← Eesti

2-18-17790/38

Obsah (5)§ 6§ 175§ 176§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-17790 K D B kohus

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 07.03.

  1. a määrusega kuulutati välja K D Bi pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Elin Vilippus. 23.10.
  2. a esitas pankrotihaldur kohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks.
  3. novembri
  4. a määrusega algatati K D Bi suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati teda täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse, milles palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus, seoses kolme aasta möödumisega menetluse algusest. Võlgnik on kolmel aastal tasunud võlausaldajatele ettenähtud iga-aastased maksed. Võlgnik töötab osalise tööajaga xxx kogumisosakonnas spetsialistina netopalgaga 526 eurot. Netopension on alates käesoleva aasta aprillist 644 eurot. Võlgnik on xxx-aastane ja mitmete xxx haigustega. Võlgnik tunneb, et füüsiliselt ta kuigi kaua enam tööl käia ei suuda. Jrk nr Rahuldamata osa Võlausaldaja Nõude jääk Tagasimakse
  5. xxx OÜ 200,72 eurot 178,72 eurot 22 eurot
  6. xxx OÜ 1 910,12 eurot 1 701,63eurot 208,49 eurot
  7. xxx AS 3 715,19 eurot 3 309,95eurot 405,24 eurot
  8. xxx AB 2 223,47 eurot 1 981,31 eurot 242,16 eurot
  9. xxx AS
  10. xxx OÜ
  11. IR 159,78 eurot 111,38 eurot 0 eurot
  12. xxx AS 416,39 eurot 370,75 eurot 45,64 eurot
  13. xxx AS 885,71 eurot 788,43 eurot 97,28 eurot 61,86 eurot 55,15 eurot 6,71 eurot 1 891,45 eurot 1 685,12 eurot 206,33 eurot Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud 2 kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 09.05.2022. a kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. xxx AS vaidleb võlgniku taotlusele vastu, kuna võlgnik ei ole oma kohustusi vähendanud arvestatavas ulatuses (II kd tl 81). xxx OÜ taotlusele vastuväidet ei esitanud (II kd tl 83). xxx AB palub jätta taotluse rahuldamata, võlausaldaja hinnangul tuleb lähtuda

§ 175

lg 1 sätestatud viiest aastast, sest see võimaldaks suure tõenäosusega rahuldada nõude täies ulatuses (II kd tl 87). xxx OÜ vaidleb taotlusele vastu, kuna võlausaldaja huvid saaksid oluliselt kahjustada (II kd tl 93). I Rl puuduvad vastuväited võlgniku taotlusele, võlausaldajal puuduvad pretensioonid võlgniku suhtes, kohustus on lõppenud (II kd tl 97).

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on K D B täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud tuludeklaratsioonid (II kd tl 142-145), aruandlust (II kd tl 46, 60, 101-103, 141) ja konto väljavõtted (II kd tl 47-58, 61-73, 105-135, 151-165). Võlgniku pankrotIa moodustas kontojääk 674,17 eurot, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku sissetulekuks on vanaduspension (

  1. aastal 478,70 eurot,
  2. aastal 502,42 eurot, alates 01.04.
  3. a 544,43 eurot) ja töötasu Rahvusarhiivist (kuni 02.
  4. a 468 eurot, 03.2020 kuni 02.
  5. a 500 eurot, alates 03.
  6. a 524 eurot) (II kd tl 104). Kohtul puudub alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.
  7. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud.

§ 175

lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on andnud 02.05.

  1. a kohtule vande kohustuste täitmise kohta. 3 Võlgnik on 70-aastane vanaduspensionär. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite (II kd tl 147) kohaselt töötab võlgnik XXX. Töö spetsiifika nõuab ronimist ja tõstmist, töökeskkonnas on tolmu ja hallitust. Võlgnik sooviks edasi töötada, kuid XXX, XXX ja XXX takistavad igapäevast töölkäimist. Arvestades võlgniku vanust, on kohtu hinnangul usutav, et võlgniku tervislik seisund ei parane enam määral, mis võimaldaks leida uue, tasuva ja tervisele sobiva töö. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku ning tasuva töökoha puudumine. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.
  2. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-10-15313 tehtud lahendis asunud seisukohale, et võlgniku vabastamine täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võib olulisel määral kahjustada võlausaldajate huve ning selleks peavad esinema erandlikud asjaolud, näiteks võlgniku töövõimetus või alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmine vms. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul pidada võlgniku tervislikku seisundit ja vanust erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse

§ 175lg 11 kohaldamiseks.

Võlgnikul puudub võimalus ka tulevikus oma sissetulekuid suurendada. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-19810 leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav. Võlgniku täitmata kohustused moodustasid 11 464,69 eurot, võlgnik on teostanud võlausaldajatele väljamakseid summas 10 182,44 eurot. Kohtu hinnangul saab 88,81% ulatuses nõuete rahuldamist pidada kohtupraktikast lähtudes arvestatavaks ulatuseks. Eeltoodust tulenevalt kuulub K D Bi taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.