lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse, kusjuures kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Tulenevalt
Arvestades asjaolu, et hageja on oma hagist loobunud, leiab kohus, et loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada, kuivõrd asjas ei esine § 429 lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid. 3.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti, lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 4. Hageja on teatanud, et kostja 29.10.22 tasus hagejale 30 eurot, mis vastav käesoleva tsiviilasja põhinõudele (30 eurot leppetrahv). Ühtlasi esitas kostja 29.10.22 maksedokumendi tasumise kohta kohtule (29.10.22 dok 10s). Kuna kohus võttis hagi menetlusse 18.08.22 ning kostja tasus põhivõla 29.10.22, so peale hagi esitamist, siis jäävad menetluskulud
5.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
6. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena pool riigilõivust 50 eurot ja õigusabikulud 184 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 100 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I sätestatud määrale. Kuna kohus tagastab
lg 2 p 2 alusel kostjale pool riigilõivust, siis tuleb kostjalt välja mõista 50 eurot (100/2). 7.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 8. Hageja on 23.08.22 (dok 6s) kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milles on välja toodud, et hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindaja töötasu on 92 eurot/h. Lepingulise esindaja õigusabikulud jagunevad detailselt järgnevalt: Kostja vastuväitega tutvumine (sh selgitav kiri kostjale), hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 2h. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja hagist loobumine. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 2 tunni ulatuses summas 184 eurot (2*92) õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Ühtlasi peab kohus tulenevalt
.2 põhjendatuks hageja kulusid maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel 20 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 9. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 254 eurot (50+20+184). 10.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (254 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 12.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Hageja palub kohtul tagastada pool tsiviilasjas 2-22-114757 tasutud riigilõivust.
lg-st 1 määrab kohus väljamõistetud summade maksmise viisiks ja korraks kostjal selle kandmise EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxx (LHV Pank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.