Obsah (4)

§ 1361§ 130§ 125§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2589 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (

§ 130lg 1 p 1).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

6.1 Taotlusest nähtub, et täidetud on

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on alustanud 05.05.2022 korraldusega nr 12.23/058224-2 X residendist füüsilise isiku

1. a ja
2. a tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. 6.2 Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksuotsuse tegemine. Maksukontrolli käigus selgunud asjaolud on andnud maksuhaldurile alust arvata, et X esitas residendist füüsilise isiku
3. ja
4. a tuludeklaratsioonid valeandmetega ja varjas Eestis saadud tulu, millelt tuleb tulumaksu tasuda. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X on jätnud tasumata tulumaksu 17 619,91 (15 040,40 + 2579,51) eurot ning tõenäoliselt määratakse kontrollimenetluse lõppedes Xle vastavas ulatuses tulumaksu tasumise kohustus (vt taotluse p-d 2.
5. ja 2.2). Kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolud ja maksuhalduri järeldused on täpsemalt välja toodud Xle 02.12.2022 koostatud kontrolliaktis nr 12.2-3/058224-
6. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 2 6.3

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud eeldus on samuti täidetud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X on varjanud oma maksustatavaid tulusid pikema aja jooksul, sest tal puudub ametlik sissetulek alates

1. a. Töötamise registri andmetel on Xl üks kehtiv tööleping alates 01.01.2021 X OÜ-s. Nimetatud äriühing talle väljamakseid ei deklareeri. Eelnevast võib eeldada, et tal ei ole võimalik oma sissetulekute arvelt mõistliku aja jooksul täielikult täita maksuotsusega määratavat kohustust ning tekib vajadus maksuotsuse sundtäitmiseks. Maksuhalduril ei ole võimalik hinnata, milline võib olla X sissetulek edaspidi. 31.12.2020 seisuga oli X arvelduskonto lõppsaldo Swedbankis 191,78 eurot, SEB Pangas 0,31 eurot ja Luminor Bankis -1,61 eurot. Kui ka vahepeal on puudutatud isiku arvelduskontodel raha kavandatava maksuotsusega määratavast maksukohustusest rohkem, tuleb arvestada, et arvelduskontodel asuv raha on likviidne ning kontode seis võib kiirelt muutuda. X on ainuosanik äriühingutes X OÜ, X OÜ, OÜ X, OÜ X, X OÜ ja OÜ X, mille osadele on seatud arest täiteasjas nr 034/2021/
2. Puudutatud isiku varasem maksekäitumine pole olnud laitmatu (vt taotluses viidatud hüvitispettus Eesti Haigekassalt haigushüvitise saamiseks). Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Eeltoodut arvestades on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. 6.4 MTA taotleb käsutuse keelumärke seadmist X suhtes tema ja Y’i ühisomandis olevale kinnistule registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxxx). MTA peab kinnisasja hinnanguliseks väärtuseks 196 750 eurot, millest Xle kuuluva osa väärtus oleks ca 98 375,20 eurot. Kinnistu on alates
3. a koormatud hüpoteegiga summas 4 160 000 krooni (265 872,46 eurot) ja alates
4. a koormatud hüpoteegiga summas 104 000 krooni (6646,81 eurot) Swedbank AS-i kasuks. 24.11.2022 on kinnistusraamatusse 17.11.2022 kohtumääruse alusel sisse kantud keelumärge Xle kuuluva ühisomandi osa kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks, mille seadmist ei ole taotlenud MTA. Kohus peab maksuhalduri taotletud meedet põhjendatuks. Muud registervara MTA andmetel Xle ei kuulu. Hüpoteegi seadmine ühisvarale võimalik ei ole. Riigikohus on 12.01.2018 määruses nr 3-17-1141 (p-s 13) varasemale kohtupraktikale viidates selgitanud, et

§ 1361

lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka sellise taotluse, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel. Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge takistab abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuid puudutatud isiku abikaasa ei saaks ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-2-1-62-16, p 17). Käsutamise keelumärge ei takista Xl kinnisasja kasutamist. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on vajalik maksumenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. 3 Kohus märgib täiendavalt, et kui Xle kuulub peale eelnimetatud kinnisasja muud vara, mille väärtus vastab võimalikule määratavale maksukohustusele, on tal võimalik maksuhaldurilt taotleda tagatise asendamist (

§ 125lg 1).

6.5 Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et täitetoimingud isiku suhtes lõpetatakse, kui isik esitab maksuhaldurile

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. Maksuhaldur hindas piisavaks asendustagatise väärtuseks 22 875,91 eurot (s.o maksuhalduri nõue 17 619,91 eurot + täitmiskulud 5256 eurot). Kui X soovib

§-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks 17 619,91 eurot.

1. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Isiku eraelu kaitseks avaldab kohus määruse identifitseerimist mittevõimaldaval kujul (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4). /allkirjastatud digitaalselt/ 4