Obsah (15)

§ 114§ 68§ 83§ 115§ 25§ 16§ 113§ 118§ 121§ 32§ 33§ 34§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja, Viljandi Posti 22 11. august 2022 Kriminaalasja number 1-21-4973 (21284000054) Kriminaalasi Raili

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses arutatud kinnisel kohtuistungil 01.-03.06.2022 ja 09.06.2022 Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint rahvakohtunikud Salme Koplikask ja Aldo Rauk Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Kannatanute esindaja vandeadvokaat Mart Sikut (lepinguline esindaja) Süüdistatav Raili Sepp isikukood: 48310214726; elukoht: xxxxxx x-xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; töökoht või õppeasutus: xxxxxxxxxxxxx ; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: vahistamine alates 03.03.2021, kahtlustatavana kinni peetud 01.03.2021 Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Raili Sepp

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Raili Sepale vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 01.03.

1. Raili Sepale kohaldatud tõkend – vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Kohtu seisukoht esitatud tsiviilhagis. Rahuldada kannatanu H.M.O (O) tsiviilhagi. Välja mõista võlaõigusseaduse §-de 1043, 1045 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult Raili Sepalt 15 000 (viisteist tuhat) eurot mittevaralise kahju hüvitisena kannatanu H.M.O (ik. xxxxxxxxxx) kasuks. Rahuldada kannatanu A.M.O (O) tsiviilhagi. Välja mõista võlaõigusseaduse §-de 1043, 1045 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult Raili Sepalt 15 000 (viisteist tuhat) eurot mittevaralise kahju hüvitisena kannatanu A.M.O (ik. xxxxxxxxxxx) kasuks.
3. Kriminaalmenetluse kulude osas: 3.
4. Süüdimõistetu menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Raili Sepalt riigi tuludesse menetluskuludena 8431,88 eurot: s.h sundraha 1635 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot, DNA ekspertiisi kulu 2565 eurot, kompleksekspertiisi kulu 633,90 eurot ja kompleksekspertiisi kulu 633,90 eurot (s.o ekspertiiside kulud kokku 3954,80 eurot), kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses määratud kaitsjale määratud tasud ja kulud kokku 2842,08 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 8431,88 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 702,66 eurot tasumistähtaeg on kuu
5. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700026169 ning selgituse „Raili Sepp, otsus nr 1-21-4973, menetluskulu“. KrMS § 182 lg 3 alusel välja mõista Raili Sepalt kannatanu H.M.O kasuks kannatanu lepingulise esindaja vandeadvokaat Mart Sikuti tasu 1295,50 eurot ning välja mõista Raili Sepalt kannatanu A.M.O kasuks kannatanu lepingulise esindaja vandeadvokaat Mart Sikuti tasu 1295,50 eurot vandeadvokaat Mart Sikuti poolt kannatanute esindajana osutatud õigusabi eest. 3.
6. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamine. Rahuldada vandeadvokaat Raul Tosmanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Raul Tosmann kasuks 2098,80 eurot (s.h käibemaks 349,80 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmanni poolt Raili Sepa kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 2
7. Asitõendite osas kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid: 4.
8. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu, Riia 132) asuvad asitõendid: müts ja musta värvi jope (pakend nr 2), halli-sinise-musta kirju jope (pakend nr 3), tõmmiskile jalatsijäljega (pakend nr 5), noatupp (pakend nr 6.4), Raili Sepa T-särk ja püksid (pakendid nr 1 ja 2), A.M.O jalanõud, sokid, dressipluus, T-särk, pikad püksid (pakend nr 20210301-92625), H.M.O sokid, botased, teksapüksid, müts, T-särk (pakend nr 20210301-92615). 4.2.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu, Riia 132) asuv asitõend – nuga (pakend nr 6). 4.

1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde A.M.O ülekuulamise videosalvestis DVD-R plaadil, H.M.O ülekuulamise videosalvestis DVD-R plaadil, C.R ülekuulamise videosalvestis DVD-R plaadil ja Häirekeskuse kõne helisalvestis CD-R plaadil.
2. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetu, kannatanute ja tunnistajate elukohti ning kannatanute ja tunnistajate nimed ja muud isikuandmed asendada initsiaalide või tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis
3. september 2022.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
4. Süüdistuse sisu Vastavalt kohtuistungil esitatud täiendatud süüdistusele (KoTo, kd 2, tl 130p, tl 134) süüdistatakse Raili Seppa (Sepp) selles, et tema 01.03.2021 kella 17:45 paiku xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xx x trepikojas tegutsedes tahtliku tapmise eesmärgil lõi kaasasolnud noaga korduvalt trepikojas viibinud 10-aastast H.K Oi (O), kellele tekitas 17 lõike- ja torkevigastust ja 8-aastast A.MOi (O), kellele tekitas 15 lõike- ja torkevigastust. Ekspertiisiakti kohaselt esinesid H.K.O xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 3 xxxxxxxxxxxx.H.M.Ol esinenud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ekspertiisiakti kohaselt esinesid A.M.Ol xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx , A.M.Ol esinenud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Raili Sepp ei viinud oma kuritegu lõpuni temast mittesõltuvatel asjaoludel, kuivõrd trepikojas liikusid kõrvalised isikud. Tapmise katsega, mis oli toime pandud kahe inimese suhtes pani Raili Sepp toime

§ 114lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör asus kohtuistungil seisukohale, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning taotles Raili Sepp süüdi mõista

§ 114lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 10 aastat.

Karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.03.2022. Samuti taotles prokurör süüdistatavalt välja mõista kriminaalmenetluse kulud ja määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul. Prokurör leidis, et kannatanute mittevaralise kahju nõue on põhjendatud, kuid jättis selle suuruse kohtu otsustada (KoTo, kd 2, tl 139-140; tl 147-157). Kohtuistungil avaldas süüdistatav Raili Sepp, et ta tunnistab end temale esitatud süüdistuses

§ 114lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi süüdi (Ko

To, kd 2, tl 131, tl 140p). Lisaks eeltoodule võttis Raili Sepp õigeks, et on süüdi kannatanutele kahju tekitamises (KoTo, kd 2, tl 130p). Süüdistatava kaitsja taotles kohtuistungil Raili Sepale süüks arvatav tegu ümber kvalifitseerida

§ 115- § 25 lg 2 järgi.

Vastutust kergendavate asjaoludena palus kaitsja kohtul arvestada Raili Sepa siirast kahetsust, samuti materiaalse kahju hüvitamist ja tema tervislikku seisundit. Mittevaralise kahju hüvitamise hagid palus kaitsja rahuldada mõistlikkuse piires kohtu äranägemisel (KoTo, kd 2, tl 140, tl 158-163). Kannatanute lepinguline esindaja avaldas kohtuistungil, et kuriteo koosseis süüdistuses

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi on põhjendatud ja Raili Sepp tuleb selle järgi süüdi mõista. Tsiviilhagi mittevaralise kahjunõude osas kuulub rahuldamisele. Varaline kahju on hüvitatud. Väljamõistetava kahjunõude suuruse jättis kannatanute esindaja kohtu otsustada, kuid mis arvestades vigastuste raskust ja eluaegselt nähtavaid arme ja läbielamisi võiks olla 50 000 eurot kummalegi kannatanule ehk kokku 100 000 eurot. Lisaks tsiviilhagi rahuldamisele taotles kannatanute esindaja välja mõista õigusabikulud, vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale. Kannatanute esindaja selgituse kohaselt menetluskulud jaotuvad kummagi kannatanu osas võrdselt (KoTo, kd 2, tl 94p-95p, tl 139-140). 3. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 3.1.

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg 2 sätestab vastutuse tapmise katse eest, kui see on toime pandud kahe või enama inimese suhtes.

§ 25

lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kohus olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, asub seisukohale, et Raili Sepale esitatud süüdistus alaealiste kannatanute – 10-aastase H.M.O ja 8-aastase A.M.O suhtes tapmise katse toimepanemises on tõendamist leidnud ja toimepandud teos tuleb Raili Sepp süüdi tunnistada. 4 3.

1. Erinevalt lõpuleviidud tahtlikust süüteost alustatakse süüteokatse koosseisu tuvastamist mitte objektiivsetest, vaid subjektiivsetest tunnustest (RKKK nr 3-1-1-55-09 p 24; nr 3-1-1-111-16 p 8). Subjektiivsest küljest eeldab tapmiskatse tahtlust, seega on tapmiskatse tahtlik tegu, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud (RKKK nr 3-1-1-142-05 p 21). Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist – vaadata milline oli isiku teoeelne ja järgne käitumine ning süüteo toimepanemise koht. Süüteokatse korral tuleb esmajoones hinnata, millise teo toimepanemisele oli isiku tahtlus suunatud (vt RKKK nr 3-1-1-111-16 p 10). Alles seejärel saab tuvastada katsekoosseisu objektiivsed tunnused. 3.
2. Esmalt hindab kohus esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud (otsuse p-d 3.
3. – 3.17.), seejärel võtab seisukoha teo kvalifikatsioonis (otsuse p-d 3.18.-3.21.). 3.
4. Kohus märgib, et antud kriminaalasjas puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus asjaoludes, mille kohaselt 01.03.2021 kella 17.45 paiku süüdistatav Raili Sepp ründas Xxxxxxxx xxxxxx xxxxx-xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xx x korterelamu trepikojas kaasasolnud noaga alaealisi kannatanuid H.K Oi ja A.M Oi, kellele tekitas xxxxxxxxx xxxxxxx x xxxxxxxxxxx. Viidatud asjaolud on tõendatud alljärgnevalt. 3.
5. Kohtuistungil kuulati tehnilise vahendi abil CD-plaadil olevat salvestist - telefonikõne Häirekeskusele seoses 01.03.2021.a. kella 17.45 paiku toimunud kuriteosündmusega ja uuriti kõnefaili kui asitõendi vaatlusprotokolli (KoTo, kd 1, tl 166-169) ning kuulati m.h tunnistaja Ä.Bi ütlusi (KoTo, kd 2, tl 60p-61p). Eelmärgitud tõenditega on tõendatud, et 01.03.2021 kell 17.45 helistas xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xx x asuva kortermaja elanik Ä.B telefonil nr xxxxxxxx Häirekeskusesse ja teatas, et eelmärgitud maja trepikojas on löödud last noaga ning palus välja saata kiirabi ja politsei. Lapsel olid noahaavad jalal ja käel ning suur verejooks. Lisaks nähtub tunnistaja Ä.B ütlustest, et enne Häirekeskusesse helistamist, kuulis ta trepikojast ebatavalist lapse kisa ning nägi trepikojas lamamas kahte poissi, kellest ühel märkas vigastusi. Tunnistaja kuulis lapselt, et teda oli vigastanud naine, kes elab korteris nr xx. 3.
6. Nõudekiri SA Tartu Kiirabile, 01.03.2021 koostatud kiirabikaardid ja patsientide A.M.O (sünniaeg xx.xx.xxx , vanus 8 aastat) ja H.M.O (sünniaeg xx.xx.xxxx , vanus 10 aastat) haiguslood nr 20210301-92615, nr 20210301-92625 koos fotodega (KoTo, kd 1, tl 150-165) tõendavad, et 01.03.2021 kella 17.45 on aadressile xxxxxxxxx xxxxxxx xx x saabunud väljakutse korras kiirabid ning viidatud maja trepikojas 1 ja 2 korruse vahel asuvad noahaavadega lapsed, kes on omavahel vennad: A.M O ja H.K O. Seejuures on tuvastatud A.M.Ol xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxxxxxx ning H.M.Ol on tuvastatud haavad xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx, xxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx. Kiirabikaartidelt nähtuva juhtumikirjelduse kohaselt oli lapsi rünnanud korter xx elanik 37-aastane Raili, kes oli ärritunud naabermaja laste peale ja oli neid trepikojas noaga rünnanud. Kõrvalmaja lapsed (8a ja 10a) olid tulnud trepikojas elavat sõpra välja kutsuma, kui Raili neid ründas. Naisterahvas on kinni peetud, kohal menetleja koos kriminalistiga. Kiirabi toimetas mõlemad poisid TÜ Kliinikumi ravile, ema läks lastega kaasa. 3.
7. Alaealise kannatanu H.M.O kohtuistungil avaldatud ütlustest (KoTo, kd 1, tl 123-130) nähtub, et ta on sündinud xx.xx.xxxx ja käib V koolis kolmandas klassis ning elab koos oma 5 vanemate ja nooremate vendadega xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xx x asuvas kortermajas.
8. märtsil 2021.a. pärast koolipäeva läks ta koos oma 8-aastase venna A.Mega ühe sõbra juurde, seejärel veetis ta aega õues koos venna A.Me ja nende sugulase C.Rga. Ühel hetkel läksid nad koos xxxxxxx xx x asuvasse kõrvalmajja C.R juurde kalu vaatama. Mõne aja pärast nad koos venna A.Mega lahkusid C.R juurest ja hakkasid õue minema. Laskudes trepist esimesele korrusele kohtasid nad vennaga esimesel korrusel elavat naist, kes heitis talle ja tema vennale ette, et nad olevat vastu selle naise korteriakent visanud kivide ja munadega. Nemad ütlesid vastu, et ei ole visanud. Selle peale lõi naine teda ja tema venda korduvalt noaga. Esmalt lõi naine tallexxx xxxxxx,xxxxxxxx, xxxxxxx xxxxxx xx xxxxxxxx xxxxxxxx . Lõpetanud noaga löömise ütles naine neile ... nüüd te teate, et nii ei tee, ja läks oma korterisse. Kohale tulnud C.R isa ja ta sõber lõhkusid noaga rünnanud naisterahva korteriukse maha, aga see naine oli põgenenud rõdu kaudu, siis tuli politsei ja sai ta kätte. Kannatanu koos vennaga viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi. Temal oli noahaavu 19 ja vennal
9. Kannatanu H.M.O ütlustest nähtub, et tal ei ole mingit sõnavahetust selle naisega olnud. Kannatanu H.M.O ütlustega riimuvad alaealise kannatanu A.M.O kohtuistungil avaldatud ütlused (KoTo, kd 1, tl 116-121), kes on ütlustes kirjeldanud, kuidas ta 01.03.2021 pärast koolipäeva oli oma venna - H ja sugulase - C õues, seejärel käisid C juures kalasid vaatamas. Järgnevalt on A.M O ütlustes kirjeldanud, kuidas nad venna H hakkasid C juurest õue minema ja väljusid maja koridori. Laskunud esimese korruseni sellisel viisil, et tema tuli H järel, tuli puidust uksega korterist välja üks naine ja lõi neid korduvalt noaga. Naine lõi noaga esmalt Hja seejärel teda. H lõi naine 19 korda ja teda 16 korda. Naine lõi talle noaga xxxxx, xxxxxx xxxxxxx xx xxxxxx. Seejärel läks naine ära oma korterisse ja pani ukse lukku. Nemad vennaga ei ole seda naist narrinud ja ta ei ole selle naisega ka varem rääkinud. Neid vennaga viidi kiirabiga Tartu haiglasse. Alaealiste kannatanute seadusliku esindaja H.O ütlustest (KoTo, kd 1, tl 91-94) nähtub, et H.K O ja A.M O on tema pojad. 01.03.2021 tulid poisid koolist, koju jõudsid nad kella 13.00 paiku ja pidid minema C välja kutsuma ja mänguväljakule minema. Samal päeval kell 17.48 helistas H.O B.P ja teatas, et poistega on õnnetus juhtunud, kuna nad said nuga, tule kohe. Kui H. O sündmuskohale jõudis, siis avanes talle õudne vaatepilt - tema lapsed olid trepi peal pikali ja olid verised. Ä.B helistas kiirabisse ja politseisse, kes jõudsid kohale 8-10 minuti pärast. H. O kuulis lastelt, et nad olid trepist alla läinud, siis oli Raili uksest välja tulnud, Holi tere öelnud ja selle peale oli ta noahoobi saanud. A.M osutas pruuni ukse peale (korter nr xx), kust Raili Sepp oli tulnud. Lapsed toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi, kus nad viibisid 9 päeva. 09.03.2021 said nad koju. Toimunud sündmused on lapsi mõjutanud - poistel esinesid xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx.. Lapsed käisid xxxxxxxxxxx vastuvõtul. 3.
10. Alaealise tunnistaja C.R kohtuistungil avaldatud ütlustest (KoTo, kd 2, 69-73) nähtub, et 01.03.2021 mängis ta koos A.M.O ja H.M.Oga õues. Mingil hetkel läks ta ära tuppa. Ta elab xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx x asuva maja viiendal korrusel. Tema jäi tuppa, aga A.M O ja H.K O pidid teda trepikojas kolmandal korrusel ootama. Siis kuulis C.R A.M.O karjumist. Ta läks tuppa ja ütles oma emale, et A karjus. Nad läksid koos emaga esimesele korrusele ja nägid trepi peal A.Mt lamamas ja H.K oli ühe teise ukse juures. C nägi, et mõlemad poisid on verised ja siis tema ema küsis A.Melt, et mis juhtus. A.M ütles, et esimese korruse naine tuli noaga kallale. A.M näitas ka, millisest korterist see naine välja tuli. See korter asus väljast tulles paremat kätt. C.R kinnitas, et tema on selles korteris elavat naist varem näinud, kuid ei ole temaga rääkinud, ka ei ole naine C rääkinud. 6 3.
11. Tunnistaja B.P ütlustest (KoTo, kd 2, tl 56-58p) nähtub, et tema elab aadressil xxxxxxx x-xx xxxxxxxx xxxxxx koos oma elukaaslase T.Rja lapse C.Rga. Raili Sepp on nende naaber. 01.03.2021 tuli tunnistaja töölt ja oli kodus. Tema tütar Carolina ja täditütre pojad A.M O ning H.K O tulid umbes kella 17.30 paiku tuppa. Mingil hetkel läksid poisid korterist välja ja jäid trepikojas C ootama. Tunnistaja oli köögis, kui kuulis trepikojast nutmist ja karjumist. Nad läksid C vaatama, mis toimub. A.M oli esimese ja teise korruse vahel ja H.K esimese korruse ukse juures kägaras maas. Peale poiste sel hetkel kedagi trepikojas ei olnud. Tunnistaja sai A.Melt teada, et naine tuli noaga kallale. Poisid osutasid korteriukse poole. Näidatud korter jääb väljast tulles paremat kätt. Teise korruse naaber Ä.B kutsus välja kiirabi. Poisid viidi Tartusse haiglasse. Politsei tuli ka kohale. Tunnistaja ütluste kohaselt selgus sündmuskohal, et teo toimepannud naise nimi on Raili Sepp. Raili Sepp hüppas rõdult alla ja oli rõdu all pikali. Tunnistaja kinnitusel ei ole tema tütrel mingisugust kokkupuudet Raili Sepaga olnud. 3.
12. Tunnistaja T.R ütlustest (KoTo, kd 2, tl 58p-60p) nähtub, et ta elab oma elukaaslase ja lapsega aadressil xxxxxxxx, xxxxxxx x-xx. 01.03.2021 helistas talle elukaaslane B.P , kes teatas, et nende maja trepikojas oli lapsi rünnatud noaga. Tunnistaja T. R oli sel hetkel V bussijaamas koos oma sõbra A.T. T.R ja A.T läksid viivitamatult sündmuskohale. Kohale jõudes nägi tunnistaja, et maja trepikojas lamasid treppide peal külili asendis lapsed, kellest üks oli H. Tunnistaja T. R sai teada, et naisterahvas oli noaga lapsi löönud. Lööja korter asus väljast trepikojas tulles esimesel korrusel paremat kätt. T. R lõi selle korteri ukse maha, sest kartis, et naine võib ka teisi trepikojas viibijaid rünnata. Korteris oli meesterahvas, kes ütles, et see oli toimunud afektiseisundis. A.T vaatas rõdult alla ja nägi, et naisterahvas oli rõdu all. Seejärel läksid T. R ja A. T maja taha ja nad nägid, et naine oli rõdu all. Tunnistaja viibis sündmuskohal seni, kuni tuli kiirabi ja politsei. Samuti nägi ta, kui politsei viis naisterahva ära. Tunnistaja kuulis, kui naisterahvas rääkis politseile, et poisid olid ise süüdi - nad olid norinud ja ta lõi neid noaga afektiseisundis. 3.
13. Tunnistaja I.L ütlustest (KoTo, kd 2, tl 123-124) nähtub, et 01.03.2021.a. töötas ta patrullpolitseinikuna ja sellel kuupäeval sai politseipatrull väljakutse V linna ühte kortermajja. Väljakutse sisuks oli, et last oli löödud noaga, hiljem info täienes, et lapsi oli rohkem kui üks. Politseipatrull jõudis sündmuskohale 10 minuti jooksul pärast väljakutse saamist. Sündmuskohaks oli xxxxxxxx, xxxxxxx x viiekordse maja viimane trepikoda. Isik, kes oli lapsi noaga rünnanud oli teisel pool maja rõdu all pikali maas ja ütles, et tema nimi on Raili Sepp ja et ta ründas lapsi sellepärast, et lapsed teda narrisid väljas pidevalt. Esialgu toimetasid politseiametnikud Raili Sepa tema korterisse, et majarahvast keegi teda ei ründaks. Raili Sepp näitas oma korteris nuga, millega ta lapsi ründas. Ta oli selle peitnud kappi pappkarbi alla. Tegemist oli punaka või oranžika peaga noaga, mis meenutas ehitusnuga. 3.
14. Kohtuistungil uuritud sündmuskoha vaatlusprotokoll (KoTo, kd 1, tl 98-115) kirjeldab sündmuskohta antud kriminaalasjas ning tõendab kuriteosündmuse järgset olukorda sündmuskohal xxxxxxxxxx xxxxxxxxx-xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx x asuv kortermaja trepikojas, s.h verejälgede esinemise kohti ja kuriteo toimepanemise vahendi leidmise kohta. Viidatud kortermaja on viiekordne, nelja trepikojaga hoone. Vaatlust viiakse läbi parempoolse trepikoja esimesel korrusel ja sama korruse parempoolses korteris nr xx. Sisenedes trepikottaa viib trepp esimese korruse mademele. Verejäljed on nähtavad eelviimasel trepiastmel meditsiiniliste tarvikute pakendil (vt foto nr 4), korteri nr xx ukse kõrval maas (foto nr 8), trepil kuni teise korruse vahemademeni (fotod nr 9-10, 14, 15). Trepiastmetel on must müts ning kaks jopet musta värvi ja mitmevärviline - sinist, halli ja musta värvi jope, millel on näha verejäljed (foto nr 8-14), musta värvi jope on mitmest kohast läbilõigatud. Sisenedes trepikoda on esimesel 7 trepimademel korteri nr xx uks avatud asendis (foto nr 5, 16), ukse välisküljel jalatsijälg (fotod nr 16-17), korteri esikusse sisenedes paremal seinakapp, milles ripuvad riided ning riiete all asub riiul ning riiuli all põrandal on puidust kast, millest paistab välja noatera (fotod nr 21-
15. Nuga tõsteti sündmuskoha vaatlusel kapist välja, asetati steriilsele kattelinale, tegemist on punast värvi plastikust käepidemega noaga, noateral nähtav veresarnane määrdumine, vere olemasolu määrdumises kontrolliti verekiirtestiga TetraBace, test osutus positiivseks (fotod nr 24-25). Sündmuskohalt võeti kaasa DNA proovid tilkumisplekist, noateralt ja noa käepidemelt, nuga ja noatupp, müts ja mustavärvi jope ning halli, sinist ja musta värvi jope, tõmmiskile jalatsijäljega. 3.
16. DNA ekspertiisiaktiga nr 21E-GE02198 (KoTo, kd 2, tl 1-13) on tõendatud, et sündmuskoha vaatlusel xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx x kortermaja trepikojas leitud punast värvi plastikust käepidemega noa teralt võetud DNA-profiil langeb kokku H.M.O DNA-profiiliga ja samuti ei saa kindlalt välistada A.M.Olt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Trepikoja põrandalt võetud tilkumisplekilt tuvastati H.M.O DNA-profiil. Tilkumisplekist esimese ja teise korruse vaheliselt trepilt tuvastati A.M.O DNA-profiil. Noa punast värvi plastikust käepidemelt võetud proovist saadi peamine DNA proov, mis on kokkulangev A.M.O DNAprofiiliga ja kindlalt ei saa välistada Raili Sepalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 3.
17. Asitõendi vaatlusprotokollist 11.03.2021 (KoTo, kd 1, tl 180-192) nähtuvalt on vaadeldud Tartu Ülikooli Kliinikumist Lõuna prefektuurile edastatud pakendeid kannatanutel seljas olnud riiete- ja jalanõudega (pakenditel kannatanute haiguslugude numbrid: 20210301-92625 [A. M. O vt kd 1, tl 160] ja 20210301-92615 [H. K. O vt kd 1, tl 159]). Pakendis nr 20210301-92625 olnud dressipluusil on kokku 9 lõike- ja torkevigastust (fotod 2-5); T-särk on määrdunud verega ja Tsärgil on kokku 10 vigastust (fotod 6-10); püksid on määrdunud verega ja esemel on 3 lõike- ja torkevigastust (fotod 11-12). Pakendis nr 20210301-92615 olnud teksapükstel on verejäljed ja kaks lõike- ja torkevigastust (fotod 14-16), T-särgil on vere määrdumine ja kokku kaheksa lõike- ja torkevigastust (fotod 18-22). Asitõendi vaatlusprotokollist 10.03.2021 (KoTo, kd 1, tl 193-202) nähtuvalt on vaadeldud sündmuskohalt kaasa võetud sinist, musta ja halli värvi jopet, musta värvi jopet ja halli värvi mütsi. Musta värvi jopel on neli lõike- ja torkevigastust (fotod 1-5); mütsil on sise- ja välispinnal verised määrdumised ja kolm lõike- ja torkevigastust (fotod 6-9); sinist, musta ja halli värvi jopel on verised määrdumised ja 17 lõike- ja torkevigastust (fotod 10-17). 3.
18. Ekspertiisiaktist nr 21E-LÕI0021 nr 26.03.2021 (KoTo, kd 1, tl 140-149) nähtub, et H.M.Ol esinesid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. H.M.Ol esinenud vigastused/tervisekahjustused võivad olla tekitatud 01.03.
19. H.M.Ol esinenud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Ekspertiisiaktist nr 21E-LÕI0022 nr 26.03.2021 (KoTo, kd 1, tl 131-139) nähtub, et A.M.Ol esinesidxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx A.M.Ol esinenud vigastused/tervisekahjustused võivad olla tekitatud 01.03.
20. A.M.Ol esinenud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõttu eluohtliku tervisekahjustuse. 3.
21. Süüdistatava Raili Sepa ütlustest (KoTo, kd 2, tl 124-130p) nähtub, et ta elas kuni 01.03.2021.a. Xxxxxxxx xxxxxx xxxxx-xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xx x krt 8 xx koos elukaaslase I.M . 01.03.2021.a. kohtusid nad elukaaslasega kella 16.20 paiku V bussijaamas. Järgnevalt nad käisid kaupluses, olles kaupluses ca 20 minutit ning seejärel suundusid koju. Teel koju kohtusid nad tüdrukutega, kellest Raili Sepp tundis ära vaid temaga samas majas elava C.R. Tüdrukutest möödumisel kuulis Raili Sepp, kuidas tema ja I.M kohta öeldi „argpüksid ja psüühhid“. Raili Sepp ei osanud konkreetselt öelda, kes tüdrukutest nende kohta eelmärgituid väljendeid kasutas, kuid talle tundus, et ütlejaks võis olla C.R. Koju jõudes oli Raili Sepp endast väljas, kuna ta tundis end solvatuna. Ta asus nuga otsima, et sellega rünnata C.Rt. Ta ütles I.M , et tahab C.R ära tappa. I.M ütles talle, et ta ei paneks tähele, mis öeldi, kuid mõni aeg varem oli vastu nende korteri akent visatud kivide- ja munaga, mis samuti ärritas Raili Seppa. Ta tahtis C.R ründamisega tõestada, et ta ei ole argpüks ja julgeb seda teha. Tol hetkel oli tal kavatsus C.R tappa. Kui ta oli noa leidnud, siis jäi oma korteri välisukse juures kuulatama, kas trepikojast on kuulda laste hääli, et siis oma kavatsus täide viia. Kuulnud trepikojast laste hääli, väljus Raili Sepp nuga käes korterist trepikojast. See juhtus umbes kella 17.45 ajal. Märganud, et trepikojas oli kaks poissi, arvas ta, et need on C.R sõbrad, kuna neist ühte poissi arvas R. Sepp olevat näinud kivide- ja munaga vastu tema korteri akent viskamas. Siis hakkas ta poisse süüdistama, et nemad viskasid vastu tema akent, kuigi ta ise päris kindel selles ei olnud. Poisid eitasid kivide ja munaga vastu Raili Sepa korteriakna viskamist, see ärritas R. Seppa väga ja ta lõi noaga esmalt suuremat poissi, seejärel väiksemat. Ta jätkas noaga poiste löömist. Ta lõi noaga vaheldumisi nii suuremale kui ka väiksemale poisile ka siis, kui poisid oli kummargile vajunud. Ta lõpetas kannatanute noaga löömise alles siis, kui kuulis inimesi kogunevat treppikotta . Seejärel lahkus süüdistatav trepikojast, kuna kartis, et keegi treppikotta tulnud inimestest võib talle kallale tulla. Süüdistatav lahkus trepikojast oma korterisse ja sulges korteriukse. Kui väljast hakati korteriukse peale taguma, siis väljus ta korterist rõdu kaudu. Süüdistatava Raili Sepa ütlustega haakuvad tunnistaja I.M ütlused (KoTo, kd 2, tl 51-55p), kes on kohtuistungil rääkinud, et tema elukaaslaseks oli ajavahemikul 2017 – 01.03.2021 Raili Sepp. Nad elasid ühiselt xxxxxxxxxx, xxxxxxx xx x-xx asuvas korteris. I.M tuli 01.03.2021.a. töölt ja jõudis bussiga V.e kella 16.20 paiku. Bussijaamas kohtusid nad Raili Sepaga ning käisid koos poes ja koduteel enne koju jõudmist oli neil üks intsident, mida tunnistaja ei pannud tähele, kuid millest Raili Sepp oli rääkinud tunnistajale kodus olles. Nimelt oli üks nende maja tüdruk, kelle nimi on C ja kes elab viiendal korrusel, norinud Raili Sepaga öeldes talle „psühh“ või midagi sellist, et „sa ei julge midagi teha“. Raili Sepp oli kodus seetõttu endast väljas, kuna selline ütlus oli talle halvustav ja ta lubas selle C-nimelise tüdruku ja tema ema ära tappa. Tunnistaja suutis Raili Seppa maha rahustada ning lootis, et sellega on asi lõppenud. Mingil hetkel hakkas Raili Sepp pussnuga otsima. Seda momenti, kui Raili Sepp korterist väljus, tunnistaja ei märganud, kuid ühel hetkel kuulis ta trepikojast poiste karjumist, et tädi ära tee, mul on valus, ja siis Raili karjus, et ta ei ole psühh. Mingil hetkel Raili Sepp sisenes korterisse ja kui hakkas väljastpoolt ukse lõhkumine, et avage, siis Raili Sepp väljus korterist hüpates rõdult alla. 3.
22. Eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud süüdistusaktis kirjeldatud asjaolud selles, et süüdistatav Raili Sepp, viibides 01.03.2021 xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx x-xx oma elukohas, väljus kella 17.45 paiku oma korterist trepikotta ning trepikojas tungis noaga kallale kannatanutele 10-aastasele H.M.Ole ja 8-aastasele A.M.Ole, keda lõi noaga korduvalt pea- ja kehapiirkonda. Raili Sepa tegevuse tagajärjel sai H.K O 17xxxxxxx-xxxxxxxxxxx erinevatesse kehapiirkondadesse ja A.M O 15 xxxxxx xxx xxxxxxxxxx erinevatesse kehapiirkondadesse. Kannatanute suhtes läbiviidud kohtuarstliku ekspertiisi aktide kohaselt tekitas Raili Sepp kannatanutele eluohtlikke tervisekahjustusi. Raili Sepp lõpetas noaga kannatanute löömise ja lahkus sündmuskohalt alles siis, kui kuulis trepikojas liikumas teisi inimesi, kartes teda võidakse nende poolt rünnata. 9 3.
23. Järgnevalt võtab kohus seisukoha Raili Sepale etteheidetava teo kvalifikatsioonis. Kohtupraktikast (vt RKKK nr 3-1-1-111-16 p 8) tuleneb, et isikut saab süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus (vt ka RKKK 08.10.2012 otsus asjas nr 3-1-168-12, p 11) ning ta on selle tahtluse realiseerimist vahetult ka alustanud. Samuti iseloomustab tagajärjedeliktide puhul katsetegu see, et isiku poolt soovitud koosseisupärane tagajärg tegelikkuses ei saabu. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse just viimasena nimetatust johtuvalt süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest, kuivõrd süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada, lihtsalt puudub. Järgnevalt kohus analüüsib, millist süütegu planeeris süüdistatav toime panna, see tähendab, et milline oli süüdistatava teoplaan. Õigusalases kirjanduses on leitud, et ettekujutus teost tähendab teoplaani ning otsust asuda seda realiseerima; ettekujutuse sisu on eriosa süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Isikul on sellest teost (tapmine, vargus vms) tekkinud mingi ettekujutus ning ta on otsustanud hakata selle ettekujutuse järgi tegu toime panema (vt. Sootak – Karistusõigus. Üldosa. Tln
24. lk 476) Riigikohtu Kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (RKKKo nr 3-1-1-142-05). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. 3.
25. Süüdistatava Raili Sepa ja tunnistaja I.M ütlustega on tõendatud, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas s.o 01.03.2021.a. kella 17.45 paiku xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx x kortermaja trepikojas tahtis Raili Sepp noaga rünnata samas majas elavat last C.Rt ja tema ema, kuna leidis, et tüdruk on teda solvanud sellega, et on nimetanud teda ja tema elukaaslast argpüksiks ja psühhiks. Lisaks eeltoodule tundis Raili Sepp, et teda on solvatud ka sellega, et mõni aeg varem oli samas piirkonnas elavate laste poolt vastu tema korteriakent visatud kividega ja toore munaga. Seega teo motiiviks oli kättemaks - Raili Sepp leidis, et teda on solvatud ja selle eest pidas Raili Sepp vajalikuks noaga rünnata C.Rt ja tema ema. Raili Sepp on kohtuistungil rääkinud, et oma teoga püüdis ta näidata, et ta ei ole argpüks ja julgeb sellise teo toime panna hoolimata võimalikust karistusest. Raili Sepp, viibides oma elukohas, leidis, et teo toimepanemiseks sobivaks vahendiks on tema korteris leiduv ehitusnuga. 01.03.2022.a., pärast elukaaslasega koju jõudmist, teatas R. Sepp elukaaslasele, et otsib nuga, millega samas trepikojas elav C.R ja tema ema ära tappa. 01.03.2021.a. kella 17.45 paiku, kuuldes trepikojast laste hääli, väljus Raili Sepp oma korterist xxxxxxxx x-xx xxxxxx maja trepikotta arvates, et seal on C.R. Tegelikult nägi Raili Sepp trepikojas C.R asemel hoopis teisi lapsi - H.K Oi ja A.M Oi, siis Raili Sepa esialgne teoplaan muutus. Süüdistatav Raili Sepp on kirjeldanud oma ütlustes, et trepikojas olles tundus A.M O olevat talle tuttav, kuna ta pidas A.M Oi üheks neist lastest, kes vastu tema korteriakent olid kividega ja munaga visanud. Lisaks sellele, pidas ta mõlemat poissi C.R sõpradeks, s.t nendeks lasteks, kes võisid olla narrinud nii teda kui ka tema elukaaslast. Seega otsustas ta suunata oma ründe hoopiski alaealiste H.K Oi ja A.M Oi vastu. Raili Sepp on kohtuistungil rääkinud, et ta tahtis Ct karistada tema sõprade kaudu, kuna ta pidas kannatanuid H.K Oi ja A.M Oi C.R sõpradeks. Ühtlasi on Raili Sepp kohtuistungil rääkinud, et ta oli teadlik, et inimene võib ära surra, kui teda noaga lüüakse. Ta lõi kannatanuid siis, kui nad olid püsti ning jätkas nende löömist noaga ka pärast seda, kui kannatanud oli kägarasse vajunud. Ta ei katkestanud kannatanute noaga löömist ka siis, kui kannatanud ütlesid talle, et ära tee, me kardame sind. 10 Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-128-06, p 7 tuleneb, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Alaealiste kannatanute, süüdistatava ja tunnistajate I.M ja C.R ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatav väljus süüdistuses märgitud ajal kohas oma korterist ning käes oli tal ehitusnuga, millega ta lõi kannatanuid H.K Oi ja A.M Oi korduvalt, kokku tekitas süüdistatav kannatanule H.M.Ole 17 lõike- ja torkevigastust ja kannatanule A.M.Ole 15 lõike- ja torkevigastust. Ekspertiisiaktiga nr 21E-LÕI0021 26.03.2021 (KoTo, kd 1, tl 140-149) leidis tõendamist, et H.M.Ol xxxxxxxxxxxxxxxxxxx . H.M.Ol esinenud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx . Ekspertiisiaktiga nr 21E-LÕI0022 26.03.2021 (KoTo, kd 1, tl 131-139) leidis tõendamist, et A.M.Ol esinesid süüdistatava ründe tagajärjel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx . A.M.Ol esinenud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx – tõttu eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus leiab, et eelmärgitud tõendid kogumis annavad alust järelduseks, et süüdistatav oma ettekujutuse järgi teost on soovinud alaealiste kannatanute surma põhjustamist nende korduva noaga löömise teel ning on asunud seda teoplaani ka realiseerima. Ta lõi noaga kannatanutele pea ja rindkere piirkonda, kus asuvad eluks tähtsad organid, millega on süüdistatav tagajärjena seadnud eesmärgiks kannatanute surma põhjustamise. Ta lõpetas kannatanute noaga löömise alles siis, kui kuulis trepikojas kõrvalisi isikuid liikumas. Eelmärgitu tõttu tagajärge ei saabunud. Samuti on tõendamist leidnud, et kannatanutele kutsuti sündmuskohale kiirabi ja toimetati viivitusteta ravile. Seevastu süüdistatava teojärgsest käitumisest nähtub, et ta lahkus sündmuskohalt kannatanutele meditsiinilist abi kutsumata, sellega ilmutas täielikku ükskõiksust võimalike raskete tagajärgede s.h ka kannatanute surma saabumise osas. Seega Raili Sepal tapmistahtluse olemasolule viitab nii tema teoeelne kui ka teojärgne käitumine ning samuti tema teo objektiivne avaldumine. Tapmise katse subjektiivsete tunnuste realiseerimise seisukohalt väärib märkimist teo objektiivne avaldumine selles, et kannatanute suhtes korduvate pea- ja kehapiirkonda suunatud noalöökidega lõike- ja torkehaavade tekitamisega ning selle tulemusena eluohtlike tervisekahjustuste tekitamisega tegi süüdistatav kõik endast oleneva, et saabuks kannatanute surm. Kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega s.h Raili Sepa ütlustega on tõendatud, et ta kujutas ette seost oma teo ja soovitud tagajärje vahel, tulenevalt tema elukogemusest oli ta teadlik, et inimese löömisel noaga võib põhjustada tema surma. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi praktikas väljendatud seisukoha järgi peab isik üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost (RKKKo nr 3-1-1-28-01 p 6.3.) Kohtu hinnangul ei nähtu asjaolusid, millele tuginedes oleks Raili Sepp võinud arvata, et tagajärg s.o kannatanute surm eluohtlike tervisekahjustuste tagajärjel ei pruugi saabuda. Isik paneb

§ 16

lg 2 järgi teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Tapmine on toimepandud kavatsetusega, kui kannatanu surm on toimepanija eesmärk. Kavatsetuse määrab ära tahtluse voluntatiivne element – tapja peab kannatanu surma otseselt soovima. M.h viitab kavatsetusele selge tapmismotiiv, nt kui tapmine on ajendatud kättemaksuks (vt. Kurm –

. Kommenteeritud väljaanne. 5. trükk, lk 452, p.7.2). Antud juhul tuleneb süüdistatava Raili Sepa ütlustest, et ta lõi kannatanuid noaga sellepärast, et teda on solvatud sõnadega „argpüks“ ja „psühh“ ning on visatud tema akendesse kivide ja munaga (vt. süüdistatava ütlused kd 2, tl 126-126p, tl 128p), hoolimata asjaolust, et kannatanud tegelikult ei olnud teda solvanud ega selliseid tegevusi tema suhtes teinud. Seega on 11 süüdistatava teos täheldatav kättemaksu motiiv. Kohtu hinnangul pani süüdistatav teo toime kavatsetusega. Kohtu hinnangul on Raili Sepp realiseerinud

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o tapmise katse, mis oli toime pandud kahe inimese suhtes, objektiivse ja subjektiivse teokoosseisu. Tapmine on nn. suvalise teokirjeldusega koosseis – surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses (RKKKo nr 3-1-1-28-01 p 6.2). Tapmise teoobjekt on teine inimene ning tapmise tagajärg on teise inimese surm.

§ 114

lg 1 p 3 (mõrv) näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud kahe inimese suhtes.

§ 25

lg 2 formuleeringu kohaselt kuulub süüteokatse objektiivsete tunnuste hulka süüteo vahetu alustamine toimepanija poolt. Viimane moodustab süüteokatse objektiivse koosseisu ainsa tunnuse (RKKKo nr 3-1-1-55-09, p 26; nr 3-1-1-41-14, p 14). Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-17-03 p-des 25 ja 26 selgitanud, et kuna karistusseadustiku järgi saab karistada isikut, kelle tegu on jõudnud katse staadiumi, siis on oluline igal konkreetsel juhul määratleda katse algus. Katse algusmoment sõltub omakorda sellest, kas täideviija paneb süüteo toime ise, teist isikut ära kasutades või on tegemist kaastäideviijate poolt süüteo toimepanemisega. Üksiktäideviija puhul on katse algus määratletud subjektiivsete ja objektiivsete elementidega. Subjektiivne element väljendab isiku ettekujutust teost. Teisisõnu, kuidas isik tahtis oma tegu täide viia. Seega on esmatähtis välja selgitada täideviija süüteo toimepanemise plaan. Objektiivseid hindamiskriteeriume tuleb aga kasutada, määratlemaks, kuivõrd on täideviija plaan ellu viidud, et saaks rääkida vahetust süüteo alustamisest. Süüteo vahetu alustamise kriteerium nõuab, et isik peab vahetult alustama kuriteokoosseisu elluviivat tegevust. Kui isikul on kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on täideviija oma tegevusega veel ettevalmistamisstaadiumis. Seda, kas isik on alustanud kuriteokoosseisu elluviivat tegevust, tuleb otsustada konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades süüteo liiki ja täideviija süüteo toimepanemise plaani. Kõnealuses kriminaalasjas on kohtuistungil uuritud tõenditega kogumis (vt otsuse p. 3.4.-3.17.) kahtlusteta tõendamist leidnud, et süüdistatav Raili Sepp on alustanud alaealiste kannatanute suhtes tapmiskatse kui kuriteokoosseisu elluviivat tegevust. Süüdistatav oma ettekujutuse järgi teost on soovinud alaealiste kannatanute surma põhjustamist nende noaga löömise teel ning on asunud seda teoplaani ka realiseerima, lüües kannatanuid korduvalt noaga pea ja rindkere piirkonda, kus asuvad eluks tähtsad organid. Sellise teoga tegi süüdistatav enda poolt kõik soovitud tagajärje saavutamiseks. 3.20. Kaitsja on taotlenud Raili Sepale süüks arvatav tegu ümber kvalifitseerida provotseeritud tapmise katsena

§ 115- § 25 lg 2 järgi.

Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu alljärgnevatel asjaoludel. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus ja on tõendamist leidnud, et Raili Sepp lõi noaga kannatanuid korduvalt pea- ja kehapiirkonda seejuures tekitades H.M.Ole 17 lõike- ja torkevigastust ning A.M.Ole 15 lõike- ja torkevigastust.

§ 115

(provotseeritud tapmine) sätestab vastutuse tapmise eest, kui see on toimepandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Provotseeritud tapmine (

§ 115

) on tapmise kergem koosseis, mis prevaleerib tapmise põhikoosseisu (

§ 113

) ja mõrva (

§ 114) ees.

Privilegeerimise alus on siin eelkõige 12 asjaolu, et kannatanu on ise oma tõsise isikuvastase ründega süüdlase tapmiseni viinud, teda selleks provotseerinud. Seega

§ 115

koosseisu kvalifitseerimiseks peavad olema täidetud järgnevad tingimused: esiteks, süüdlane viibis tapmise ajal tugeva hingelise erutuse seisundis. Teiseks, erutusseisundi on esile kutsunud kannatanu vägivaldse käitumisega või solvamisega süüdlase enda või tema lähedase isiku suhtes. Kolmandaks, hingelise erutuse seisund tekkis süüdlasel äkki. Neljandaks, selles seisundis pannakse toime tapmine. Tegemist on emotsionaalse pinge seisundiga; see omakorda viib tegevusele, mis vähe allub teadvusele ja tahtele, ehkki süüdlane on süüdivusseisundis (vt. Sootak – Isikuvastased süüteod. Tln 2014. lk 34). Kohtu hinnangul puudub alust kahelda, et süüdistatav oli süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas kannatanuid rünnates ärritunud, mida tõendab tema käitumine vahetult enne teo toimepanemisele asumist ning sündmuskohal. Teda oli ärritanud 01.03.2021 kella 16.20 paiku koju tulles lastega kohtudes nende käitumine. Lapsed olevat teda ja tema elukaaslast solvanud, nimetades neid argpüksideks ja psühhideks. Süüdistatava ärritust v. erutust sündmuskohal tõendab ka asjaolu, et süüdistatav hakkas alaealisi kannatanuid ägedalt süüdistama tegudes, mida kannatanud ei olnud toime pannud. Õiguskirjanduse väitel on tugeva hingelise erutuse seisundis inimese võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida piiratud (Kurm –

. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljanne. 5. trükk, § 115 komm. 3.2.). Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 6/14 (KoTo, kd 2, tl tl 75-116) sisalduvas eksperdiarvamuses (p 5.-6.) on eksperdid avaldanud arvamust, et Raili Sepale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal 01.03.2021 ei olnud Raili Sepal oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolest xxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxxxx. Kohus on kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti koostanud eksperdid - psühhiaatri Katrin Eino ja kliinilise psühholoogi Tiina Kompuse KrMS § 292 lg 2 alusel üle kuulanud kohtuistungil (KoTo, kd 2, tl 61p-68p). Kohtuistungil ülekuulatud eksperdi - kliinilise psühholoogi Tiina Kompuse ütlustest nähtub, et Raili Sepal temale süüks arvatud teo toimepanemise ajal xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Miski ei piiranud Raili Sepal võtta vastu otsust ja nii ka teha. Raili Sepp oli suuteline mitmekihiliseks planeerimiseks. Psühhiaater Katrin Eino ütlustest nähtub, et Raili Sepal ei ole psühhootilist häiret olnud. Tema käitumine teo ajal ei viita sellele, et ta ei saanud oma tegevusest aru, vaid psüühilise seisundi aspektist näitab seda, et tegelikult ta teadis täpselt, mis ta tegi (KoTo, kd 2, tl 67p). Kohus märgib, et süüdistatava objektiivset teokoosseisu hinnates on oluline, et Raili Sepal ei esinenud tegu toime pannes kognitiivseid defitsiite – s.t xxxxxxxxx xxxxxxxx , xxxxxxxxx, xxxxxxxx. Süüdistatav on kirjeldanud enda ja kannatanute tegevusi sündmuskohal üksikasjalikult. Süüdistatav mäletas kõike, s.h nii kannatanutele vigastuste tekitamise aega, kui ka seda, mis sellele sündmusele eelnes ja mis järgnes. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamuse ja ekspertide K. Eino ja T. Kompuse kohtuistungil antud ütlustega on leidnud tõendamist, et Raili Sepp käitus sündmuskohal sihipäraselt ja sai aru oma teo tagajärgedest ning häireid tajumises, mõtlemises ja järeldamises ei esinenud. Õiguskirjanduses osundatakse sellelegi, et

§ 115

koosseisu seisukohalt peab isiku käitumine, kelle surm põhjustatakse, olema provokatiivne, kusjuures nõutav ei ole selle provokatsiooni ning sellele järgnenud afekti proportsionaalsus. Mõistagi ei ole see siiski täiesti piirideta suhestumine. 13 Emotsionaalses reaktsioonis ja sellele vastavas käitumises peab olema teatav arusaadavus – isiku käitumine saab ohvri eelnevat käitumist hinnates mõistetava(ma)ks, arusaadava(ma)ks. Tegemist peab olema seega õiglase raevuga ning sellel peab olema arusaadav põhjus, seega pole aktsepteeritav äärmiselt ülemäärane emotsionaalne reaktsioon. Viimane on aga omakorda hinnatav rakendatud vägivalla või solvamise alusel. Vägivalla või solvamise olemust tuleb hinnata seega puhtalt objektiivsete kriteeriumite alusel – näiteks solvamise juures ei ole esmatähtis see, kuidas seda solvangut võttis teo toimepanija, vaid solvangu tegelik olemus ja kaal, kusjuures tähendus on ka ohvri ja teo toimepanija omavahelisel suhtel (vt. Randma - Juridica 2005/5. Afekt kui hingelise erutuse seisund ja ajutine raske psüühikahäire). Järgnevalt analüüsib kohus, kas kannatanute H.M.O ja A.M.O käitumine oli Raili Sepa suhtes oli provokatiivne nii süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas (s.o 01.03.2021 kella 17.45 paiku xxxxxxxx xx x xxxxxxxx linnas asuva korterelamu trepikojas), kui ka sellele eelneval perioodil ja kas kannatanud panid toime vägivallategusid süüdistatava suhtes ja/või solvasid teda.

§ 115

koosseis eeldab, et tugeva hingelise erutuse seisundi teke süüdlasel oleks põhjuslikus seoses kannatanupoolse vägivalla või solvamisega (RKKK nr 3-1-1-1-15, p 11). Kui sellist seost ei esine ehk kui süüdlase erutusseisund on põhjustatud millestki muust, kohaldatakse

§ 113või § 114 sätteid.

Õiguskirjanduses (Kurm –

. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljanne. 5. trükk, § 115 komm. 5-7) on käsitletud kannatanupoolset vägivalda või solvamist süüdlase suhtes ning osundatakse asjaolule, et kannatanupoolse vägivalla või solvamise mõju psüühikale peab olema vahetu. Kannatanupoolset rünnet ning erutusseisundi teket süüdlasel ja sellest tingitud tapmist lahutav ajavahemik ei ole üheselt määratletav, seda tuleb iga kord konkreetsetest tehioludest lähtuvalt hinnata, kuid oluline on kas kannatanu rünne ja tapmine oleks vaadeldavad ühtse ja katkematu elulise sündmusena. Vägivalla all tuleb mõista kehalist vägivalda, s.o õigusvastaseid tegusid, mis vastavad tapmise (

§ 113

), raske tervisekahjustuse (

§ 118

), kehalise väärkohtlemise (

§ 121

) või

§-le 120 vastavat ähvardamist. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n.ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamine ebasündsas vormis, nt isiku välimuse või isikuomaduste puudulikus esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises. Kohus leiab, et 01.03.2021.a. kella 17.45 paiku ja ka sellele eelneval perioodil ei esinenud süüdistatava ja kannatanute kohtumistel asjaolusid, millest võiks järeldada, et kannatanute käitumine oli provokatiivne süüdistatava või tema lähedase isiku suhtes. Kannatanu H.M.O kohtuistungil avaldatud ütlustest tuleneb, et ta on kunagi kohtunud süüdistatavaga, kui läks enda sugulastele külla ja tervitas teda, kuid tal ei ole süüdistatavaga mingit sõnavahetust olnud. Kannatanu ütluste kohaselt süüdistas Raili Sepp 01.03.2021.a. teo toimepanemise ajal teda ja tema venda vastu korteriakent kivide ja munaga viskamises, kuid kannatanud ei olnud seda teinud. Ka kannatanu A.M O on oma ütlustes kinnitanud, et ta ei ole süüdistatavat narrinud, kusjuures ta ei ole süüdistatavaga varem rääkinud. Samuti ei nähtu faktilisi asjaolusid selle kohta, et kannatanu A.M O oleks süüdistatava või tema lähedase isiku suhtes kahjustavalt või provokatiivselt käitunud (näit. vastu süüdistatava akent kivide ja munaga loopimine). Ka süüdistatav Raili Sepp on rääkinud kohtuistungil, et kannatanud ei olnud teda narrinud, kuigi ta heitis seda kannatanutele 01.03.2022 ette. Seega ei ole kohtu hinnangul täidetud

§ 115

koosseisu kvalifitseerimiseks nõutav tingimus – antud juhul puudub kannatanute vägivaldne käitumine või solvamine süüdlase enda või tema lähedase isiku suhtes, kannatanud ei ole Raili Sepa suhtes provokatiivselt käitunud. Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et kohus ei tuvastanud kannatanute H.M.O ja A.M.O käitumises Raili Sepa või tema lähedase isiku vastu suunatud solvanguid ja vägivalda

§ 115

mõttes, 14 mistõttu ei ole võimalik ka tuvastada Raili Sepal esinevat tugevat hingelist erutusseisundit kooskõlas

§ 115sätetega ja Raili Sepa võimalik erutus ei tulenenud kannatanute käitumisest.

3.21. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et Raili Sepp oli talle süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal süüvõimeline. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist, et süüdistatava Raili Sepa suhtes on kohtueelses menetluses läbi viidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis, mille kohta on koostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 6/14 Raili Sepa vaimse seisundi hindamiseks (KoTo, kd 2, tl 75-116). Kohus leiab, et

§ 34

p-des 1-5 nimetatud tunnuseid ega ka kognitiivseid defitsiite eksperdid ei tuvastanud. Eksperdiarvamuse kohaselt Raili Sepal esineb xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx . Raili Sepal ei esine selliseid normi piires olevaid psühholoogilisi iseärasusi, mis takistaksid või piiraksid temal ümbrusest, oma käitumise iseloomust ja võimalikest tagajärgedest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et Raili Sepp oli temale süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal süüdiv, tal ei olnud oma psüühilisest seisundist tulenevalt takistusi oma tegude ja nende tagajärgede mõistmiseks ja neile adekvaatse hinnangu andmiseks. 4. Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1.

§ 56lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 4.2. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr ja seejärel süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11). 4.3.

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Sanktsioonivahemiku keskmine määr

§ 114lg 1 p 3 - § 25 lg 2 puhul on 14 aastat vangistust.

4.4. Süüdistatava Raili Sepa süü temale

§ 114lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud.

Viidatud kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese elu. Teise inimese tapmine (nii lõpule viidud kui ka katsestaadiumisse jäänud teo puhul) on üks rängim isikuvastane süütegu ja sealjuures on mõrv tapmise raskem koosseis. Raili Sepa isikuandmetest väärib märkimist, et karistusregistri väljatrüki andmetel ei ole isikut karistusregistrisse kantud, mis tähendab, et Raili Sepp on kriminaal- ja väärteokorras karistamata 15 isik (KoTo, kd 2, tl 38). Raili Sepal töökoht enne süüteo toimepanemist puudus, kuna tegemist on töövõimetuspensionil oleva isikuga.

§ 56lg 1 kohaselt Raili Sepale karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust.

Kohtu hinnangul on Raili Sepa süü suurem põhjusel, et ta ründas noaga alaealisi, lüües kannatanutele noaga korduvalt erinevatesse kehapiirkondadesse m.h ka elutähtsatesse piirkondadesse (nt pähe ja rindkere piirkonda) ja põhjustas oma teoga kummalegi alaealisele kannatanule hulgaliselt lõike- ja torkevigastusi erinevates kehapiirkondades ja tervisekahjustusi. Oma käitumises oli Raili Sepp jõhker - ta jätkas kannatanute löömist ka pärast seda, kui kannatanud lamasid kägaras trepil. Kohus tuvastas süüdistatava teos karistust kergendavate asjaoludena puhtsüdamliku kahetsuse

§ 57

lg 1 p 3 järgi ning kahju vabatahtliku hüvitamise

§ 57

lg 1 p 2 mõttes, kuna kriminaalasja kohtumenetluse vältel on süüdistatav hüvitanud kannatanutele tekitatud varalise kahju 644,67 euro ulatuses (s.h H.M.Ole 333,81 eurot ja A.M.Ole 310,86 eurot). Kohtu hinnangul Raili Sepa karistust raskendavad asjaolud

§ 58järgi puuduvad.

Prokurör on süüdistuskõnes leidnud, et süüdistatava teos esineb karistust raskendava asjaoluna

§ 58p 3 järgi süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui 12-aastase isiku vastu.

Kohus prokuröri seisukohaga ei nõustu, kuna antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oli enne süüteo toimepanemist teadlik kannatanute tegelikust vanusest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus m.h ka eripreventiivseid kaalutlusi, lähtudes sellest, kuidas on võimalik Raili Seppa mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ja üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Eripreventsiooni puhul väärib märkimist, et Raili Sepal varasem karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras puudub (KoTo, kd 2, tl 38). Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt isikule mõistetav karistus peab vastama süü suurusele ja eripreventsioonile. Kohus, lähtudes üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest, peab põhjendatuks isiku karistamist vastavalt süü suurusele.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 114lg 1 p 3 - § 25 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vangistuse.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et süüdlast saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks karistades Raili Seppa

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi vangistusega karistusraami esimesse neljandikku jääva karistusega s.o kümne aasta pikkuse vangistusega. Süüdistatavat tuleb karistada tähtajalise (s.o reaalse) vangistusega, kuivõrd toimepandud kuriteo raskust ja toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada. 4.5.

§ 25lg 6 näeb ette võimaluse süüteokatse puhul kergendada toimepanija karistust.

Erinevalt karistuse kergendamise obligatoorsetest alustest, millised on sätestatud

§ 57

lg-s 1, näeb

§ 25

lg 6 ette selle fakultatiivse aluse, mis tähendab, et süüteo jäämine katse staadiumisse ei tähenda automaatselt isiku karistuse kergendamist. Katse staadiumisse jäänud süüteo puhul tuleb kohtul küll karistuse kergendamise võimalust kaaluda, kuid tegemist ei ole absoluutse nõudega seda teha. Määravad kriteeriumid on siin toimepanija tahtluse intensiivsus, rünnatud õigushüve kahjustamise ulatus, taotletud tagajärje saavutamise lähedus, katse staadiumisse jäänud teo üldine ohtlikkuse ning põhjused, miks tegu jäi lõpule viimata (nt ebaõnnestumine, kolmandate isikute ootamatu sekkumine, eesmärgi realiseerumine vaid osaliselt) (RKKK nr 3-1-1-70-16, p-d 13-14). 16 Antud kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Raili Sepa tegu jäi katsestaadiumisse süüdistatavast mittesõltuvatel asjaoludel, kuna tema poolt loodud ohu võimaliku tagajärje (s.o kannatanute surma) hoidis ära kõrvaliste isikute liikumine trepikojas ja meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine. Eeltoodud asjaoludel ei pea kohus põhjendatuks kergendada R. Sepa karistust seonduvalt süüteo jäämisega katse staadiumisse vastavalt

§ 25lg 6 sätetele. 5. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas 5.1. Vastavalt Kr

MS § 37 lg 1 on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. VÕS § 128 lg-te 1-2 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mitte varaline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbivaatamata. 5.

1. Käesoleva kohtuotsusega teeb kohus otsustuse kannatanute H.M.O ja A.M.O tsiviilhagis (KoTo, kd 1, tl 6-8). Kohus on selgitanud kohtumenetluse pooltele kahju hüvitamise nõuetes tõendamiskoormust eelistungil ja kohtuistungil (KoTo, kd 1, tl 27, tl 94p). KrMS § 2631 lg 1 kohaselt on kannatanute H.M.O ja A.M.O tsiviilhagi varalise kahju hüvitise ja mittevaralise kahju hüvitise nõudes kohtusse saadetud koos süüdistusaktiga. Seoses asjaoluga, et süüdistatav hüvitas kannatanutele varalise kahju enne eelistungit summas 644,67 eurot, s.h H.K.O 333,81 eurot ja A.M.Ole 310,86 eurot, loobusid kannatanud süüdistatava vastu esitatud varalise kahjuhüvitise nõuetest ning kohus lõpetas 19.10.2021.a. määrusega menetluse H.K.O tsiviilhagis varalise kahjuhüvitise nõudes 333,81 eurot ja A.M.O tsiviilhagis varalise kahjuhüvitise nõudes 310,86 eurot (KoTo, kd 1, tl 29-32). Kohus on 19.10.2021.a. määrusega võtnud menetlusse kannatanu H.M.O tsiviilhagi mittevaralise kahjuhüvitise nõudes ja kannatanu A.M.O tsiviilhagi mittevaralise kahjuhüvitise nõudes. Kannatanud taotlevad süüdistatavalt välja mõista õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (KoTo, kd 1, tl 6-8, kd 2, tl 140), sealjuures on kannatanud tsiviilhagis andnud ka omapoolse seisukoha mittevaralise kahjuhüvitise nõudesumma kohta: arvestades vigastuste raskust ja eluaegseid nähtavaid arme ja läbielamisi võiks mittevaralise kahjuhüvitise suurus olla 50 000 eurot kummalegi kannatanule ehk kokku 100 000 eurot. 5.
2. Järgnevalt lahendab kohus H.M.O ja A.M.O tsiviilhagid mittevaralise kahju hüvitise nõudes. 17 Prokurör süüdistuskõnes leidis, et kannatanute tsiviilhagi mittevaralise kahjuhüvitise nõudes on põhjendatud, kuid selle suuruse jätab prokurör kohtu otsustada (KoTo, kd 2, tl 157). Süüdistatav ei vaielnud vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudele, kuid märkis, et tal ei ole piisavalt sissetulekut, et suuta tekitatud kahju hüvitada (KoTo, kd 1, tl 90, kd 2, 130p). Kaitsja palus mittevaralise kahju hüvitamise hagid rahuldada kohtu äranägemisel mõistlikkuse piires, sealjuures arvesse võtta Raili Sepa tervislikku ja varalist seisu (KoTo, kd 2, tl 140, 163). 5.3.
3. Kannatanu H.M.O mittevaralise kahjuhüvitise nõue. Tsiviilhagis on märgitud, et 01.03.2021 sattus kannatanu Raili Sepa rünnaku ohvriks, nimelt ründas R. Sepp kannatanut noaga xxxxxxxxxxx xx xxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. Kannatanu on saanud hulgivigastusi, s.h selliseid, mis jätavad jälje kogu eluks. H.M.Ol on xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx . Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada alljärgnevatel asjaoludel: Esmalt märgib kohus, et kannatanu poolt esitatud nõude puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega VÕS § 1043 järgi, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (RKKKo nr 1-18-7833 p 24). VÕS § 1050 lg 1 kohaselt vabaneb kahju tekitaja vastutusest, kui ta ei ole kahju tekitamisest süüdi. Kohtumenetluse pooltel mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tõendamisele kuuluvaid asjaolusid on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-19-08 p 13 selgitanud järgnevalt: „Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.“ Ühtlasi tuleb kohtul mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude korral otsustada, kas esineb põhjuslik seos mittevaralise kahju ja kostja teo vahel (VÕS § 127 lg 4). Kohus on käesolevas kohtuotsuses asunud seisukohale, et Raili Sepp on toime pannud alaealiste kannatanute H.M.O ja A.M.O suhtes

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteo s.o tapmise katse, mis on toime pandud kahe inimese suhtes. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolud, s.h kannatanule H.M.Ole tekkinud kahju, süüdistatava kahjutekitanud tegu ja põhjusliku seose olemasolu kannatanule tekkinud kahju ja süüdistatava teo vahel on tõendatud kohtuistungil uuritud tõenditega, millega kohus luges tõendatuks Raili Sepa süü temale

§ 114lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistuses.

Alaealiste kannatanute ja kannatanute seadusliku esindaja H.O ning süüdistatava ütlustest, kiirabikaartidest ning kohtuarstliku ekspertiisiaktist nr 21E-LÕI0021 nähtub, et süüdistatav lõi noaga kannatanule korduvalt xxx xx xxxxxxxxxx ning süüdistatava tegevuse tagajärjel sai H.K O xx xxxxx-xxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx . Sealjuures diagnoositi H.M.Ol:xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx . Tsiviilhagis toodud asjaolusid tekitatud vigastustest ja tervisekahjustustest lähtuvaid kannatusi kannatanule ja mõju tema psüühikale tõendavad alaealise kannatanu seadusliku esindaja H.O ütlused (KoTo, kd 1, tl 91-94) selles, et süüdistatava tekitatud vigastuste (noahaavade) tõttu on käesoleva ajani jäänud kannatanu kehale nähtavad armid xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx . H.K O on käinud xxxxxxxxxxx xxxxxxx juures abi 18 saamas. Kannatanu ei julgenud mingi aja vältel xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx H.K O ei saanud xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx, xxxxxxx xxxxxxx. Kohus leiab, et ülalmärgituga on tõendamist leidnud VÕS § 1045 lg 1 p 2 asjaolud, s.o süüdistatava Raili Sepa poolt kannatanule kahju tekitamine õigusvastaselt kehavigastuste ja tervisekahjustuse tekitamisega. Antud juhul on kohus süüdistatava süüdistust hinnates tuvastanud, et Raili Sepp pani kannatanu H.M.O suhtes kuriteo toime tahtlikult. VÕS § 134 lg 2 sätestab muuhulgas, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik raha summa. Tähele panna tuleb sedagi, et VÕS § 134 lg-st 5 tulenevalt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha kohaselt väljendab mittevaralise kahju hüvitis teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (RKTKo nr 3-2-1-18-13 p 29). Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hüvitise suuruse otsustamisel tuleb kohtu arvesse võtta kehavigastuse tõsidust, ründe intensiivsust ning lisaks ka asjaolu, kas konkreetse tervisekahjustuse eest on mõistetud välja varaline kahju (RKKKo nr 1-19-4422 p 21.3). Arvestades kannatanule Raili Sepa kuriteoga tekitatud vigastuste rohkust (xx xxxxxx-xxx xxxxxxxxx) leiab kohus, et süüdistatava vägivald kannatanu suhtes oli äärmiselt intensiivne, mis põhjustas kannatanule tugevat füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohtu hinnangul asjaolu, et süüdistatav ründas kannatanu nähes noaga ka tema nooremat venda, suurendas kannatanu hingelist valu veelgi. Kohtu hinnangul on süüdistatav toimepandud kuriteoga tekitanud kannatanule mittevaralist kahju. Süüdistatavalt Raili Sepalt mittevaralise kahjuhüvitise väljanõudmine on põhjendatud, kuna lisaks füüsilise valule ja tervisekahjustuste põhjustamisele on süüdistatav põhjustanud kannatanule hingelist valu, kuna Raili Sepa poolt tekitatud tervisekahjustuste tõttu ei olnud kannatanul võimalik vähemalt kahe nädala vältel xxxxxxx xxxxx Kannatanule tekitatudxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx . Lisaks rasketele vigastustele sai kannatanu tugevaid psüühilisi kannatusi, s.h tekkisid xxxxxxxx, xx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx . Tekitatud xxxxxx-xxxxxxxxx tõttu on kannatanu xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx . Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt võib asuda seisukohale, et süüdistatav tekitas H.M.Ole eelviidatud mittevaralise kahju süüliselt, kuna pani kahju põhjustanud teo toime tahtlikult. Antud kriminaalasjas ei esine asjaolusid, mis annaksid VÕS § 1050 lg 1 alusel väita, et süüdistatav ei ole kannatanule kahjutekitamises süüdi. Kannatanu H.M.O tsiviilhagis taotletakse süüdistatavalt välja mõista õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, samas on kannatanu leidnud, et arvestades vigastuste raskust ja eluaegseid nähtavaid arve võiks mittevaralise kahjuhüvitise suurus olla 50 000 eurot. Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukoha järgi puuduvad moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Kohus peab mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitatakse kogu tekitatud kahju või esineb alus hüvitise vähendamiseks 19 (RKTK 08.02.

1. a otsus 3-2-1-1-01, 25.05.
2. a otsus nr 3-2-1-51-05; RKKK 27.10.
3. a otsus 3-1-1-57-10 p 26). Riigikohtu poolt koostatud analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-
4. aastal“ (Marin Sedman. Kohtupraktika kordusanalüüs. Tartu 2020) nähtub, et tapmise ja mõrva katse süüdistuste puhul on kriminaalasjades perioodil 2018 - 2020 kohtulahenditega väljamõistetud mittevaralise kahju keskmine hüvitis on 16833 eurot. Suurimad hüvitised mõisteti välja üldmenetluse kriminaalasjas nr 1-17-11933, kohus mõistis ühele kannatanule välja 50000 eurot ja teisele 30000 eurot. Väiksemad hüvitised 5000 eurot, mõisteti välja kriminaalasjades nr 118-1204, nr 1-19-81, nr 1-19-
5. Kohus ei leia, et H.M.Ole kahjuhüvitise väljamõistmisel peaks kohus lähtuma eelviidatud kriminaalasjades väljamõistetud vähimast hüvitisesummast (s.o 5000 eurot), kuna kannatanu H.K.O suhtes toimepandud vägivald on arvestades noalöökide arvu ja vigastuste rohkust olnud intensiivsem. Lisaks eeltoodule arvestab kohus, et süüdistava tegu oli jõhkra iseloomuga, kuna vägivald oli suunatud alaealiste vastu. Kannatanute esindaja on H.M.O kahjuhüvitise nõudesumma suurust põhjendades lähtunud analoogia korras Harju Maakohtu 07.12.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11933 väljamõistetud maksimaalsest hüvitise suurusest s.o 50000 eurot. Kõnealusest lahendist nähtub, et kohus on ühe kannatanu kasuks välja mõistetud mittevaralise kahjuna 50000 eurot ja teise kannatanu kasuks 30000 eurot. Eelviidatud otsuses toodud kuriteo asjaoludest nähtuvalt on ühele kannatanule tulistamisega tekitatud kaks kehatüve läbistavat laskehaava, mis tingisid eluohtliku tervisekahjustuse, isik vajas operatiivset ravi. Teisele kannatanule kõhtu tulistamisega põhjustati talle eluohtlik tervisekahjustus. Kehavigastustega tekitati kannatanutele püsiv xxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx . Antud juhul märgib kohus, et kannatanu H.M.O esindaja poolt viidatud kriminaalasjas nr 1-1711933 olid kuriteo tagajärjed kannatanule oluliselt raskemad (xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xx xxxxxxxxxxxxxxx), kui käesolevalt süüdistatava Raili Sepa suhtes menetletavas kriminaalasjas, mistõttu ei ole põhjendatud lähtuda ka kriminaalasjas nr 1-17-11933 väljamõistetud mittevaralise kahjuhüvitise kõrgeimast nõudesummast s.o 50000 eurot. Kohus leiab, et kannatanu kahjuhüvitise nõudes ja mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel ning arvestades ühiskonna üldise heaolu taset tuleb hinnata ka süüdistatava Raili Sepa majanduslikku olukorda. Süüdistataval vahi all viibimise tõttu sissetulekud puuduvad. Enne vahistamist sai Raili Sepp xxxxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxx, mille suurus kokkuvõttes jäi süüdistatava ütluste kohaselt alla 400 euro kuus. Tõendist süüdistatava maksustatava tulu kohta nähtub, et Raili Sepa keskmine päevasissetuleku suurus oli 2020.a. aastal 0 eurot. Kohus leiab, et mittevaralise kahju suuruse ja kannatanule mõistliku kahjuhüvitise määramisel tuleb m.h arvestada, et süüdistatav on kannatanule hüvitanud varalise kahju - 333,81 eurot. Arvestada tuleks sedagi, et süüdistatav on kohtuistungil oma tegu kahetsenud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole mittevaraline kahju väike, lähtudes süüdistatava Raili Sepa teost ja arvestades kannatanule põhjustatud tervisekahjustusi, füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi, kuid teisest küljest esinevad asjaolud, mis tingivad väljamõistetava kahjuhüvitise summa vähendamist (s.h kannatanule varalise kahju hüvitamine ja asjaolu, et süüdistatava sissetulekuks enne süüteo toimepanemist oli üksnes xxxxxxx xx xxxxxxxxxxxx ), siis hüvitise suurus peaks jääma Riigikohtu poolt koostatud analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-
6. aastal“ toodud hüvitiste keskmise määra (s.o 16833 eurot) lähedale. 20 Lähtudes eeltoodust, mõistab kohus süüdistatavalt Raili Sepalt kannatanu H.M.O kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 15000 (viisteist tuhat) eurot. 5.3.
7. Kannatanu A.M.O mittevaralise kahjuhüvitise nõue. Tsiviilhagis on märgitud, et 01.03.2021 sattus kannatanu Raili Sepa rünnaku ohvriks, nimelt ründas R. Sepp kannatanut noaga xxxxxxxx xx xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx. Kannatanu on saanud hulgivigastusi, sh. selliseid, mis jätavad jälje kogu eluks. A.M.Ol tuvastati muude vigastuste kõrval xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx . xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx. Ülaltooduga on tõendatud tekkinud kahju, toimiku materjalide pinnalt tõendatud kahju tekitaja õigusvastane tegu (kuritegu) ning esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja kuriteo vahel, seega täidetud mittevaralise kahjunõude eeldused. Tsiviilhagis toodud asjaolusid süüdistatava poolt tekitatud vigastuste hulga ja paiknemise kohta kannatanu kehal, samuti tekitatud tervisekahjustusi tõendavad alaealise kannatanu ja süüdistatava ütlused, kiirabikaardid, haiguslugu koos fotodega ning ekspertiisiakt (KoTo, kd 1, tl 131-137, tl 152-158, tl 160-165). Tekitatud vigastustest ja tervisekahjustustest lähtuvaid kannatusi kannatanule ja mõju tema psüühikale tõendavad alaealise kannatanu seadusliku esindaja H.O ütlused (KoTo, kd 1, tl 91-94) selles, et süüdistatava tekitatud vigastuste xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx . Kohus leiab, et ülalmärgituga on tõendamist leidnud VÕS § 1045 lg 1 p 2 asjaolud, s.o süüdistatava Raili Sepa poolt kannatanule kahju tekitamine õigusvastaselt kehavigastuste ja tervisekahjustuse tekitamisega. Antud juhul on kohus süüdistatava süüdistust hinnates tuvastanud, et Raili Sepp pani kannatanu A.M.O suhtes kuriteo toime tahtlikult. VÕS § 134 lg-st 5 tulenevalt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hüvitise suuruse otsustamisel tuleb kohtu arvesse võtta kehavigastuse tõsidust, ründe intensiivsust ning lisaks ka asjaolu, kas konkreetse tervisekahjustuse eest on mõistetud välja varaline kahju (RKKKo nr 1-19-4422 p 21.3). Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et Raili Sepp tekitas alaealisele kannatanule A.M.Ole hulgaliselt vigastusi xx xxxxxx xxx xxxxxxxxxxx), mistõttu süüdistatava vägivald kannatanu suhtes oli äärmiselt intensiivne ja põhjustas kannatanule tugevat füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Vähe tähtis pole seegi, et süüdistatav ründas kannatanu nähes noaga ka tema 10-aastast venda, mis kahtlusteta tekitas 8-aastasele kannatanule veel täiendavalt hingelist valu, mida tõendavad kannatanu ütlused, et ta kartis, et tema vend võib vigatuste tagajärjel surra. Kohus leiab, et Raili Sepp on kuriteoga tekitanud kannatanule A.M.Ole mittevaralist kahju. Süüdistatavalt Raili Sepalt mittevaralise kahjuhüvitise väljanõudmine on põhjendatud, kuna kannatanule on tekitatud füüsilise valu ja tervisekahjustuste tõttu ei olnud kannatanul võimalik vähemalt kahe nädala vältel koolis käia. Kannatanule tekitatud xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx. Lisaks rasketele vigastustele on kannatanule tekitatud xxxxxxxxxx xxxxx xx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx . Tekitatudlxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxxxxxxx 21 xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt võib asuda seisukohale, et süüdistatav tekitas kannatanule A.M.Ole mittevaralist kahju süüliselt, kuna pani kahju põhjustanud teo toime tahtlikult. Antud kriminaalasjas ei esine asjaolusid, mis annaksid VÕS § 1050 lg 1 alusel väita, et süüdistatav ei ole kannatanule kahjutekitamises süüdi. Kannatanu A.M.O tsiviilhagis taotletakse süüdistatavalt välja mõista õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, samas on kannatanu leidnud, et arvestades vigastuste raskust ja eluaegseid nähtavaid arve võiks mittevaralise kahjuhüvitise suurus olla 50 000 eurot. Riigikohtu praktikas väljendatud seisukoha järgi puuduvad moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Kohus peab mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitatakse kogu tekitatud kahju või esineb alus hüvitise vähendamiseks (RKTK 08.02.
8. a otsus 3-2-1-1-01, 25.05.
9. a otsus nr 3-2-1-51-05; RKKK 27.10.
10. a otsus 3-1-1-57-10 p 26). Riigikohtu poolt koostatud analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-
11. aastal“ (Marin Sedman. Kohtupraktika kordusanalüüs. Tartu 2020) nähtub, et tapmise ja mõrva katse süüdistuste puhul on kriminaalasjades perioodil 2018 - 2020 kohtulahenditega väljamõistetud mittevaralise kahju keskmine hüvitis on 16833 eurot. Suurimad hüvitised mõisteti välja üldmenetluse kriminaalasjas nr 1-17-11933, kohus mõistis ühele kannatanule välja 50000 eurot ja teisele 30000 eurot. Väiksemad hüvitised s.o 5000 eurot, mõisteti välja kriminaalasjades nr 1-18-1204, nr 1-19-81, nr 1-19-
12. Kohus ei leia, et A.M.Ole kahjuhüvitise väljamõistmisel peaks kohus lähtuma eelviidatud kriminaalasjades väljamõistetud vähimast hüvitisesummast (s.o 5000 eurot), kuna kannatanu A.M.O suhtes toimepandud vägivald on arvestades noalöökide arvu ja vigastuste rohkust olnud intensiivsem, kui eelviidatud kriminaalasjades. Lisaks eeltoodule arvestab kohus, et süüdistava tegu oli äärmiselt jõhkra iseloomuga, kuna vägivalla ohvriks langesid alaealised. Kannatanute esindaja on A.M.O kahjuhüvitise nõudesumma suurust põhjendades lähtunud analoogia korras Harju Maakohtu 07.12.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11933 väljamõistetud maksimaalsest hüvitise suurusest s.o 50000 eurot. Kohus leiab, et kannatanu esindaja poolt viidatud kriminaalasjas nr 1-17-11933 olid kuriteo tagajärjed oluliselt raskemad (kannatanul püsiv heaolu langus ja elukvaliteedi vähenemine igapäevaelus hakkamasaamise võime puudumise ja töövõimekaotuse tõttu), kui käesolevalt süüdistatava Raili Sepa suhtes menetletavas kriminaalasjas, mistõttu ei ole põhjendatud lähtuda ka kriminaalasjas nr 1-17-11933 väljamõistetud mittevaralise kahjuhüvitise kõrgeimast nõudesummast s.o 50000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole Raili Sepa poolt kannatanule põhjustatud mittevaraline kahju väike, võttes arvesse nii süüdistatava tegu kui ka kannatanule põhjustatud tervisekahjustusi, füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi, kuid samas esinevad ka asjaolud, mis tingivad kahjuhüvitise summa vähendamist, milleks on süüdistatava poolt kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamine ja süüdistatava sissetulekute vähesus. Süüdistatav on kannatanule hüvitanud varalise kahju summas 310,86 eurot. Enne vahistamist sai Raili Sepp töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetust, mille suurus kokkuvõttes jäi süüdistatava ütluste kohaselt alla 400 euro kuus. Tõendist süüdistatava maksustatava tulu kohta nähtub, et Raili Sepa keskmine päevasissetuleku suurus 2020.a. aastal oli 0 eurot. Süüdistatav on kohtuistungil oma tegu kahetsenud. 22 Seega, eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades peaks kohtu hinnangul Raili Sepalt välja mõistetav mittevaralise kahju hüvitise suurus jääma Riigikohtu poolt koostatud analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-
13. aastal“ toodud hüvitiste keskmise määra (s.o 16833 eurot) lähedale. Kohus leiab, et süüdistatavalt Raili Sepalt on põhjendatud kannatanu A.M.O kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 15000 (viisteist tuhat) eurot.
14. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
15. 6.
16. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi: 6.1.
17. Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
18. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s. o 1635 eurot. 6.1.
19. Riigi õigusabi. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 6.1.2.
20. Riigi õigusabi kohtueelsel menetlusel. Süüdistatavale Raili Sepale kohtueelsel menetlusel osutatud õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud on kokku 743,28 eurot (KoTo, kd 2, tl 41-50). Kohtueelsel menetlusel on kaitsja õigusabi tasutaotlused rahuldatud. 6.1.2.
21. Riigi õigusabi kohtus. Süüdistatava Raili Sepa kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann on esitanud kohtuistungil taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 2098,80 eurot (KoTo, kd 2, tl 135-138). Esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6.1.
22. Ekspertiisitasu. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 3954,80 eurot. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad: Isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 21E-LÕ10022, maksumus 61 eurot (KoTo, kd 1, tl 138); Isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 21E-LÕ10021, maksumus 61 eurot (KoTo, kd 1, tl 139); DNA ekspertiisi nr 21E-GE0298 maksumus 2565 eurot (KoTo, kd 2, tl 12); Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 633,90 eurot (KoTo, kd 2, tl 117), 633,90 eurot (KoTo, kd 2, tl 119). 6.
23. Menetluskulud kokku. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Raili Sepale arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 1635 eurot, kohtuarstlike ekspertiiside kulud 122 eurot, DNA ekspertiisi kulu 2565 eurot, kompleksekspertiiside kulud 1267,80 eurot (s.o ekspertiiside kulud kokku 3954,80 eurot) ja riigi õigusabi tasu 2842,08 eurot. 6.
24. Menetluskulude hüvitamine. 23 KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades menetluskulude suurust – kokku summas 8431,88 eurot, määrata menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ositi ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osade kaupa. 6.
25. Kannatanute esindamisega seonduvad menetluskulude hüvitamine. Kohtumenetluses on kannatanute lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 2591 eurot (s.h käibemaks). Esitatud taotlusele on lisatud Sikuti Advokaadibüroo poolt väljastatud arve-kviitung nr 13 04.06.2021 summas 50 eurot (s.h käibemaks 8,40 eurot, arve nr 117 08.07.2021 summas 429 eurot (s.h käibemaks 71,50 eurot), arve nr 167 22.10.2021 summas 198 eurot (s.h käibemaks 33 eurot), arve nr 54 27.05.2022 summas 1056 eurot (s.h. käibemaks 176 eurot), arve nr 63 13.06.2022 summas 858 eurot (s.h käibemaks 143 eurot) (KoTo, kd 2, tl 142-146). KrMS § 182 lg 2 kohaselt tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et kannatanute H.M.O ja A.M.O esindamisega seotud menetluskulu summas 2591 eurot on põhjendatud ning seoses tsiviilhagide rahuldamisega tuleb eelmärgitud menetluskulu jätta süüdistatava kanda. KrMS § 182 lg 2 alusel on põhjendatud Raili Sepalt välja mõista kannatanu H.M.O kasuks kannatanu lepingulise esindaja vandeadvokaat Mart Sikuti tasu 1295,50 eurot ning välja mõista Raili Sepalt kannatanu A.M.O kasuks kannatanu lepingulise esindaja vandeadvokaat Mart Sikuti tasu 1295,50 eurot vandeadvokaat Mart Sikuti poolt kannatanute esindajana osutatud õigusabi eest.
26. Kohtu muud põhjendused ja selgitused KrMS § 312 p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Raili Sepale on alates 03.03.2021.a. kohaldatud tõkendina vahistamist (KoTo, kd 2, tl 25-27p), milline tuleb seoses kohtuotsuse jõustumisega tühistada. Raili Sepp on kahtlustatavana kinni peetud 01.03.2021 (KoTo, kd 2, tl 32-33).

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev, seega Raili Sepale mõistetud vangistuse kandmise algusajaks on 01.03.2021.a. Kriminaalasja juures olevate asitõendite osas tuleb kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid: KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu, Riia 132) asuvad asitõendid: müts ja musta värvi jope (pakend nr 2), halli-sinise-musta kirju jope (pakend nr 3), tõmmiskile jalatsijäljega (pakend nr 5), noatupp (pakend nr 6.4), Raili Sepa T-särk ja püksid (pakendid nr 1 ja 2), A.M.O jalanõud, sokid, dressipluus, T-särk, pikad püksid (pakend nr 20210301-92625), H.M.O sokid, botased, teksapüksid, müts, T-särk (pakend nr 20210301-92615).

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu, Riia 132) asuv asitõend – nuga (pakend nr 6). 24 Kohtuotsuse jõustumisel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde järgmised salvestised:

1. A.M.O ülekuulamise videosalvestis DVD-R plaadil;
2. H.M.O ülekuulamise videosalvestis DVD-R plaadil;
3. C.R ülekuulamise videosalvestis DVD-R plaadil;
4. Häirekeskuse kõne helisalvestis CD-R plaadil. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS § 408 lg 6). KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik Salme Koplikask Rahvakohtunik Aldo Rauk Rahvakohtunik 25