KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2022 Tallinn Kriminaalasja number 1-21-6784 Kohtukoosseis Janika Kallin, Julia Katškovskaja ja Orvi Koik Kriminaalasi Maik Suhkru süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 184 lg 2 p 2, 331, 424 lg 1 ja 4231 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.06.2022 otsus Apellandid süüdistatava Maik Suhkru kaitsja Kadi Sitska süüdistatav Maik Suhkur Prokurör Raigo Aas Süüdistatav Maik Suhkur (isikukood 38003310255; isikuandmed maakohtu otsuses – kd IV, tlk 136) Kaitsja Kadi Sitska (määratud riigi õigusabi korras) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 27.09.2022 Tallinnas, Tallinna Ringkonnakohtus ülejäänud RESOLUTSIOON 1. Jätta süüdistatava Maik Suhkru ja kaitsja Kadi Sitska apellatsioonkaebused rahuldamata. 2. Jätta süüdistatava Maik Suhkru taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. 3. Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2022 otsus osaliselt, konfiskeerimise osas ning teha selles osas uus otsus: - konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel Maik Suhkrult KarS §-de 83 lg 2 ja 191 alusel GBL-i sisaldav vedelik massiga 23,296 kg, GHB-d sisaldav vedelik massiga 41,03g ja GBL-i sisaldav vedelik massiga 853,5g, plekist tünnis olev GBL-i sisaldav vedelik arvutusliku massiga 166,3kg, 2 10l ja 1 5l kanistris olev GBL-i sisaldav 1 vedelik, plastikpudelis kirjaga Aqua Senses ja 0,5l plastikpudelis etiketiga Multi Gel Remover olev GBL-i sisaldav vedelik. Konfiskeeritud ained tuleb otsuse jõustumisel anda NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 28.06.2022 otsus muutmata. 5. Määrata Advokaadibüroo Tibar & Partnerid advokaat Kadi Sitskale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Maik Suhkrule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 194,42 eurot (sh käibemaks 32,40 eurot) ning jätta nimetatud kulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Menetluse käik maakohtus: Harju Maakohus andis Maik Suhkru 20.10.2021 määruse alusel kohtu alla KarS §-de 184 lg 2 p 2, 331, 424 lg 1 ja 4231 järgi. Esitatud süüdistuse järgi: 1) omandas süüdistatav täpselt tuvastamata kohast, ajal ja isikult suures koguses ehk 41,03g vedelikku, milles sisaldus 20,7g narkootilist ainet GHB-d ning valdas seda kuni 29.01.2019; 2) tellis süüdistatav täpselt tuvastamata ajal, kui enne 03.01.2020 oma nimele ja aadressile 2 pudelit, milles ühes oli 583g ja teises 270,3g narkootilist ainet GBL-i. Süüdistatav oli teadlik, et ainet kasutatakse narkootilise joobe tekitamise eesmärgil ning sellest saab valmistada GHB-d; 3) käitles süüdistatav korduvalt GBL-i, s.o: - andis GBL-i narkootilise aine joobe tekitamiseks tarvitamise eesmärgil eeluurimisel tuvastamata ja tuvastatud isikutele, sh Y-le; - tellis S OÜ ainuosaniku ja seadusliku esindajana äriühingu nimele interneti teel Hiina Rahvavabariigist plekist tünni, milles oli 200kg 99,8%-list GBL-i sisalduvat vedelikku. Tünn saabus tollilattu 18.02.2022. Sündmuskoha vaatlusel 18.05.2022 leiti plekist tünn, milles oli GBL-i sisaldav vedelik arvutusliku massiga 166,3kg; - villis osa, s.o ca 30l, Hiina Rahvavabariigist tellitud tünnis olnud GBL-i sisalduvast vedelikust koos H-ga 19.04.2021 kella 10.00-11.00 kanistritesse ja vedas need H kasutuses oleva sõidukiga oma koju; - hoidis koju veetud kanistreid oma kodus kuni 21.04.2021 kella 18.30-ni. Süüdistatava kodu läbiotsimisel leiti 2 10l kanistrit, ühes oli 6,214kg ja teises 11,401kg GBL-i sisalduvat vedelikku ning 5l kanister, milles oli 5,681kg GBL-i sisalduvat vedelikku; 4) GHB puhul on suur kogus 16g ja GBL puhul tavaliselt 8g, kuid erandkorras 16g; 5) tarvitas süüdistatav kinnipeetavana täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid ajavahemikul 21.04.2021 kell 16.00-30.04.2021 kell 12.07 ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiini; 2 6) juhtis süüdistatav tahtlikult 22.11.2020 kella 22.10 ajal sõidukit juhile keelatud seisundis ehk narkojoobes; 7) juhtis süüdistatav süstemaatiliselt (olles 02.12.2020 karistatud LS § 201 lg 2 järgi) 22.11.2020 ja 01.03.2021 alates kella 10.10-st, kella 10.57 ajal ning kella 15.12 paiku mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Harju Maakohus tunnistas Maik Suhkru 11.05.2022 otsuse alusel süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistas teda vangistusega 8 aastat ja 6 kuud. Maik Suhkru eelvangistus arvati KarS § 68 lg 1 järgi karistusaja sisse, tõkend vahistamine jäeti muutmata ning karistuse kandmise algust arvestati Maik Suhkru kahtlustatavana kinnipidamisest alates 21.04.2021. Maik Suhkrule KarS §-de 331, 424 lg 1 ja 4231 järgi esitatud süüdistuses mõistis kohus süüdistatava õigeks. Kohus mõistis Maik Suhkrult menetluskuluna välja sundraha 1635 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 1800,80 eurot, ekspertiisikulu 588 eurot, joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 218 eurot ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisikulu 765 eurot. Osa menetluskulust jäeti riigi kanda, s.o määratud kaitsjale määratud tasu 900,40 eurot, kohtutoksikoloogia ekspertiiside kulu 285 eurot, joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 183 eurot ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisikulu 765 eurot. Maik Suhkrul võimaldati välja mõistetud menetluskulu kokku 5006,80 eurot tasuda ositi, 12 kuu jooksul (igakuise makse suurus 417,23 eurot ja viimane makse 417,27 eurot). Viimaks võttis kohus seisukoha kriminaalasja juurde võetud asitõendite suhtes rakendatavate meetmete osas, sh kriminaalasja juurde asitõendina võetud GBL-i sisaldav vedelik massiga 23,296 kg, GHB-d sisaldav vedelik massiga 41,03g ja GBL-i sisaldav vedelik massiga 853,5g, plekist tünn GBL-i sisaldava vedelikuga arvutusliku massiga 166,3kg, 2 10l ja 1 5l kanister GBL-i sisaldava vedelikuga, plastikpudelis kirjaga Aqua Senses ja 0,5l plastikpudelis etiketiga Multi Gel Remover olnud GBL-i sisaldav vedelik konfiskeeriti KarS § 83 lg-te 1 ja 4 alusel ning jäeti NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Maakohus rajas oma otsuse Maik Suhkru süüdi mõistmises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi järgmistele argumentidele: 1) Maik Suhkru ütlused on usaldusväärsed osas, mis puudutavad süüdistuses näidatud GBL-i tellimist, omandamist, hoidmist ja turustamist. Need riimuvad teiste, kriminaalasjas kogutud tõenditega; 2) usaldusväärsed ja eluliselt usutavad ei ole Maik Suhkru ütlused, et tal polnud GBL-i tellides ja edasi müües eesmärki käsitada seda narkootilise ainena. Süüdistuses märgitud eesmärk on tõendatud kohtus uuritud tõenditega (sh tunnistajate Y ja H ütlustega); 3) nõustumisväärne pole kaitsja argument, et 29.01.2019 viibis Maik Suhkur sundravil ja oli sel põhjusel süüdimatu. Süüdistatava süüvõime välja selgitamiseks on määratud ja tehtud kaks ekspertiisi. Aktis nr 7.1-3/355 on ekspert jõudnud järeldusele, et ajavahemikul 15.12.2019-03.01.2020 oli Maik Suhkur võimeline oma tegude keelatusest aru saama ning ta oli suuteline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Ekspert on eraldi välja toonud kaitsja viidatud kuupäeva. Eksperdi arvamust kinnitab tõsiasi, et süüdistatav oli oma liikumistes vaba, suhtles ametiasutustega, tellis GBL-i, osales menetlustoimingutel jne. Aktis nr 7.1-3/138 käsitleb ekspert ajavahemikku 22.11.2020-01.03.2021 ning ekspert on jõudnud samadele lõppjäreldustele nagu aktis nr 7.1-3/355. Maik Suhkur oli kohtus adekvaatne ja osalemisvõimeline; 3 4) Maik Suhkru tegevus oli läbi mõeldud ja planeeritud, seega pani süüdistatav kuriteo toime kavatsetult. Maik Suhkrule mõistetud karistust põhjendas kohus nii: 1) süüdistatava tellitud GBL-ist saanuks narkojoobe 200 000 inimest; 2) karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu; 3) isik õigustas ennast pidevalt, varem karistatud süüdistatava kuritegude ohtlikkuse aste on kasvav; 4) narkootiliste ainete suurtes kogustes tellimine, selle turustamine ja müük puhastusvahendi kattevarjus on tendentsilt ohtlik. Maik Suhkur sai Harju Maakohtu 11.05.2022 kohtuotsuse tõlke kätte kinnipidamisasutuses, 12.07.2022 (kd IV tlk 189). Esitatud apellatsioonid: Harju Maakohtu 11.05.2022 otsuse vaidlustasid osaliselt, selle süüdimõistvas osas Maik Suhkur ja tema kaitsja. 1) Maik Suhkru kaitsja Kadi Sitska apellatsioonkaebus: Tallinna Ringkonnakohtule laekus 13.07.2022 süüdistatava kaitsjalt apellatsioonkaebus, milles kaitsja ei taotlenud suulist menetlust. Lühidalt on apellatsiooni sisu järgmine: 1.1) 1.2) 1.3) 1.4) 1.5) vaidlus puudub, et Maik Suhkur on S OÜ ainuosanik ja juhatuse liige ning ta tellis äriühingu nimele interneti teel Hiina Rahvavabariigist plekist tünni 200kg (brutokaal 220kg) 99,8%-lise GBL-i sisaldava vedelikuga. Tünn saabus 18.02.2021 Es OÜ lattu aadressil Paemurru 8 Maardu. kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Maik Suhkur pani toime süüdistuses esitatud ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud teod. Maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele; esimene Maik Suhkrule süüks arvatud episood leidis aset 29.01.2019, s.o ajal, mil süüdistatav viibis ambulatoorsel sundravil. Viimane tähendab seda, et isik ei ole tervenenud ega ole süüdiv. Isikut, kes on adekvaatne, saab oma tegudest aru ja suudab oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida, ei tohi allutada sundravile. Kui lugeda Maik Suhkur 29.01.2019 episoodis süüdivaks ehk tervenenuks, muutub tema allutamine sundravile ebaseaduslikuks. Kuivõrd Maik Suhkur oli 29.01.2019 sundravil ning puudub alus kahelda tema raviarstide järeldustes selle vajaduse osas, ei olnud Maik Suhkur 29.01.2019 KarS § 33 mõttes süüdiv. Kohtu viide järjekorras teisele ekspertiisiaktile [7.1-3/138, mis käsitleb ajavahemikku 22.11.2020-01.03.2021] pole asjassepuutuv; n.ö 200l tünni episoodides pole Maik Suhkru süü tõendatud. Maakohtus tuvastati, et GBL-i tellimine/ostmine, omamine ja müümine ükskõik millistes kogustes ei ole Eesti Vabariigi õigusaktidega vastuolus. Oluline on vaid see, millisel eesmärgil GBL-i kasutama hakatakse. Järelikult tuleb esmalt tuvastada, kas Maik Suhkur soetas GBL-i narkojoobe tekitamise eesmärgil, kuid maakohus selliseid tõendeid või asjaolusid välja ei toonud. Seega tuleb Maik Suhkur KrMS § 7 lg 3 silmas pidades õigeks mõista. Apellant taotleb: 4 - KrMS §-de 337 lg 1 p 4, 338 p 3, 339 lg 1 p 8, 340 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel Harju Maakohtu 11.05.2022 otsuse kriminaalasjas nr 1-21-6784 osalist tühistamist ehk Maik Suhkru õigeks mõistmist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. 2) Maik Suhkru apellatsioonkaebus: Tallinna Ringkonnakohtule laekus 12.07.2022 süüdistatava Maik Suhkru apellatsioonkaebus koos taotlusega asendada tõkend vahistamine elukohast lahkumise keeluga. Süüdistatav esitas apellatsioonkaebusele täiendused, mis laekusid ringkonnakohtule 20.07.2022, 25.07.2022 ja 08.08.2022. Viimane täiendus saabus pärast apellatsioonitähtaja lõppu ning jääb seega tähelepanuta. Süüdistatava 12.07.2022 apellatsioonkaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine: - - - kohtuotsuses puuduvad viited Eesti Vabariigi valitsuse kehtestatud menetlusnormide ja protokollide järgimise kohta (nt asitõendite hoidmine, transport, äravõtmine jne); maakohtus esitatud ja uuritud tõendite kogumist tuleb välja jätta ebaseaduslikult saadud tõend ehk tema sidevahendiga tehtud kõnede salvestised; otsuses kajastatud GBL-i käitlemise eesmärki ei saa sisustada seeläbi, et inimene teab, kuidas GBL-i saab kasutada (s.o narkootilise joobe saavutamise eesmärgil või GHB valmistamiseks). Samuti pole asjasse puutuv tema viibimine kinnipidamisasutuse nn narkosektsioonis või GBL-i müük narkootikumide käitlemise eest karistatud inimestele. Kohus on millegipärast jätnud kõrvale tema ärihuvid. Kohus on jätnud tähelepanuta klientide kinnitused GBL-i kasutamise kohta ja pole selgitanud, kuidas siis seaduslik GBL-i äri peaks välja nägema; kohus on nii tema kui tunnistajate H, Y ja U ütlusi kasutanud kontekstist välja rebituna; kohus peab oma järeldused rajama seaduses sätestatud tõenditele, mille kogumisel järgiti kehtivaid norme. Tõendite puudumisel või minetuste korral võib erinevaid tõendeid tõlgendada süüdistatava kasuks; kohus ei põhjendanud, miks ei arvestatud otsuses tema poolt 10.05.2022 istungil esitatud järeldusi, mis on protokolli lk 15; GHB ekspertiisi aktis esitatud järeldused tuleks ümber hinnata. EKEI kompetents (kasutatud seadmed ja meetodid) ei tarvitse olla õiged; kohus rajas süüvõimet puudutavad järeldused ekspertiisiaktides esitatud ekspertide arvamustele olukorras, kus teised võimalikud tõendid kinnitavad tõsiasja, et tal on raskusi olukorra adekvaatse tunnetamise ja sellele reageerimisega. Võimalik kinnitus tervislikule seisundile on PPA-s toimunud ülekuulamise protokoll. Süüdistatav esitas taotlused: 1) lisada tõendina 24.09.2012 pressiteade, mis puudutab GBL-i käitlemise piiramist; 2) tema psüühilist seisundit käsitavad kohtuotsused nr 1-06-3077 ja 1-08-163; 3) asendada tõkend vahistamine tõkendiga elukohast lahkumise keeld (lisatud apellatsioonkaebusele eraldi dokumendina). Süüdistatav märkis, et soovib võimalusel osaleda kohtuistungil. Tallinna Ringkonnakohtule 20.07.2022 laekunud apellatsioonkaebuse täienduse sisu on kokkuvõtlikult järgmine: 5 - tõendina ei saa arvestada Terviseameti vastust, mille kohaselt pole talle väljastatud lube ja/või litsentse, GBL-i käitlemiseks pole neid vaja; tõlgendada tema kohtueelses menetluses antud ja prokuröri taotlusel avaldatud ütlusi teisiti [öeldu mõte on sõna-sõnalt ära toodud menetlusdokumendis]. Süüdistatav esitas taotluse: - kohustada EMTA-t edastama andmed GBL-i impordi ja ekspordi kogustest Eesti Vabariigis ja andmed hinna kohta. Andmed on vajalikud süüteomenetluses tekitatud kahju suuruse hindamiseks (s.o S OÜ saamatajäänud tulu). Tallinna Ringkonnakohtule 25.07.2022 laekunud apellatsioonkaebuse täienduse sisu on kokkuvõtlikult järgmine: - - kriminaalmenetluse seadustikus vastava regulatsiooni (s.o tõendi asjakohasus ja lubatavus, asitõendite hoidmine, kordus- ja täiendekspertiis, kohtuotsuse sisu) tuleks analoogia korras lähtuda TsMS-ist; maakohus pole korrektselt ja tõenditele tuginedes põhjendanud oma seisukohta 29.01.2019 episoodis, kõik kahtlused tuleb tõlgendada inimese kasuks; GBL-i konfiskeerimine tuleb uuesti läbi vaadata, sest pole alust väita, et aine oli narkojoobe tekitamiseks. Apellatsioonkaebuse täiendusele lisas süüdistatav taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Süüdistatav märgib, et 29.01.2019 rakendati tema suhtes tõkendina aresti, kuid ta pole selles episoodis süüdi. Temalt võeti ära võimalus teha IT-alast tööd ja saada töö eest sektori keskmist palka. Samuti võeti temalt võimalus saada õigeaegselt stomatoloogiaalast eriarsti abi. Sel põhjusel vajab tema lõualuu restaureerimist ning ravi on läinud kallimaks. Lisaks ei ole ta ajal, mil ta viibis ja viibib vahi all, saanud müüa GBL-i ning teenida selle müügist tulu. M. Suhkur märgib, et andmed IT-sektori keskmise palga kohta saab EMTA-lt, GBL-i eeldatav müügitulu on ca 74 000 eurot ning kulud hambaravile on ca 28 850 eurot. Prokuröri kirjalik seisukoht: Prokurör esitas kooskõlas KrMS § 322 lg 3 Tallinna Ringkonnakohtule 21.07.2022 kirjaliku vastuse Maik Suhkru ja tema kaitsja apellatsioonidele. Prokuröri hinnangul on Harju Maakohtu 11.05.2022 otsus vaidlustatud osas põhjendatud, see tuleb jätta muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata. Prokurör märkis, et maakohus hindas tõendeid kogumis, järeldused süüdistatava süüvõime kohta põhinevad eksperdi arvamusel. Maik Suhkur on viidanud arvukatele minetustele, kuid tõsiasi, et süüdistatav ei nõustu kohtu seisukohtadega, ei tähenda veel seda, et maakohus oleks oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Apellantide seisukohad kohtuistungil: Apellandid jäid istungil apellatsioonide juurde. Kaitsja märkis seoses S OÜ nimele tellitud GBL-i konfiskeerimisega, et tema hinnangul tuleks aine tagastada. Prokuröri seisukoht kohtuistungil: Prokurör märkis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, GBL-i konfiskeerimine on õigustatud. Aine oli tellitud küll äriühingu nimele, kuid aine tegelik omanik oli Maik Suhkur. 6 Ringkonnakohtu seisukoht: Süüdistatav Maik Suhkur esitas koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule taotlused täiendavate tõendite vastu võtmiseks. Kolleegium jättis kohtuistungil rahuldamata süüdistatava taotlused lisada asja juurde tõendina 24.09.2012 pressiteade GBL-i käitlemise piiramise kohta ja süüdistatava psüühilist seisundit käsitavad kohtulahendid nr 1-06-3077 ja 1-08-163. Maakohtus Maik Suhkur viidatud tõendite lisamist ja uurimist KrMS § 297 alusel ei taotlenud. Kolleegium nendib, et tõendid pole sellised, mille olemasolust süüdistatav (ja tema kaitsja) saanuks teada pärast maakohtu lahendi tegemist. Tõendid käsitavad küsimusi, mis tõstatati juba maakohtu menetluses. Apellatsioonimenetluses (ja tegelikult KrMS § 297 lg 2 tulenevalt ka maakohtu menetluses) ei saa tõendi esitamine taanduda põhjusele, et varasemalt ei pidanud menetlusosaline vajalikuks tõendit esitada või lihtsalt ei tulnud selle peale. Maik Suhkru taotlus apellatsioonile lisatud tõendite esitamiseks jäi seega rahuldamata. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides on väga lihtsustatult juhitud tähelepanu kahele asjaolule. Esiteks mõistis maakohus Maik Suhkru süüdi 29.01.2019 episoodis, kuid süüdistatav oli sellel ajal allutatud ambulatoorsele psühhiaatrilisele sundravile ning ta ei olnud seega KarS § 33 mõttes süüvõimeline. Ringkonnakohus vastab apellantide argumentidele otsuse osas I. Lahendi osas II on vastatud etteheidetele mille järgi pole maakohus tõenditele tuginevalt põhjendanud, et Maik Suhkur käitles käibes lubatud GBL-i keelatud ehk narkojoobe tekitamise eesmärgil. Lisaks on süüdistatav Maik Suhkur vaidlustanud maakohtu poolt aktsepteeritud tõendite lubatavust ning juhtinud ringkonnakohtu tähelepanu tõendite hindamisel tehtud vigadele. Seejärel käsitab kolleegium küsimusi, mis puudutavad aine konfiskeerimist (III), süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist ja tõkendit (IV). Viimaks lahendab ringkonnakohus kaitsja taotluse määrata kindlaks ja hüvitada apellatsioonimenetluse kulud (V). I M. Suhkrule esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi episoodis, mis on süüdistuse kohaselt toime pandud 29.01.2019, rõhutasid mõlemad apellandid, et M. Suhkur viibis sel ajal sundravil ja seega pole kuidagi võimalik nõustuda maakohtu järeldustega, mis puudutavad süüdistatava süüvõimet. Süüdistuse järgi heidetakse M. Suhkrule ette seda, et ta omandas suures koguses GHB-d ja valdas seda kuni 29.01.2019, mil aine temalt tollikontrolli käigus leiti ja ära võeti. Maakohus on õigesti viidanud, et Maksu- ja Tolliameti 29.01.2019 läbivaatuse akti nr 19LA0205141-1 (kd I tlk 122-124) ning samal päeval koostatud vaatlusprotokolli (kd I tlk 127-130) järgi oli GHB villitud dušigeeli pudelisse. Pelgalt visuaalsel vaatlusel võikski arvata, et pudelis ongi see, mida etikett lubab ning sel põhjusel tuleb maakohtuga nõustuvalt nentida, et GHB transport dušigeeli pudelis näitab nii süüdistatava teadlikkust, et aine on keelatud, kui soovi seda varjata. M. Suhkur ei teinud kohtus saladust, et ta on varem keelatud ainetega (sh GHB-
- ga)kokku puutunud (kd IV tlk 37-38) ning on regulaarne tarvitaja. Kokkuvõtvalt pole tegelikult midagi kummalist, kui sõltlase juurest leitakse mõnuainet. Kriminaalasjas pole esitatud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et M. Suhkru käitumine 29.01.2019 tollikontrollis ja hilisematel menetlustoimingutel hälbinuks tavapärasest. 7 Selgitamaks, kas M. Suhkur oli 29.01.2019 süüvõimeline, määrati talle Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna 29.04.2020 määruse (kd I tlk 87-89) järgi kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt ei tinginud ekspertiisi määramist M. Suhkru ebaharilik käitumine või iseäralik tegu. Ekspertiis määrati üksnes põhjusel, et Harju Maakohtu 01.08.2018.a määrusega kohaldati M. Suhkrule KarS § 86 lg 1 alusel psühhiaatrilist statsionaarset sundravi (kd II tlk 136-150), mis lõpetati Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 02.07.2019 määruse jõustumisel, s.o 22.08.2019 (vt ka kd II tlk 131). Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti nr 7.1-3/355 (kd I tlk 100) kohaselt esitas M. Suhkur taotluse statsionaarse psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks 12.10.2018 ning käis alates 10.01.2019 (kuni sundravi lõpetamiseni 02.07.2019 määruse alusel) sundravi osakonnas ambulatoorsetel vastuvõttudel. Eksperdi arvamuse järgi (kd I tlk 90-107) esines M. Suhkrul 29.01.2019 seisund, mis ei takistanud tal aru saada oma teo keelatusest ega takistanud oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima (vt eksperdi arvamuse p 3). Ekspert märgib, et M. Suhkrul esineb sõltuvus mitmetest psühhoaktiivsetest ainetest ning residuaalne afektiivne häire mitmete psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest (vt eksperdi arvamuse p 1). Kokkuvõtvalt on ekspert leidnud, et M. Suhkru perioodiline ebaadekvaatne käitumine on tingitud mõnuainete kuritarvitamisest ning süüdistatav oli 29.01.2019 süüvõimeline. Ekspertiisiakti uurimusliku osa järgi oli ekspert oma arvamust andes teadlik, et M. Suhkur oli 29.01.2019 allutatud ambulatoorsele sundravile. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjust eksperdi arvamuses kahelda ei ole. Kolleegiumi hinnangul tähtsustavad apellandid ravifakti üle. Esiteks määratakse ravi reeglina siis, kui on alust eeldada, et see toimib. M. Suhkru puhul võib kahtlemata teatavast progressist rääkida: isikule algselt määratud statsionaarne sundravi muudeti tema taotluse alusel ambulatoorseks vähem, kui kolme kuu möödumisel statsionaarse sundravi määramisest. Teiseks ei tarvitse ravivajadus ja fakt, et inimene on allutatud (ambulatoorsele) sundravile, tähendada automaatselt, et ta on pidevalt 24/7 psühhoosiseisundis ja sel põhjusel süüvõimetu. Ringkonnakohtu hinnangul väärib märkimist, et 01.08.2018 määruses on maakohus viidanud, et 2018.a läbi viidud ekspertiisil ei leidnud eksperdid tegelikult otsest seost M. Suhkru psühootilise häire ja narkootikumide valmistamise või müümise vahel. Tol korral tõid eksperdid määruse järgi välja, et skisofreenia ning mõnuainete tõttu avalduvad psühhoosid on erialakirjanduse järgi sarnased. Vaatamata tõusetunud kahtlustele jõudsid eksperdid 2018.a arvamusele, et M. Suhkur põeb skisofreeniat. Käsilolevas kriminaalasjas on läbi viidud kaks kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi. Kuigi viimane ei pruugi esmapilgul tõesti olla asjassepuutuv, (nagu väidab M. Suhkru kaitsja) on siiski tähelepanuväärne, et mõlemad eksperdid jõuavad sarnastele järeldustele – nad ei kinnita M. Suhkru varasemat skisofreeniadiagnoosi. Järjekorras viimases aktis märgib ekspert eksperdiarvamuse põhjenduses (kd I tlk 117), et M. Suhkrul esinenud psühhootilise häire struktuur on kohati olnud sarnane skisofreeniale, kuid erinevalt skisofreeniast ei ole M. Suhkrul aastatega välja kujunenud skisofreeniale omast tahte- tundeelu defekti ja kognitiivsete võimete alanemist, ka pole süüdistataval ilmnenud skisofreeniale iseloomulikke mõttekäiguhäireid. M. Suhkrul esinenud psühhootilised episoodid on olnud suhteliselt lühiajalised ning need on alati avaldunud narkootiliste ainete tarvitamisega. Ringkonnakohtu hinnangul pole käsilolevas asjas esitatud mitte ühtegi tõendit, mis annaks kolleegiumile põhjust põhjendatult kahelda eksperdi poolt ambulatoorses kohtupsühhiaatrilises ekspertiisiaktis nr 7.1-3/355 avaldatud arvamuses. Ekspert seost M. Suhkrul diagnoositud häirete ja etteheidetava kuriteo vahel ei tuvastanud ning seda arvamust toetavad kriminaalasjas 8 kogutud teised tõendid. Vastuseks kaitsjale, kes viitas, et maakohtu asjaomane järeldus tähendaks seda, et M. Suhkru suhtes toimetati sundravi ebaseaduslikult, märgib ringkonnakohus, et isiku viibimine sundravil ei anna menetlejale automaatselt alust eeldada, et puudutatud isik on süüvõimetu. Viimase kindlaks määramiseks etteheidetava teo toimepanemise ajal tuleb määrata ekspertiis ning kahtlemata pole välistatud, et eksperdi hinnangul on ravile allutatud isik süüvõimeline. Psüühilised vaevused võivad avalduda perioodiliselt ning ravivajaduse jätkuv esinemine ei muuda kirjeldatud olukorras sundravi ebaseaduslikuks. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on M. Suhkru 29.01.2019 põhjendatult süüdi mõistnud. Teo tõendatust apellatsioonid ei käsitle, apellatsioonide piiridest väljumiseks kolleegiumi hinnangul põhjust pole. II Apellandid ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatud (vt maakohtu otsus kd IV tlk 147-149) ja süüdistuses kajastatud faktilisi asjaolusid, mille järgi tellis S OÜ ainuosanik ja juhatuse liige M. Suhkur äriühingu nimele internetiaadressi www.tnjchem.com kaudu Hiina Rahvavabariigis Ahnui provintsis asuvast keemiaettevõttest Hefei TNJ Chemical Industry Co Ltd 30.12.2020 plekist tünni 200kg (brutokaal 220kg) 99,8%-lise gammabutürolaktooni (GBL) sisaldava vedelikuga. Tünn saabus 18.02.2021 Maardus, Paemurru 8 asuvasse Es OÜ lattu. Ringkonnakohtule arusaadavalt ei vaidlusta apellandid maakohtu tuvastatud fakte ka 03.01.2020 episoodis (vt maakohtu otsus kd IV tlk 149 ning kriminaaltoimikute juurde võetud ja jäetud süüdistusakt), s.o M. Suhkur tellis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 03.01.2020 Trade Chemicals Europe BV-st oma nimele ning aadressile XXX Tallinnas kokku 2 plastikpudelit värvusetu vedelikuga; ühes pudelis oli 583,2g ja teises 270,3g narkootilist ainet GBL. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on eelpoolnimetatud episoodides faktiliste asjaolude tuvastamisel tuginenud nii süüdistatava ütlustele, kui kirjalikele tõenditele (eelkõige ekirjavahetus, ostu-müügiarved, saatedokumendid, ekspertide arvamused narkootilise aine ekspertiisiaktides jms). Faktid on tuvastatud veatult, apellandid neid ei vaidlusta ning järelikult puudub käsilolevas lahendis tarvidus hakata neid paralleelselt tõenditele viidates uuesti lahkama. M. Suhkur leidis apellatsioonkaebuses, et ekspertiisiaktides nr 19-AN0098 (kd I tlk 136-138), nr 20E.AN0072 (kd I tlk 151-155), nr 21E-AN0613 (kd II tlk 3-5) ja nr 21E-AN0752 (kd II tlk 19-21) esitatud järeldused tuleks ümber hinnata, sest EKEI ei pruugi olla ekspertiiside läbiviimiseks pädev. Ringkonnakohtu hinnangul ei vääri apellandi argument märkimisväärset tähelepanu. Esiteks pole M. Suhkur põhjendanud, millistele andmetele väide tugineb ja teiseks on EKEI-l olemas vajalik kompetents. Ekspertiisiasutusel on kehtiv akrediteering mh ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete valdkonnas (vt https://www.ekei.ee/et/juhtimine/juhtimissusteem). Apellantide arvates ei rajanud maakohus tõenditele oma järeldust, et M. Suhkur käitles süüdistuse esemeks olevat, nii enda kui äriühingu nimele tellitud GBL-i narkootilise joobe tekitamise eesmärgil. Maakohtu põhjendused on otsuse lk 12-19, kd IV tlk 147-149). Maakohus põhistas oma järeldust järgmiselt: 9 - - süüdistatav andis ütlusi selle kohta, et GBL-ist saab toota GHB-d, ta on seda varem teinud ja tarbinud; süüdistatav andis ütlusi selle kohta, et GBL-i (puhastusvahendite)turul nappis, kuid keemiatööstused aine puuduse üle ei kurda; süüdistatav andis ütlusi selle kohta, et ta müüs ainet oma kontaktidele, kellega tutvus kinnipidamisasutuses ning isikutele, keda on karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest. Aine ostmist M. Suhkrult kinnitasid varem narkootikumidega seotud kuritegude eest karistust kandnud tunnistajad Y ja H. Süüdistatava nutiseadmest leitud helifailid tõendavad GBL-i ostu-müügitehinguid ning seda, et ainet ei müüdud puhastusvahendina; tunnistaja Y poolt nimetatud GBL-i ostu-müügihind 250 eurot poole liitri kohta viitab narkootilisele ainele, mitte puhastusvahendile; Ravimiamet pole M. Suhkrule ja/või S OÜ-le väljastanud lube narkootiliste või psühhotroopsete ainete käitlemiseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide kriitikaga, et maakohus pole oma seisukohta üldse põhjendanud. Mingisuguseid pidepunkte, mis annaks ringkonnakohtule alust ja põhjust öelda, et maakohus sisustas GBL-i käitlemise eesmärgi tõendeid vääralt hinnates ning seega valesti, kolleegiumi arvates pole. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus maakohtu põhistused KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel täies mahus kordamata, lisades järgnevalt oma põhistused. Keskseks küsimuseks on, mis eesmärgil M. Suhkur nii enda kui äriühingu nimele GBL-i tellis. Apellandid rõhutavad, et GBL-i käitlemine pole üldjuhul tavakäibes keelatud. Apellantide väide põhineb kehtival õigusel ja tunnistaja Z ütlustel (vt kd III tlk 123). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 1 järgi loetakse narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine § 3 lg 1 on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Gammabutürolaksoon ehk GBL, s.o aine, mille käitlemist M. Suhkrule ette heidetakse, kuulub määruse lisas 1 kehtestatud V nimekirja. Kooskõlas NPALS § 4 lg 51 kohaldatakse V nimekirjas loetletud ainete käitlemisele üksnes NPALS § 3 lg 11 sätestatud piirangut, s.o nende käitlemine on keelatud ainult siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. Maakohtus üle kuulatud tunnistaja Z (kd III tlk 122) selgitas, et kui tellitud aine kogus aastas jääb alla 1 tonni, siis muid piiranguid peale ohutuskaardi nõuetekohase täitmise GBL-i impordile seatud ei ole. Järelikult ei ole õige maakohtu seisukoht, et kriminaalasjas on oluliseks tõendiks Ravimiameti vastus selgitustaotlusele selle kohta, et Ravimiamet ei ole väljastanud S OÜ-le ega M. Suhkrule lube narkootiliste või psühhotroopsete ainete käitlemiseks (maakohtu otsuse lk 14, kd IV tlk 149), sest GBL-i impordiks süüdistuses näidatud kogusteks mittemingisugust eraldi luba vaja ei ole. M. Suhkru väitel ei olnud GBL-i tellimine mitte kuidagi seotud eesmärgiga käidelda ainet narkojoobe tekitamise eesmärgil, vaid tegu oli täiesti tavapärase äritegevusega. Süüdistatava 10 ütluste järgi kasutatakse GBL-i käibes puhastusvahendina ning täpselt sel eesmärgil kavatses ta tellitud ainet ka edasi müüa. Seevastu süüdistuse väitel oli M. Suhkur 03.01.2020 episoodis teadlik, et GBL-i kasutatakse narkootilise joobe tekitamise eesmärgil ning GBL-ist saab valmistada narkootilist ainet GHBd; nn 200l tünni episoodides oli M. Suhkur samuti teadlik, et GBL-i kasutatakse narkootilise joobe tekitamise eesmärgil ning GBL-ist saab valmistada narkootilist ainet GHB-d ning süüdistatav andis tellitud ainet edasi narkootilise joobe tuvastamise eesmärgil menetluses tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Maakohus nõustus prokuratuuriga ja oli seisukohal, et kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõendid võimaldavad järeldada, et M. Suhkur käitles süüdistuses märgitud GBL-i keelatud eesmärgil (vt maakohtu otsus kd IV tlk 147-148 ja kohtu lõppjäreldus tlk 150) ehk M. Suhkrul ei olnud GBL-i tellides kordagi mõttes seda lubatud viisil käidelda, vaid ta kavatses seda edasi anda/müüa ja tegigi seda narkootilise joobe tekitamise eesmärgil. Kuigi süüdistatava ütlused GBL-i kasutusvaldkondade kohta riimuvad tunnistaja Z ütlustega (vt kd III tlk 123) ning M. Suhkur on tõepoolest teinud omapoolseid pingutusi täpsustamaks, mis tingimustel on GBL-i import lubatav (vt nt kd II tlk 96-99), leiab sarnaselt maakohtuga ka ringkonnakohus, et M. Suhkru ütlused ei ole usaldusväärsed osas, mis puudutavad ausat äritegevust ja aine käitlemise eesmärki. Ringkonnakohtu arvates on maakohus süüdistatava (ja teiste isikuliste tõendiallikate ütluste) usaldusväärsuse hindamisel järginud kohtupraktikas kinnistunud pidepunkte, s.o kas isik on andnud järjepidevaid ütlusi, mil määral klapib isiku jutt ülejäänud tõendikogumiga, milline on tõendiallika menetlusseisund ja sellest lähtuda võivad huvid, kas isiku ütlused on eluliselt usutavad jpt (vt nt RKKKo 1-20-1208, 3-1-1-109-15). M. Suhkru arvates ei saa GBL-i käitlemise eesmärki sisustada tema tausta kasutades, s.o fakt, mille eest on teda varem karistatud ja kus (s.o kinnipidamisasutuse nn narkosektsioonis) ta karistust kandis. Ringkonnakohus nõustub M. Suhkruga selles, et isikule ei ole karistusõiguslikult kuidagi ette heidetav teadmine, mida on GBL-ist võimalik valmistada (s.o GHB-d). Mõningate mööndustega võib väita, et teadmine, et GBL on GHB nn lähteaine, on üldteada. Samas on süüdistatava teadmine antud juhul oluline, hindamaks tema ütluste tõepärasust osas, mis puudutavad siirast soovi müüa tellitud GBL-i edasi lubatud eesmärgil ehk puhastusvahendina. Prokurör esitas maakohtule tõendina Harju Maakohtu 01.08.2018 määruse kriminaalasjas nr 118-5749 (kd II tlk 136-150). Määruse alusel lõpetati kriminaalmenetlus M. Suhkru süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toime panemises ning M. Suhkru suhtes kohaldati kooskõlas KarS § 86 lg 1 statsionaarset psühhiaatrilist sundravi. Õigusvastast tegu tuvastades luges kohus tõendatuks, et M. Suhkur tellis 2017.a oma nimele ja aadressile Leedu Vabariigist GBL-i ning andis tunnistaja A. Voroninile GHB-d. Viimane selgitas mh, et M. Suhkur tegeleb GHB valmistamise ja müümisega, tooraine (GBL-
- i)tellib M. Suhkur internetist. Ringkonnakohus nendib, et käsilolevas kriminaalasjas on M. Suhkrule etteheidetava teo tehiolud sarnased ning eeltoodu viitab kindlale käitumismallile. Äriühingu kasutamine viitab süüdistatava läbimõeldud soovile maandada võimalikke riske. Miks mitte luua aine importimiseks äriühing ning küsimuste korral toetuda kehtiva õiguse 11 valguses asjaolule, et selline tegevus pole keelatud? Kui panna süüdistatava väited ritta, siis peaks ringkonnakohus süüdistatava kaitseversiooni silmas pidades uskuma, et varem nii GBLi kui GHB käitlemisega pahuksisse sattunud M. Suhkur otsustas ühel ilusal päeval hakata ausaks ärimeheks. M. Suhkur asutas S OÜ ja äriplaani koostades tuli M. Suhkrule geniaalne äriidee: kõikidest käibes ringlevatest kemikaalidest-puhastusvahenditest tasub importida millegipärast ainult GBL-i. Ringkonnakohtu hinnangul pole võimalik eeltoodut tõe pähe võtta, sest süüdistatava versioon ei ole juba esmapilgul, tõenditesse süvenemata, eluliselt usutav. Eeldatavasti inimene siiski õpib oma varasematest vigadest ning süüdistatav pidas (ja peab) ilmselgelt äriühingut suurepäraseks kattevarjuks oma keelatud tegevusele. Süüdistatava väiteid, et tegemist oli normaalse äritegevusega, õõnestab ka fakt, et ta ilmselgelt pole teadlik, kuidas peaks olema korraldatud äriühingu igapäevane majandustegevus (vt M. Suhkru ütlused „ma ei ole jurist, mida ma pean ütlema, kuidas korrektselt“ vastuseks prokuröri küsimusele S OÜ arvepidamise kohta või „mul ei ole raamatupidamist, mul on väike firma. Missugune raamatupidamine?“ kd IV tlk 33). Järgnevalt peaks ringkonnakohus uskuma seda, et pelgalt saatuse ja juhuse tahtel sattusid M. Suhkru klientide sekka tunnistajad H ja Y, kes mõlemad kinnitasid, et nad tutvusid M. Suhkruga aastaid tagasi, ühel ajal ja kohas, narkokuritegude eest karistust kandes. Samuti peaks ringkonnakohus võtma puhta kullana süüdistatava sõnu, et GBL-i kasutamise eesmärgi kohta andsid kliendid kinnituse (vt nt kd I tlk 211) ning sel põhjusel oli M. Suhkur täiesti veendunud, et ainet kasutatakse puhastamiseks. Seda olukorras, kus tunnistajate sõnul süüdistatav teadis, et nad tarvitavad narkootikume (sh GHB-d ja GBL-i). Ka kõik eeltoodu ei ole juba peale vaadates eluliselt usutav. Süüdistatava ja tunnistajate Y ning H ütluste usaldusväärsuse hindamisel kasutas maakohus M. Suhkru nutiseadmest leitud helifailide mahakirjutusi (kd II tlk 22-39). Viimane ei ole M. Suhkru hinnangul lubatav tõend. Ringkonnakohus süüdistatavaga ei nõustu. Viidatud asitõendi vaatlusprotokolli järgi vaadeldi M. Suhkru kinnipidamise käigus 21.04.2021 kell 16.00 XXX Tallinnas ära võetud mobiiltelefoni Samsung Galaxy Note 8 ning M. Suhkru kodu läbiotsimise käigus 21.04.2021 XXX Tallinnas ära võetud Huawei MediaPad_T5 andmetest tehtud koopiaid (kopeerimise kohta tehtud 26.04.2021 protokoll). Kooskõlas KrMS § 64 lg 1 kogutakse tõendeid viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades. M. Suhkur pole viidanud, et tõend oleks lubamatu mõnel KrMS § 64 lg 1 loetletud põhjusel. Ringkonnakohus nendib, et nii M. Suhkru kahtlustatavana kinnipidamise- kui tema elukoha läbiotsimise protokollis märgiti vaadeldud nutiseadmete IMEI-koodid, viimased on reegeljuhtumil talletatud seadmes endas (mitte selle välisküljel), s.o seade tuleb koodi teada saamiseks avada. Kolleegiumil pole andmeid selle kohta, et nutiseadmed avati KrMS § 64 lg 1 kirjeldatud viisi(de)l. Maakohtus ei olnud ei M. Suhkrul ega tema kaitsjal tõendi vastu võtmisele mitte ühtegi vastuväidet (kd I tlk 70), tõend muutus süüdistatava jaoks millegipärast lubamatuks alles apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et olukorras, kus inimene on mingisugusel talle teadaoleval põhjusel ise oma vestlusi salvestanud, siis ta kannab ise seda riski, et need võidakse ühel hetkel leida. Takistusi nende vestluste kasutamisel tõendina ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kõrvutades M. Suhkru ja tunnistajate telefonivestlusi ning süüdistatava ja tunnistajate kohtus antud ütlusi, tuleb tõdeda, et need on vastuolus just 12 osas, mis puudutab aine kasutamise eesmärki. Samuti jääb ringkonnakohtule arusaamatuks M. Suhkru kriitika, et tunnistajate ütlused on kontekstist välja rebitud. Tunnistajad Y (ütlused kd III tlk 101-107) ja H (ütlused kd IV tlk 15-30) andsid sisult ühetaolisi ütlusi. Mõlema tutvus M. Suhkruga sai alguse kinnipidamisasutusest, nn narkosektsioonist. Tunnistaja Y kuulis M. Suhkru ettevõtte GBL-i ärist süüdistatavaga juhuslikult tänaval kokku juhtudes, tunnistaja H võttis ise M. Suhkruga ühendust, sest kuulis, et süüdistatava äriühing tegeleb GBL-i müügiga. Mõlemad kinnitasid riimuvalt, et pidid allkirjastama mingisuguse paberi, mida hiljem probleemide korral ette näidata (vt siinkohal uuesti nt kd I tlk 211). H ostumüügitehinguni ei jõudnud, tunnistaja Y-l õnnestus M. Suhkrult osta GBL-i ca 0,5l hinnaga 250 eurot. Tunnistajad ei teinud saladust, et nad soovisid M. Suhkrult GBL-i soetada tarvitamiseks, mitte puhastamiseks, kuid nad kinnitasid, et ei öelnud M. Suhkrule, et kavatsevad ainet kasutada narkootilise joobe tarvitamise eesmärgil. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi M. Suhkur väitis, et ta ei teadnud, mille eest H ja Y karistust kandsid (kd IV tlk 44), ei ole see eluliselt usutav. Kinnipidamisasutuses viibivad isikud teavad tõenäoliselt väga hästi, kes mille eest karistust kannab. Seda, et ta oli tunnistajatega koos nn narkosektsioonis, M. Suhkur ei eitanud (kd IV tlk 43). Teiseks on maakohus põhjendatult viidanud aine edasimüügi hinnale. Tunnistaja Y poolt öeldud GBL-i ostuhind, 250 eur/0,5l, jääb GHB ostu-müügihinnaga samasse suurusjärku (kd II tlk 10). Ringkonnakohus nendib, et üksnes hinna pinnalt saab üpris üheselt öelda, et M. Suhkur ei müünud Y-le puhastusvahendit ning pidi ise sellest aru saama. Kolmandaks on õige maakohtu järeldus, et tunnistajate ütlused pole usaldusväärsed ja seega õiged osas, mis puudutavad aine ostmise eesmärki ning M. Suhkru teadmist, miks tunnistajad ainet vajavad. Näiteks tunnistaja Y-ga on M. Suhkur vestelnud 28.03.2021 (kd II tlk 22 ja 22 pöördel). M. Suhkur küsib, kas tunnistajal on talle midagi ja lubab tagastada selle värgina. Samal päeval, ajaliselt hiljem toimunud vestluses ütleb Y, et ta alles puistas, valmistas kõik ette (kd II tlk 23). Kõnes, mis toimub 04.04.2021 küsib Y M. Suhkrult, kas viimasel on seda leelist (kd II tlk 23). Kolleegium mõistab kõnesid nii, et Y ja M. Suhkur vahetasid narkootilisi aineid. Y andis M. Suhkrule pulbrilist ainet, värki, mida saab puistata ning M. Suhkur andis Y-le vastu GBL-i. Kõned V (kd II tlk 24 pöördel), E-ga (kd II tlk 24 pöördel), B-ga (kd II tlk 27 ja 27 pöördel), M-ga (kd II tlk 28 ja 28 pöördel) võib lühidalt resümeerida nii, et tunnistajad tahavad M. Suhkrult midagi (vt B soov paar tilka tlk 27 pöördel), kuid M. Suhkur vastab, et veel on vaikus. Kõnede sisust võib järeldada, et M. Suhkur ja helistajad on kokku puutunud varemgi. Paralleelselt tegeleb M. Suhkur selgitamisega, miks tellitud GBL-i kätte saamine viibib (vt kõned E OÜ-ga kd II tlk 23, 24, 26; tuvastamata naisterahvaga kd II tlk 25 ja 25 pöördel; ASga K kd II tlk 27 pöördel). Oma kõnes, mis toimub 26.03.2021 AS-ga K, uurib M. Suhkur, kas äriühingul on laos GBL-i, kui jah, siis ta teeks ühe tellimuse. Ringkonnakohus märgib kõnesid kogumis hinnates, et selleks hetkeks oli M. Suhkrule laekunud närvilisi kõnesid klientidelt ning samas saabunud ka selgus, et Hiina Rahvavabariigist tellitud 200l GBL-i kätte saamisega läheb veel aega. Ringkonnakohtu hinnangul käsitasid M. Suhkruga telefonitsi suhelnud inimesed GBL-i narkootilise ainena. Puhastusvahendeid on jaekaubanduses teisigi ning legaalse puhastusvahendi puhul puudub vajadus rääkida vihjamisi. Samas viimast kõik M. Suhkruga kõnelenud inimesed tegid. H osas tuleb selgelt välja, et ta valetas, kui tunnistaja märkis kohtus, et M. Suhkur ei olnud teadlik, miks ta ainet vajab. Esiteks on H sarnaselt teiste helistajatega võrdlemisi kärsitu (kd II 13 tlk 28 pöördel). Kui M. Suhkur ja H on kokku leppinud, et nad lähevad ainet tünnist väiksematesse mahutitesse villima, siis ütleb H 17.04.2021 telefonikõnes (kd II tlk 32 pöördel) M. Suhkrule (kui viimane küsib, mitu liitrit H-l vaja on – 30. 40 või 50) Hallo, davai, mitte telefoni teel, eks? M. Suhkur vastab, et „aa jaa“. Milleks salatseda, kui jutt käib puhastusvahendist? Kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda teha järeldust, et M. Suhkur müüs GBL-i klientidele, kes soovisid seda tõesti kasutada puhastusvahendina. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohtus esitatud ja uuritud tõendid viitavad kogumis üpris veenvalt asjaolule, et M. Suhkrul ei olnud GBL-i tellides mitte kunagi eesmärki käidelda seda lubatud viisil. Tal olid tegelikult juba varasemast ajast olemas (püsi)kliendid, kellele ta müüs GBL-i narkojoobe tekitamise eesmärgil. Maakohtu otsus selles osas on põhjendatud ning apellatsioonkaebused tuleb seega jätta rahuldamata. Maik Suhkrule mõistetud karistust apellatsioonides ei vaidlustatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus süüdistatavale karistuse mõistnud kooskõlas KarS §-ga 56, mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning vajadust apellatsioonide piiridest väljumiseks ei ole. III Maik Suhkur ei ole nõus maakohtu otsustusega, mis puudutab konfiskeerimist. Ringkonnakohtule arusaadavalt on apellant seisukohal, et GBL-i konfiskeerimine ei olnud õige, sest aine käitlemine ei ole keelatud. Erinevalt apellandist leidis ringkonnakohus, et M. Suhkru väited aine käitlemise kohta legaalsel eesmärgil ei ole tõsiseltvõetavad. Lisaks viitab Maik Suhkru apellatsioon koosmõjus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlusega asjaolule, et S OÜ ainuosanikust süüdistatav ei ole rahul äriühingult GBL-i konfiskeerimisega. Maakohus konfiskeeris KarS § 83 lg-te 1 ja 4 alusel 28.06.2022 otsusega kriminaalasja juurde asitõendina võetud GBL-i sisaldava vedeliku massiga 23,296 kg, GHB-d sisaldava vedeliku massiga 41,03g ja GBL-i sisaldava vedeliku massiga 853,5g, plekist tünni GBL-i sisaldava vedelikuga arvutusliku massiga 166,3kg, 2 10l ja 1 5l kanistrid GBL-i sisaldava vedelikuga, plastikpudeli kirjaga Aqua Senses ja 0,5l plastikpudeli etiketiga Multi Gel Remover olnud GBL-i sisaldava vedeliku. Konfiskeeritud aineid jäeti otsuse järgi NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Esiteks ei nähtu maakohtu resolutiiv- ja põhiosast isikut ehk konfiskeerimisotsustuse adressaati. Ringkonnakohus järeldab, et maakohus on silmas pidanud Maik Suhkrut, sest KarS § 83 lg-te 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Teiseks konfiskeeris maakohus otsuse alusel tõepoolest mh ka GBL-i, mille M. Suhkur esitatud süüdistuse järgi tellis S OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikmena äriühingu nimele (s.o tünn GBLi sisaldava vedelikuga arvutusliku massiga 166,3 kg, kaks 10l ja ühe 5l kanistri vastavalt 6,214 kg, 11,401 kg ja 5,681 kg GBL-i sisaldava vedelikuga). Ringkonnakohus toimunud istungil möönis prokurör, et säte, millele maakohus viitas, võimaldab ainet konfiskeerida üksnes toimepanijalt, kuid S OÜ-le pole kriminaalasjas süüdistust esitatud. Ringkonnakohtuni jõudnud kriminaaltoimikus puuduvad andmed, et äriühing oleks menetlusse kaasatud kolmanda isikuna. Prokurör jäi istungil seisukohale, et isik, kellelt maakohus otsusega aine konfiskeeris on õige: Maik Suhkur tellis tegelikult aine endale, 14 mitte äriühingule ning sestap on aine konfiskeerimine korrektne. Kaitsja (ja M. Suhkur) leidsid, et maakohtu otsus S OÜ nimele tellitud GBL-i konfiskeerimiseks tuleb tühistada. Ringkonnakohus nõustub prokuröri loogikaga. Asjas on kogutud ja esitatud piisavalt tõendeid, mis võimaldavad öelda, et S OÜ ainukene otstarve oli see, et süüdistatav saaks GBL-i tellida läbi äriühingu ning luua üksnes välise mulje n.ö tavapärasest äritegevusest. Kolleegium nendib, et varem GBL-i käitlemisega pahuksisse sattunud süüdistatav teadvustas endale ilmselgelt riske, mis kaasnenuks süüdistuses näidatud koguse tellimisega füüsilise isikuna. Sisuliselt piirdus M. Suhkur aine tellimisega S OÜ nimele ning ühingu edasise äritegevuse kohta mingisuguseid andmeid pole. Süüdistatav selgitas maakohtus toimunud istungil, et arvete ja raamatupidamisega äriühingu väiksuse tõttu ei ole mõtet tegeleda. Süüdistatava elukoha läbiotsimisel leitud kasutajate kinnitused on varustatud küll kuupäevade, kuid dokumentide numeratsioon on täiesti suvaline (varasema kuupäevaga väljastatud nn arved/kinnitused kannavad suuremat järjekorranumbrit, kui hilisemat kuupäeva kandvad). Lisaks kinnitas M. Suhkur, et tellis GBL-i enda, mitte S OÜ vahenditest ning kriminaalasjas on tõendatud, et nn kliendid maksid M. Suhkrule reeglina sularahas (vt siinkohal ka süüdistatava ütlused, et ta andis ainet käest kätte, oma kodu juures kd IV tlk 45) ning saadud raha arvel kandis ta oma igapäevaseid kulutusi (vt süüdistatava ütlused kd IV tlk 46). Ringkonnakohus nõustub noil põhjustel prokuröriga, et ainega on seotud süüdistatav, mitte äriühing ning sellest tulenevalt leidis maakohus õigesti, et konfiskeerimise adressaat on Maik Suhkur, mitte S OÜ. Vaatamata sellele, et prokurör pidas maakohtu otsuses märgitud konfiskeerimise õiguslikku alust (KarS § 83 lg 1 ja 4) õigeks, see ringkonnakohtu arvates nii ei ole. Maakohus käsitles GBL-i (ja GHB-
- d)konfiskeerimise kontekstis KarS § 83 lg 1 alusel kolleegiumi arvates ekslikult vahendina (vt siinkohal ka RKKKo 3-1-1-37-07, 3-1-1-88-15), mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toime panemisel. Ringkonnakohtu hinnangul on nii GHB kui GBL käsilolevas kriminaalasjas mitte vahend, vaid süüteo vahetu objekt, aine, mille käitlemisele oli Maik Suhkrule etteheidetav tegu suunatud. Maakohtu viide KarS § 83 lg-le 4 ei ole samuti õige. Kriminaalasjas on tuvastatud, et eraldi luba GBL-i käitlemine, kui kogus ühes kalendriaastas jääb alla 1 tonni, ei vaja. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aine Maik Suhkrult konfiskeerida KarS §-de 83 lg 2 ja 191 alusel. KarS § 83 lg 2 alusel võib kohus seaduses sätestatud juhtudel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ning selle konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Kooskõlas KarS § 191 konfiskeerib kohus KarS 12.ptk-s sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb GHB ja GBL-i konfiskeerimise osas seega tühistada. Maakohtu otsuse täpsustamine oleks võimalik juhul, kui lahendit tuleks korrigeerida üksnes konfiskeerimisotsustuse adressaadi lisamiseks, kuid käsilolevas asjas tuli muuta õiguslikku alust. Senises kohtupraktikas on otsuse täpsustamise all mõeldud ringkonnakohtu võimalust parandada maakohtu otsuses erinevaid pisiminetusi (nt eksitus kuupäevas, nime vale kirjapilt, tehnilised vead jms), kui puudub õiguslik etteheide maakohtu otsuse sisule. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.06.2022 otsuse kooskõlas KrMS §-de 337 lg 1 p 4 ja 338 p 2 alusel osaliselt, konfiskeerimise osas. Kolleegium teeb selles osas uue otsuse, mille alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel Maik Suhkrult KarS-de 83 lg 2 ja 191 15 alusel konfiskeerida GBL-i sisaldav vedelik massiga 23,296 kg, GHB-d sisaldav vedelik massiga 41,03g ja GBL-i sisaldav vedelik massiga 853,5g, plekist tünnis olev GBL-i sisaldav vedelik arvutusliku massiga 166,3kg, 2 10l ja 1 5l kanistris olev GBL-i sisaldav vedelik, plastikpudelis kirjaga Aqua Senses ja 0,5l plastikpudelis etiketiga Multi Gel Remover olev GBL-i sisaldav vedelik. Konfiskeeritud ained tuleb otsuse jõustumisel anda NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. IV Maik Suhkur esitas apellatsioonimenetluses taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kooskõlas SKHS § 18 tuleb taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitada maakohtu menetluses, enne kohtuliku uurimise lõppu. Maakohtus Maik Suhkur või tema kaitsja taotlust ei esitanud (vt kohtuistungite protokollid kd I tlk 55-83, kd III tlk 21-25, 26-27, kd IV tlk 11-58, 90-105). Apellant esitas taotluse esmakordselt apellatsioonimenetluses. SKHS § 21 lg 1 järgi võib isik kahju hüvitamise taotluse esitada pärast maakohtu lahendi kuulutamist KrMS 11 ja 15 ptk kohaselt ringkonnakohtule, kui taotlus jäi esitamata mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus nendib, et taotlus on esitatud hilinenult. Tähtaja ennistamist apellant menetlusdokumendis ei taotlenud. Maik Suhkur põhjendas ringkonnakohtus toimunud istungil, et taotluse õigeaegset esitamist pärssis vajadus täpsustada kahjusummasid, kuid nende väljaselgitamiseks ja kokku rehkendamiseks nappis lähteandmeid. Kolleegium märgib, et andmeid keskmise palga ning keskmise hambaraviteenuse eeldatava maksumuse kohta võinuks vajadusel juba varem küsida tema kaitsja. GBL-i eeldatava müügitulu saanuks süüdistatav samuti välja arvestada (aine ostuhind, eeldatav tavapärane, keskmine müügihind, tegevuskulud jms). Ringkonnakohus nendib, et Maik Suhkru taotlus ei ole tähtaegne ja tuleb sel põhjusel jätta SKHS § 13 lg 2 alusel läbi vaatamata. Täiendavalt märgib kolleegium, et kuivõrd Maik Suhkru taotluse edulootus sõltus suuresti sellest, kas tema suhtes langetatakse õigeks- või süüdimõistev otsus, siis apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega kaasnenuks paratamatult taotluse rahuldamata jätmine olukorras, kus see olnuks esitatud tähtaegselt. Maik Suhkur esitas apellatsioonimenetluses tähtaegselt taotluse tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmiseks ja asendamiseks elukohast lahkumise keeluga. Apellandi keskseks argumendiks on halb tervis (psüühilised probleemid, haige magu ning katkised hambad). Maakohus jättis kooskõlas KrMS § 312 p 7 tõkendi vahistamine muutmata (vt kd IV tlk 152) öeldes, et väidetav halb tervis ei ole põhjus, miks süüdistatav vahi alt vabastada. Ringkonnakohtule arusaadavalt põhistas maakohus tõkendi muutmata jätmise vajadust kohtuotsuse täitmise tagamisega, kuid maakohus ei ole esitanud otsuses asjaolusid, millele seisukoht tugineb. Kohtueelses menetluses vahistati süüdistatav põhjusel, et ta võib vabanemisel jätkata kuritegude toime panemist (kd III tlk 149-152). Enne lahendi kuulutamist vahistuse põhjendatust kontrollinud maakohus leidis jätk, et vahistamise alus ei ole ära langenud (kd III tlk61-64). Ringkonnakohus on päri maakohtuga, et Maik Suhkru esitatud argumendid ei anna alust tõkendi muutmiseks, VangS § 52 lg 2 järgi on arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Kolleegiumile pole esitatud ühtegi kontrollitavat väidet, mis annaks põhjust järeldada, et kinnipidamisasutus ei täida seaduses sätestatud kohustusi. Ringkonnakohtu 16 hinnangul ei ole võimalik süüdistatava taotlust rahuldada: Maik Suhkur GBL-i müügis midagi keelatut ei näe, GBL-i müük on talle tulu teenimise viis ning kohtumenetlus ja -lahend selles osas ei ole süüdistatava jaoks legitiimsed. Kolleegium nendib, et miks peaks keegi minema vabatahtlikult kandma pikaajalist vangistust oma vaates täiesti legaalse tegevuse eest. Lisaks tuleb jagada maakohtu määruses (kd III tlk 149-152) esitatud mõttekäiku, miks võib süüdistatav vabanemisel jätkata kuritegude toime panemist. V Maik Suhkrule riigi õigusabi korras määratud kaitsja, Advokaadibüroo Tibar & Partnerid OÜ advokaat, esitas ringkonnakohtule järgmised taotlused riigi õigusabi tasu kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks: 1) 13.07.2022 taotlus summas 129,62 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot). Taotluse järgi tutvus kaitsja maakohtu otsusega ning koostas apellatsioonkaebuse. Toiminguteks kulus aega 120 minutit; 2) 22.09.2022 taotlus summas 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot) seoses kliendi esindamisega ringkonnakohtus 27.09.2022 toimunud kohtuistungil, mille kestuseks kaitsja prognoosis tasutaotluse koostamisel ja esitamisel 60 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul olid kaitsja toimingud põhjendatud ja vajalikud, ajakulu mõistlik. Istungi kestuse arvestas kaitsja õigesti, Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2022 istung algas kell 10.31 ja lõppes kell 11.28. Järelikult tuleb Advokaadibüroo Tibar & Partnerid advokaat Kadi Sitskale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Maik Suhkrule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest määrata 194,42 eurot (sh käibemaks 32,40 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-le 4 vastava lahendi, jäävad KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 17