Rykova on keevaline inimene ning reageerib igasugusele tegevusele, mis on suunatud tema vastu. Olles sellest teadlik, kutsus ta kavatsetult esile Nadezda Rykova reaktsiooni.

1. Kaitsja on seisukohal, et alaealise tunnistaja H.S. i ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on vastuolus tunnistaja I.V. ja J.M. ütlustega. J.M. ja I.V. ütluste kohaselt toimus suhtlus Nadezda Rykovaga vene keeles, H.S. ütles, et ema ütles Nadezda Rykovale eesti keeles “pangu rihm külge”, millest ei saanuks Nadezda Rykova aru. H.S. i ülekuulamise protokollis on kirjas: “Selgitatud, et oma ema ja isa kohta midagi halba rääkima ei pea”, mitte, et lapsel on õigus mitte rääkida oma ema ja isa kohta midagi halba. Selliselt juhendatakse last suunas, mida ta peab rääkima ja mida mitte.
2. Kohus on eelistanud J.M. ütlusi ning pole põhjendanud, milles seisneb Nadezda Rykova ütluste ebausaldusväärsus, rikkudes sellega kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kuigi kannatanu ütlustes esinesid vastuolud teiste tunnistaja ütlustega, ei ole kohus kordagi seadnud kannatanu ütlusi kahtluse alla. J.M. avaldas kohtuistungil, et Nadezda Rykova läks temast mööda ja tõukas teda õlaga, samuti ütles ta, et keeras end ümber ja vaatas Nadezda Rykovale järgi, mille peale Nadezda Rykova pööras ümber ja lõi teda oma koera rihmaga. I.V. i ütluste kohaselt aga kuulis ta kahe naisterahva vaidlemist trepikojas, mis oli üksteise peale karjumine. J.M. ei maininud kordagi midagi selle kohta.
3. Juhul, kui kohus ei nõustu kaitsja poolt esitatud seisukohaga, palub kaitsja analüüsida

§ 57lg 1 p-s 6 toodud karistust kergendava asjaolu esinemist.

Antud juhul tekkis hingeline erutus kannatanupoolsest käitumisest. Kannatanu proovis pikaajaliselt viia Nadezda Rykovat oma käitumisega endast välja ning tõukas teda sellel õhtul. Nadezda Rykova, tundes viha ja kaotades enesevalitsuse, andis J.M. le kõrvakiilu. See toimus kõik äkiliselt. Peale seda tundis Nadezda Rykova häbi ja hirmu ning lahkus.

§ 57

lg 2 sätestab, et kergendavad asjaolud võivad olla ka sama paragrahvis lg-s 1 loetlemata asjaolud, sealhulgas kannatanu provotseeriv 4 käitumine. Nagu eelnevalt öeldud, tegi J.M. korduvalt Nadezda Rykovale märkusi eesmärgiga viia ta endast välja. 18. Sellest tulenevalt palub kaitsja Nadezda Rykova karistusest vabastamisel kohaldada

§ 74

asemel

§ 73

. Tuleb arvestada kergendavaid asjaolusid ja seda, et Nadezda Rykovat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Ta sai õppimiskoha teise linna ning selleks, et jätkata õpinguid, pakutud praktikat ja võimalikku tulevast tööd, tuleb tal tihti kodulinnast ära sõita. Loobumine õppimiskohast tähendab loobumist ka praktikast ja tulevasest tööst, mis omakorda tähendab, et tal puuduvad piisavad vahendid oma võlgade tasumiseks. Käitumiskontrollile alludes peab ta alati küsima luba selleks, et minna õppimiseks teise linna, kus ööbib. Seda mitu korda kuus/nädalas, mis ei ole proportsionaalne.

1. Tartu Ringkonnakohtu 22.08.
2. a määrusega võeti kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni 09.09.
3. Nadezda Rykova kaitsja esitas 05.09.2022 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks summas 194,40 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, samuti karistusõigust, kui kohaldas Nadezda Rykova karistusest tingimisi vabastamisel

§ 74sätteid.

Need rikkumised toovad kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna ei ole kohtuotsust piisavalt põhistanud. Maakohtu otsuse põhjendus pärast möönmist, et kohus nõustub prokuröriga, on sõnasõnaline süüdistuskõne kordamine. Pelgalt prokuratuuri seisukohtade kordamine, isegi nendega nõustudes, ilma maakohtu omapoolsete argumentideta, on taunitav praktika. Käesolevas asjas on see toonud kaasa olukorra, kus kohus on jätnud tõendid konkreetsete asjaoludega sidumata ja vastamata kaitsekõnes tõstatud küsimustele, sh hindamata, kas võib esineda õigusvastasust välistav asjaolu, hädakaitse. Samuti on maakohus deklaratiivselt leidnud, et Nadezda Rykova ütlused on vastuolus kannatanu ning tunnistajate ütlustega, kuid jätnud selgitamata, milles vastuolud seisnevad ja milliste tunnistajate ütlustega need vastuolus on ning millised tõendid kinnitavad kannatanu ütlusi.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhistusvead on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ilma maakohtu otsust tühistamata ja KrMS § 341 lg 3 alusel maakohtule uueks arutamiseks saatmata.
3. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et J.M. ja Nadezda Rykova kohtusid 08.06.2021 õhtul nende elumaja (Tamsalu linnas XXX ) trepikojas. J.M. elab
4. korrusel ja Nadezda Rykova
5. korrusel. J.M. tuli õuest majja koos kahe alaealise lapse ja küülikuga. Nadezda Rykova oli samal ajal majast väljumas koos koeraga, kes oli trepikojas ilma kaelarihmata. Kolmanda ja neljanda korruse vahelisel alal lõi süüdistatav kannatanut ühe korra tal käes olnud koerarihmaga vastu nägu. Vaidlusaluseks küsimuseks on, mis oli tekkinud tüli põhjuseks, kas löögile näkku eelnes kannatanu õigusvastane käitumine, mistõttu tegutses Nadezda Rykova hädakaitseseisundis.
6. Selles, mis eelnes Nadezda Rykova löögile, on kannatanu ja süüdistatava ütlused omavahel vastuolus. Kaitsja leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid valesti, pole põhjendanud miks ei ole usaldusväärsed Nadezda Rykova ütlused ja pole seadnud kahtluse alla J.M. vastuolulisi 5 ütlusi. Vastamaks kaitsja etteheitele analüüsib ringkonnakohus järgnevalt kriminaalasjas olemasolevaid tõendeid (v.a kannatanu vigastust puudutavad tõendid, kuna selles vaidlust ei ole).
7. J.M. ütluste kohaselt hõikas ta trepikotta sisenedes Nadezda Rykovale, et pane oma koer kinni nagu peab, koer oli lahtiselt trepikojas. Ta andis küüliku vanema tütre A. i kätte, kes läks korterisse. Tema hakkas koos seitsmeaastase H. ga minema trepist üles. Nadezda Rykova tuli neile vastu. Ta ütles Nadezda Rykovale, et ta paneks oma koera ketti, koer ei tohi üksi ringi joosta. Möödudes Nadezda Rykova müksas, nügis teda. Ta vaatas Nadezda Rykovale järgi, midagi talle ei öelnud. Nadezda Rykova pööras ümber ning lõi koerarihmaga, osaga, mille sisse rihm käib, vastu vasakut põske ja rangluud, mille tagajärjel tundis kohutavat valu. Ta hakkas nutma, samuti laps, kes oli väga ehmunud. Rangluu valutas mõne päeva ja põsele tekkis sinikas.
8. Nadezda Rykova sõnul seisis J.M. kolmanda ja neljanda korruse vahel koos 2 tüdruku ja küülikuga. Ta ütles, et missugune küülik, ja läks neist mööda trepist alla, kuna koer oli all. J.M. lükkas teda käega vastu selga, ta pidi kukkuma, haaras seinast. Temal tekkis viha ja ta küsis, mida sa teed. Ta lõi J.M. t käes olnud koerarihmaga ühe korra, andis kõrvakiilu. Lõi sellepärast, et muidu teeb ta edaspidi samamoodi, võib kedagi sõimata või lüüa. Pärast seda läks ta koeraga jalutama.
9. Alaealise tunnistaja H.S. i ütlused võttis maakohus vastu KrMS § 2901 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et tunnistajale õiguste selgitamisel on teda suunatud mida rääkida ja mida mitte. H.S. oli ülekuulamise ajal 29.09.2021 8-aastane
10. klassi õpilane. Nii noorele lapsele tuleb tema õigusi ja kohustusi selgitada eakohaselt. Seda on uurija, kes on läbinud vastava koolituse, ka teinud. Tunnistajale selgitati, et ta ei pea oma ema ja isa kohta midagi halba rääkima, samuti selgitati, mis tähendab rääkida tõtt, tuues tõe ja vale kohta ka näiteid, mis aitab aru saada, kas laps mõistab selle tähendust (kd 2, tl 7-11). H.S. vastab uurija küsimusele, kas ta oskab rääkida, mis teil seal juhtus, järgmist: „Täpsemalt me läksime üles, siis naabritädi oli nagu seas, seal ja siis mu ema ütles nagu, et ta koerad olid nagu lahti seal ja siis mu ema ütles, et ta nagu panek, nagu paneks ta rihma külge või kuhugi. Meil ei old ju jänes lahti, muidu ta oleks ju ära jooksnud. Ja täpsemalt siis mu ema keeras nagu ümber ja siis ta lõi teda aga koerarihmaga.“ See on lapse vaba jutustus ilma igasuguse suunava küsimuseta. Edasi vastab tunnistaja, et lõi koerarihmaga vastu põske, selle osaga, millest kinni hoitakse. Siis ta läks õe ja jänesega tuppa ja ei tea, mis edasi juhtus. Pärast löömist emme nuttis ja helistas kiirabisse.
11. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd 2, tl 1-2) nähtub, et Häirekeskusesse helistas J.M. 08.06.2021 kell 21.
12. Helistaja nutab ja annab teada, et naabrinaine tuli kallale ja lõi vastu nägu koerarihma plastikasjaga.
13. Esimesena nägi J.M. t pärast seda, kui Nadezda Rykova oli teda koerarihmaga löönud, tunnistaja K.M. , kes elab kannatanu ja süüdistatavaga samas trepikojas. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta kodus, kuulis trepikojast kisa ja karjumist. Ta tegi köögiakna lahti ja nägi aknal I.V. i, kes ütles, et Rykova ründas prouat ja proua nutab trepikojas. Kui ta nägi Nadezda Rykovat rattaga ära sõitmas, läks ta trepikotta ja nägi seal nutvat J.M. t, kes ütles, et teda ründas Nadezda Rykova ja näitas vasakut põsesarna, mis oli punane.
14. Kohtus tunnistusi andnud I.V. elab XXX korterelamus kolmandal korrusel. Tema korter paikneb Nadezda Rykova korteri all. Ta tunnistas, et kuulis trepikojast naisterahva nuttu ja jäi ukse peale kuulatama. Vene keeles rääkisid tema kohal korteris elav naaber ja teine naaber. 6 Vastuolude tõttu avaldati tunnistaja eeluurimisel antud ütlused: „See ei olnud rääkimine, see oli üksteise peale karjumine. Rohkem oli seal selle koeraomaniku häält kuulda.“ Tunnistaja nõustus, et ta võis siis paremini mäletada. Ta kinnitas, et kuulis enne rääkimist ja siis nuttu.
15. Vaidlust ei selles, et kannatanu ja süüdistatava omavahelised suhted ei olnud head ja ka varasemalt on nende vahel olnud konflikte. Prokurör on soovinud tõendamisel kasutada modus operandi põhimõtet, tuginedes Nadezda Rykova suhtes varasemalt tehtud lahenditele. Maakohus on leidnud järgmist: „Nadezda Rykova on nii kriminaalkorras kui väärteo eest karistatud naabrinaiste solvamise ja ründamise eest, ühes asjas on menetlus lõpetatud oportuniteediga ja teises koosseisuta. See ei saa olla juhus ja kannatanute süü, et Nadezda Rykova ründab pidevalt naabreid ja tema tegude toimepanemise viis on sarnane.“ Samas ei ole maakohus välja toonud, milline seisnes kuritegude toimepanemise viisi sarnasus.
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lubamatult tuginenud Nadezda Rykova kustunud ja arhiveeritud karistusele, s.o kohtuotsusele, mis pärineb aastast 2013 (kd 2, tl 17). 06.03.
17. a kohtuotsusega mõistis maakohus aga Nadezda Rykova õigeks, kuna ei tuvastanud tema teos

§-s 121 ettenähtud teo objektiivset koosseisu (kd 2, tl 28-32). Arusaamatuks jääb ka, kuidas saab 31.10.

1. a menetluse lõpetamise määrus (kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel) teo kohta, milles pole kuriteokoosseisu tuvastatud, kinnitada Nadezda Rykova käitumismaneeri naabritega (kd 2, tl 26-27). Väärteokaristus on Nadezda Rykovale määratud
2. a avaliku korra rikkumise eest, kui ta sõimas XXX maja ees ebatsensuursete sõnadega teist naist (kd 2, tl 21). Käesolevas asjas süüks arvatav tegu on aga kehaline väärkohtlemine. 05.05.
3. a määrusega lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel ja määras Nadezda Rykovale üldkasulikku tööd. Selle määruse kohaselt lõi Nadezda Rykova 11.11.2016 XXX -10 korteri ukse juures omavahelise tüli käigus J.M. t saapaga vastu kätt (kd 2, tl 24-25).
4. Seega saaks ainult viimase määruse põhjal järeldada, et Nadezda Rykova teos on teatud sarnasusi käesoleva süüdistusega - ründas sama isikut samas kohas ja käepärast oleva esemega. Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta (Sootak –

. Kommenteeritud väljaanne.

1. trükk, § 56, komm 9.4), et karistusõigusliku tähendusega tegude, mis ei ole sanktsioneeritud süüdi- ega õigeksmõistmisega, arvestamine süüd suurendavatena, on vaieldav, piiratult siiski võimalik. Oluline on ajaline kaugus menetletavast teost. Nadezda Rykova tegu, naabri saapaga viskamine, jääb ligi 5 aasta tagusesse aega käesolevas asjas süüks arvatud vägivallateost. Kuna muudele eelmises punktis viidatud lahenditele ei ole võimalik tugineda, ei saa ringkonnakohtu hinnangul selle ainsa eelneva teo alusel teha järeldusi, et Nadezda Rykova panebki kuritegusid naabrite vastu toime sarnasel viisil. Ehk praeguses asjas ei ole piisavalt andmeid selleks, et kasutada kaudse tõendina modus operandi põhimõtet. See aga ei tähenda, et asjas ei ole kogutud piisavalt muid tõendeid, mis annavad aluse tunnistada Nadezda Rykova talle süüks arvatud teos süüdi.
2. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlustest, et ainus oluline vastuolu on neis selles, kas J.M. lükkas Nadezda Rykovat või mitte. Kaitsja poolt välja toodud vastuolud kannatanu ja tunnistajate ütluste vahel on väikesed ja väheolulised. Kuna mõlemad tunnistajad, I.V. ja K.M. kuulsid trepikojast karjumist, mitte rahulikku jutuajamist, on nende ütlustega tõendatud, et kannatanu ja süüdistatava vahel puhkes tüli, tegemist ei olnud rahuliku erimeelsuste lahendamisega. Selle alusel ei ole võimalik aga öelda, kumma ütlused on tõesemad, kuna karjumisest ei ole midagi rääkinud sarnaselt J.M. ga ka Nadezda Rykova. Ehk mõlema osapoole nägemuses oli konflikt rahumeelsem kui kõrvaltvaatajatele. 7
3. Asjaolu, et alaealise tunnistaja ütluste kohaselt toimus jutuajamine eesti keeles, ei saa üle tähtsustada. Selles on kannatanu ja süüdistatava ütlused ühesugused - omavahel suhtlesid nad vene keeles. Kuna tegemist oli valjuhäälse jutuga, võis see last ehmatada ja ta ei pruukinud täpselt aru saada, mis keeles räägiti. Ei saa välistada, et J.M. ütles midagi vahepeal ka eesti keeles. Igal juhul pidi ta suhtlema oma lastega eesti keeles, mistõttu võib laps just seetõttu mäletada suhtlemiskeelena eesti keelt. See ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks. Ta on väga selgelt öelnud, et siis kui ema keeras ümber, lõi Nadezda Rykova teda koerarihmaga. See kattub J.M. ütlustega, mille kohaselt süüdistatav lõi teda just siis, kui ta ümber pööras. Nadezda Rykova ütluste kohaselt oli ta trepist alla minemas ja kannatanust möödunud, seega pidid nad mõlemad ennast ümber pöörama, vastasel juhul ei oleks Nadezda Rykova saanud J.M. t näkku lüüa. Kuna H.S. mäletab seda detaili, kuid ei räägi midagi sellest, et löömisele oleks eelnenud mingit tõuklemist, on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et seda ei olnud ja kannatanu on juhtunu kohta rääkinud tõtt. Nadezda Rykova lükkamine on vastuolus ka tema enda ütlustega, mille kohaselt oli J.M. l kätel küülik, see tähendab, et tema käed ei olnud vabad ja ta ei olekski saanud käega teda vastu selga lükata. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad samuti Häirekeskusele tehtud kõne ja K.M. ütlused: vahetult peale sündmust oli kannatanu endast väljas ja nuttis, rääkis nii Häirekeskusesse helistades kui ka K.M. le, et teda ründas naabrinaine, kes lõi teda koerarihmaga näkku. Kannatanu selgitused toimunu kohta ei ole ajas muutunud.
4. Ringkonnakohus loeb kannatanu J.M. ja tunnistaja H.S. i ütlustega tõendatuks, et Nadezda Rykova lõi ühe korra koera jalutusrihma plastmassist osaga kannatanule vastu põske. Kuna igal jalutusrihmal on otsas karabiin, mille abil saab ühendada rihma koera kaelarihmaga, on ainuvõimalik, et just see tabas J.M. rangluud. Selline tegu täidab

§ 121

lg 1 objektiivse koosseisu: löömine põhjustas kannatanule valu ja lisaks ka kerge tervisekahjustuse, verevalumi. Tervisekahjustuse mõiste tuleneb Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr 266 kehtestatud „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ § 1 lg-st 2, milleks on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Verevalumi tekkimine kinnitab, et löök kahjustas nahaaluseid kudesid. 37. Maakohus leidis, et Nadezda Rykova pani teo toime otsese tahtlusega, kuna ta sai aru ja pidi aru saama, et tema tegevus võib põhjustada valu. Selline tõdemus on vastuoluline ja ei vasta otsesele tahtlusele.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on otsese tahtluse puhul oluline, kas toimepanija teab kindlalt, et tema teo toimepanemise tulemusena saabub selline tagajärg. Riigikohus on selgitanud, et tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist. Toimepanija tahtlus avaldub

§ 121

koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (

§ 16

lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-44-16 punkt 19). Ringkonnakohtu hinnangul pani Nadezda Rykova selle teo toime kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Ta pidas võimalikuks, et selline löök kõva esemega näkku põhjustab kannatanule valu ja selle tulemuseks on verevalum. 38. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellandi väiteid

§ 28

lg-s 1 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu, hädakaitse, esinemise kohta Nadezda Rykova tegevuses. 39.

§ 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja 8 õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Esmalt tuleb seega kindlaks teha, kas Nadezda Rykova oli hädakaitseseisundis, st kas temapoolsele ründele, kannatanu löömisele, eelnes õigusvastane rünne tema enda mõne õigushüve vastu. Kohtupraktika kohaselt võib hädakaitseseisundi tekkimise aluseks olla muu hulgas selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, kuid ohustab või kahjustab individuaalõigushüve siiski piisavalt intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks

§ 28lg 1 mõistes (nt teise inimese solvamine).

Tähtis on, et ründaja tegu oleks sotsiaalse arusaama kohaselt käsitatav ründena. Teiseks peab rünne olema õigusvastane ehk vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus nr 1-21-3307/43, p 24 ja
3. märtsi
4. a otsus nr 1-20-9563/54, p 10.)
5. Apellatsiooni järgi oli selliseks õigusvastaseks ründeks Nadezda Rykova tõukamine J.M. poolt. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt (vt p 35), et kannatanu ei tõuganud Nadezda Rykovat, st sellist rünnet ei olnud. J.M. ütluste kohaselt tegi ta Nadezda Rykovale märkuse selle kohta, et koerad peavad olema ketis. Asjaolu, et Nadezda Rykova koertepidamine tekitab naabritele probleeme, nähtub ka tunnistaja I.V. i ütlustest, kes samal päeval tegi süüdistatavale trepikojas märkuse, et tema koera väljaheited kukuvad talle rõdule, mille peale saatis Nadezda Rykova ta pikalt. Samuti tunnistas K.M. , kes on korteriühistu esinaine, et enamuse sama trepikoja inimestega ei ole Nadezda Rykova suhted head just koerte tõttu, kuna ta laseb neid ilma järelevalveta trepikotta ja nad on inimesi rünnanud. Vaidlust ei ole selles, et sellelgi korral tuli kannatanule trepikojas vastu Nadezda Rykova koer, kes ei olnud rihma otsas, mistõttu ei olnud J.M. märkus alusetu. Selline tähelepanujuhtimine ei ole eetiliselt hukkamõistetav käitumine ega riku süüdistatava õigusi. Küll aga ärritas see Nadezda Rykovat, mida kinnitavad tunnistaja I.V. i ütlused, kes kuulis trepikojast rohkem just koeraomaniku, ehk süüdistatava häält. See näitab, et agressiivsem pool oli Nadezda Rykova.
6. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et kuna puudus õigusvastane rünne, ei tegutsenud Nadezda Rykova kannatanut koera jalutusrihmaga lüües hädakaitseseisundis, mistõttu puuduvad tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti puuduvad Nadezda Rykova süüd välistavad asjaolud. Maakohus on õigesti Nadezda Rykova süüdi tunnistanud

§ 121lg-s 1 järgi ja mõistnud talle selle teo eest karistuse.

42. Apellant esitas alternatiivse taotluse Nadezda Rykova vabastamiseks talle mõistetud vangistusest

§ 73alusel.

Sealjuures on kaitsja leidnud, et arvesse tuleb võtta

§ 57

lg 1 p-s 6 toodud karistust kergendavat asjaolu, milleks on süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul, ja

§ 57lg 2 alusel kannatanu provotseerivat käitumist.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et karistust kergendavad asjaolud saavad mõjutada vaid mõistetava karistuse määra, mitte aga sellest tingimuslikku vabastamist. Esimesel juhul tuleb lähtuda

§-s 56 ettenähtud alustest, teisel juhul aga

§-de 73 ja 74 regulatsioonist. 43. Ringkonnakohus jõudis eelnevalt seisukohale, et kannatanu käitumises ei olnud midagi õigusvastast ega ka eetiliselt hukkamõistetavat, mis annaks aluse käsitleda tema tegu ründena. On ilmne, et kannatanu poolt koerapidamise kohta tehtud märkused Nadezda Rykovale ei meeldinud, ja ta vihastas. Viha on inimese tavaline emotsionaalne reaktsioon. Kuid ainuüksi vihastamine ei tähenda, et Nadezda Rykoval oleks tekkinud selline tugev hingelise erutuse seisund, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna. Selline vihastamine ei mõjutanud Nadezda Rykovat sellisel määral, et ta oleks oma käitumise üle kontrolli kaotanud. Süüdistatav tunnistas, et ta lõi sellepärast, et muidu teeb J.M. edaspidi samamoodi, võib kedagi sõimata või lüüa. See näitab, et selline vägivalla kasutamine on Nadezda Rykova silmis sobiv viis talle ebameeldiva situatsiooni lahendamiseks. Seda kinnitab samuti tema varasem sarnane 9 käitumine J.M. ga, kui ta viskas teda saapaga. Seega ei ole Nadezda Rykovale karistuse mõistmisel võimalik arvestada

§ 57lg 1 p-s 6 toodud karistust kergendavat asjaolu.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kriminaalasjas kogutud tõendid alust jaatada ka kannatanupoolset provotseerivat käitumist, mis kutsus esile ründe tema vastu. Väiteid selle kohta, et J.M. teeb Nadezda Rykovale pidevalt märkusi eesmärgiga teda endast välja viia, ei kinnita ükski uuritud tõend. See on jäänud süüdistatava paljasõnaliseks väiteks. Nadezda Rykova sõnul on J.M. teda tülitanud alkoholijoobes olles, tulnud tema korterisse, visanud kartulikotiga, koristanud tema ukse taga. Vastupidiselt Nadezda Rykova poolt väidetule ei ole K.M. sõnul J.M. ga mingeid probleeme olnud. Nadezda Rykova eitab, et naabrid oleksid talle teinud koerte kohta märkusi, mis on taas vastuolus K.M. ja I.V. i ütlustega. K.M. sõnul on nad Nadezda Rykovaga pidanud rääkima koerte teemal ja tulemuseks on see, et ühel koeral on kett, teine jookseb ikka vabalt. Eeltoodu kinnitab, et Nadezda Rykova ütlused kannatanu käitumise kohta ei ole õiged ja neile ei saa tugineda. Kannatanu tunnistab, et sellel õhtul, 08.06.2021, oli ta joonud 0,3 liitrise purgi õlut Heineken. Sündmuskohale saabunud patrullpolitseinik A.P. tunnistas, et kannatanul oli tunda alkoholilõhna, kuid muid joobele viitavaid tunnuseid polnud. Kannatanut vahetult pärast sündmust näinud K.M. kinnitas samuti, et J.M. käitus adekvaatselt, oli juhtunust šokis. Seega ei ole alust arvata, et tarbitud kogus kerget alkoholi oleks kannatanu käitumise muutnud provotseerivaks. Seda kinnitavad ka I.V. i ütlused, kes kuulis trepikojast just süüdistatava valju häält.
2. Maakohus leidis, et Nadezda Rykova karistusest vabastamisel tuleb ta allutada käitumiskontrollile, ennekõike põhjusel, et isik vajab abi vihahoogude vältimiseks ja oma käitumise kontrolli all hoidmiseks. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et käitumiskontrolli kohaldamine ei ole vajalik. Nadezda Rykova on kriminaalkorras karistamata. Tegu, mille eest talle mõisteti väärteokaristus

§ 262järgi jääb 7 aasta tagusesse aega.

Ülejäänud 2 väärteokaristust on mõistetud teistlaadi tegude eest (ühistranspordiseaduse § 85 lg 1 alusel), mis antud asjas kaalu ei oma. Karistusest tingimisi vabastamisel tuleb arvesse võtta mitte ainult süüdlase isikut, vaid ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, mida maakohus ei ole teinud. Nadezda Rykova löök ei olnud tugev, põhjustas kannatanule vaid kerge vigastuse verevalumi näol. Viimane vägivallategu, milles menetlus lõpetati oportuniteediga, leidis aset peaaegu 6 aastat tagasi. Seega ei saa nende andmete alusel öelda, et Nadezda Rykova puhul on tema impulsiivsusest tulenevalt suur oht vägivaldse käitumise kordumiseks, mida tuleks maandada käitumiskontrolli kohaldamisega. Karistusregistri andmetel on tema viimase 6 aasta käitumine olnud õiguskuulekas, mistõttu peab ringkonnakohus võimalikuks vabastada Nadezda Rykova talle mõistetud vangistusest

§ 73lg 1 alusel. 46. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnkohus Viru Maakohtu

1. mai
2. a otsuse osaliselt, s.o Nadezda Rykova karistusest tingimisi vabastamises

§ 74

alusel ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel määratud kohustuses, kohaldades tema karistusest vabastamisel

§ 73lg 1 sätteid.

Kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt.

1. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks apellatsioonimetluses. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud apellatsiooni koostamiseks 3 tundi, mille eest soovib tasu 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt tehtud toimingud (tutvumine maakohtu kohtuistungi protokolliga ja kohtuotsusega, apellatsiooni koostamine) on olnud vajalikud ning ajakulu mõistlik, mistõttu tuleb kaitsja tasutaotlus rahuldada.
2. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 ettenähtud lahendi, jääb 10 apellatsioonimenetluse kulu 194,40 eurot KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11