← Eesti

2-22-14061/8

Obsah (7)§ 29§ 23§ 28§ 22§ 108§ 30§ 150

2-22-14061 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 29. november 2022. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-22-14061 Tsiviilasi OÜ Caresun a

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud OÜ Caresun avaldus ajutise halduri nimetamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku põhiliseks tegevusalaks olnud Tallinna vanalinnas restorani xxx haldamine. Alates 01.09.2022.a. on üürileandja poolt üürilepingu ülesütlemise tõttu Võlgniku poolt restorani tegevus lõpetatud. Võlgniku majandustegevusele mõjus raskelt 2020.a. kevadel Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukord seoses COVID viiruse levikuga ning sellest tekkinud piirangud. Algselt oli Võlgnik sunnitud oma tegevuse täielikult lõpetama, kuid seejärel jätkus see piiratud mahus. Võlgniku sissetulekud vähenesid, kuid samas olid Võlgnikul jätkuvalt igakuised jooksvad kohustused üürileandja, tarnijate ja töötajate ees, milliste täies ulatuses täitmiseks Võlgnikul rahalised vahendid puuduvad. Käesoleval hetkel on selge, et arvestades sügis-talvisel perioodil vähenevat käivet ning oluliselt tõusnud kütte- ja energiakulusid ei ole võimalik Võlgniku majandustegevust kasumlikult jätkata ka mõnes uues asukohas. Võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu ning tulevikus maksejõuetus süveneks veelgi. Võlgnik ei suuda olemasoleva ja lähitulevikus tekkiva käibe arvelt katta tekkinud kohustusi. Võlgnik oli sunnitud koondama kõik töötajad. Võlgnik teavitas Töötukassat 29.08.2022.a. kokku 10 töötaja koondamisest ning esitas 13.09.2022.a. teise teate kollektiivse koondamise osas (töötajad koondatakse 13.10.2022 seisuga). Käesoleval hetkel on Võlgnikul kohustusi kokku 243 586,87 eurot, mis kasvab igapäevaselt viiviste ja intresside osas ning milliste kohustuste täitmiseks Võlgnikul varad puuduvad. Võlgnikule varasemalt kuulunud varad on üürileandja realiseerinud üürileandja pandiõigust rakendades üürivõla katteks. Võlgniku majandustegevusest ei ole võimalik kohustusi täita. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu Pankrotiseaduse § 1 mõistes, sest maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. 07.10.2022. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata 2

(4)raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 246 787,51 eurot, vara puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2022. aasta alguses, mil üürileandja AS xxx teostas üürileandja pandiõigust võlgniku kui üürniku varade suhtes. Võlgniku üürileandja lõpetas üürilepingu, millest tulenevalt puudus võlgnikul võimalus majandustegevuse jätkamiseks ning ettevõtte varad inventari ja sisseseadete näol jäid pandiõiguse alusel võlgnevuse katteks üürileandjale.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik ise viitab raskuste tekkimisele seoses Covid-19 tulenevatest piirangutest, mis mõjusid negatiivselt müügitulule. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal haldur nõustub võlgniku poolt toodud põhjendustega. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Võlgnik ei ole esitanud andmeid raamatupidamise kohta 2021 ja 2022 majandusaasta osas. Puudub täpne ülevaade võlgniku tehingutest oma varaga (va üürileandja pandiõiguse realiseerimisel). Eeltoodust tulenevalt ei saa tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi välistada. Võimaluste tuvastamiseks tuleb süvitsi tutvuda võlgniku raamatupidamise andmetega, mida on võimalik teha pankrotimenetluses. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 910 eurot (lisandub käibemaks 182 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 537,60 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Kristo Tederi kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 3

(4)

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 554,40 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule T Lle. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.